Tänavuse Robotexi üks põnevamaid eksponaate oli kahtlemata Cleveroni robotkuller. Eestlased on vähem kui kahe aastaga otsast peale valmis ehitanud nutika elektrilise pakiroboti prototüübi, ja hea õnne korral võime end alates aastast 2020 nimetada moodsate elektrisõidukite tootjamaaks.
Robotex Internationali Generation R konverentsil esitletud Cleveroni robotkuller on ilmselt üks esimesi nn viimase miili lahendusi maailmas, mis inimese sekkumist ei vaja. Esitletud prototüüp annab aimu, milline automatiseerimine võiks lähitulevikus e-kaubanduses aset leida.
Robotkuller saab tulevikus heaks abiliseks ettevõtetele, mis korraldavad tellitud kaupade kättetoimetamist klientidele. Eestis ehitatud nutikas robotsõiduk hakkab asendama inimest, olles ise võimeline paki laost tellijani toimetama.
Esimesed seeriatoodetud robotkullerid peaksid Eesti tänavatele jõudma aastal 2020, seda juhul kui seadused suudavad ajaga kaasas käia (sh Kratt Law) ja “isemõtlevad” ning isejuhtivad sõidukid legaliseerida.
Cleveroni robotkuller, mis on väikeauto suurune, kaalub umbes 100 kg ja suudab oma õlgadele võtta pea kaks korda raskema, kuni 200 kg koorma.
Lisaks võimele tassida seljas tohutut kaubakoormat, eristab nutikat robotkullerit inimesest ka võime töötada ööpäevaringselt. Nutikat abilist luues said insenerid inspiratsiooni tasakaaluliikurist, mis samuti on suuteline vedama ka päris ülekaalulist sõitjat.
KÕIK ON OTSAST PEALE ISE TEHTUD
Cleveroni juhataja Arno Kütt võtab küsimustele vastamiseks paar päeva aega. Ja nagu näha, siis on küsimuste seas olnud selliseidki, millele ärisaladus vastata ei võimaldagi.
Meil ei õnnestunud teada saada, kui paljud, ja kes täpselt on panustanud robotkulleri saamisloosse. Kütt nendib napilt, et arendustöö algas 2017. aasta alguses. See tähendab, et eestlased on suutnud vähem kui kahe aastaga valmis ehitada midagi, mis on umbes sama suur kui auto ja olemuselt sarnane elektriautoga.
“Kõigepealt otsisime elektriautode tootjat, kellega saaksime koostööd teha, kuid õiget partnerit ei õnnestunud leida. Meie sooviks oli see, et elektriauto kandevõime peab olema suurem kui auto enda kaal. Seetõttu otsustasime, et loome päris oma auto,” räägib Arno Kütt.
Kui kaugele olete arendustööga praeguseks jõudnud? Mitu prototüüpi on ehitatud?
Robotexil esitletud robotkuller on esimene prototüüp, Cleveroni Viljandi arenduskeskuses käib juba järgmise versiooni väljatöötamine.
SEADUSANDLUS PEAB JÄRELE TULEMA
Millised on lähema poole aasta tähtsamad arendustööd?
Töötame sellega, et saada kulleri kaalu alla ja töökindlust stabiilsemaks ning et robotkuller saaks iseseisvalt tänavatel liiklemisega hakkama.
Kas olete suhelnud seadusandjaga – kui tõenäoline on, et kuller lubatakse peagi teedele? Millal see võiks juhtuda? Millistes riikides kõigepealt?
Soovime esimesi sõite robotkulleriga teha 2020. aastal. Alguses tuleb robotkuller tänavatele turvaauto saatel. Kui seadusandlus lubab, siis juba saame turvaauto ära jätta.
Isejuhtivaid autosid puudutav seadusandlus on niikuinii tulemas, sest need ei ole enam tulevik, vaid on juba täiesti reaalselt olemas.
Kuid kõigepealt hakkavad isejuhtivad asjad kindlasti vedama pakke, mitte inimesi, sest see jätab kõrvale olulise dilemma.
Kui tänaval liikuva, inimesi vedava isesõitva auto ette jääb jalakäija, peab auto otsustama, kelle valib – kas seab ohtu jalakäija või hoopis autos istuvad inimesed. Pakkide vedamisel on selline otsus lihtne, ohverdatakse pakid, mitte ei ohustata jalakäijat.
ISEJUHTIV, ISEMÕTLEV, TOOTMISEKS VALMIS
Milline on robotkulleri SAE tase?
See on kas 4 või 5, kuna juhti autos ju ei ole.
Selgituseks: 4. tasemel automaatne süsteem suudab kontrollida sõidukit enamikes oludes, välja arvatud erandlikud ilmastikusündmused.
Juht on kohustatud automaatset süsteemi töös hoidma ainult siis kui ohutus on tagatud. Kui automaatne süsteem kontrollib sõidukit, pole juhi tähelepanu vajalik.
SAE tase 5 näeb ette, et inimene sekkub ainult süsteemi sisselülitamisel ja sihtkoha määramisel. Sõiduk suudab liikuda kõikjal, kus autonoomsed liikurid on legaalsed.
Kas robotkuller eeldab operaatori kaasas olemist nii nagu see toimub konkurendi pakirobotitega?
Ei. Cleveroni robotkuller saab olema täielikult autonoomne. See sõidab pakiga kliendi isikliku pakiautomaadi juurde, paneb ise paki automaati ja sõidab minema.
Klient saab oma telefonile teavituse selle kohta, et tema pakk on pakiautomaadis. Seejärel saab klient ise otsustada, millal paki oma automaadist välja võtab.
Cleveroni robotkuller asendab inimkullerit ja toimetab iseseisvalt, et klient ei peaks kodus määramatul ajal saabuvat kullerit ootama ning seetõttu oma aega raiskama.
Eestis me juba katsetame kodu-pakiautomaatidega, kuhu saab kulleriga tellida pakke ja toitu ning kuhu ka post tuleb. Neid saab tellida Cleveroni kodulehelt. Pilootprojekti raames saadab robotkullerit Cleveroni turvaauto.
Eesti ja Hispaania on suhteliselt erinevad kohad, kliima, jm poolest. Robotkuller on ambitsioonikas projekt, mis võiks maailma vallutada sarnaselt teistele teie toodetele. Kas see on õpivõimeline ja kohalike oludega kohanduv?
Arendame Cleveroni robotkulleri välja selliseks, et see suudab töötada igal pool, vastavalt kohalikele oludele.
Millal ja kus saame näha järgmisi prototüüpe?
Esitlesime robotkullerit Robotexi konverentsil. Edasi on siht reaalsel tööle hakkamisel 2020 aastal.
Meedia: Cleveron
