Reede, 19. aprill 2024
Novembri lõpus teatas Elektritakso, et lõpetab Tallinnas kõrgete kindlustushindade ja ebaausa konkurentsi tõttu tegevuse. Elektritakso juhataja Ermo Kontson ütleb, et ehkki olukord on kehv, ei anta alla vaid naastakse esimesel võimalusel Tallinna taksoturule.

Elektritakso juhataja Ermo Kontson reisib hetkel kui talle helistan, välismaale. Täpsemalt Tenerifele, kus ootavad temaga kohtumist potentsiaalsed investorid:

“Meil pole kavatsustki alla anda. Tartus ei hirmuta meid ühegi kindlustuse hinnaga, Pärnus jääme samuti tõenäoliselt ellu, ja Tallinna tuleme esimesel võimalusel tagasi,” teatab ta kindla hääletooniga.

Luban, et kuulan ta ära ega rebi kontekstist välja ühtegi sõna, sest olukord taksoturul on juba pikka aega ka võhiku jaoks väga segane.

Mõni aeg tagasi võrdlesime kalkulaatori abiga sõidukikaardiga autode kindlustuse hindu tavaautode omadega ja vahed olid kosmilised.

“Ma olen vihane, ja tegutsemistahet täis,” ütleb Ermo ning lubab mul loo üles lasta ilma kooskõlastuseta. “Midagi tuleb muuta, nii edasi minna lihtsalt ei saa!”

Kaks põhjust, miks te Tallinnas asjad pakkisite, on juhtide nappus ja röögatusse kõrgusse kerkinud kindlustushinnad. Statistikast ei paista, et Elektritakso autod teevad avariisid tavataksodest rohkem. Ka ei saa ma aru, miks ei võiks elektriautode kindlustus olla pisut soodsam, oskate ehk selgitada?

“Teate, ma ei oska öelda, miks karistatakse seaduskuulekaid või miks elektriautod ei võiks olla soodsama kindlustusega. Me oleme nii palju püüdnud aru saada, miks on ühel autol ühesugune ja teisel teistsugune hind. Ühtegi loogilist seost ei ole me suutnud luua.

Jääb mulje, et LKF (Liikluskindlustuse Fond) on muutnud oma algoritme mingi vale statistika põhjal ja annab kindlustusfirmadele vale indikatsiooni. Hind tundub et sõltub muuhulgas sellest, mitu autot on vastutaval kasutajal.

Sõidujagajatel on ka vesi ahjus, näiteks Taxify “rohesabade” juhid ütlevad, et ületunde tegemata ei suuda nad renti ja vahendustasusid maksta. Ning Taxify omakorda tõstis rendihinda juhtidele kerkinud kindlustushindade tõttu. 

See on teema, mis ajab mind vihale! Sõidujagajad, kui nad tulid – keegi ei teadnud, et nad on sõidujagajad. Nad maksid kindlustust samadel alustel tavakasutajatega.

Meie oleme 6 aastat maksnud väga kõrget hinda nendega võrreldes, meie kindlustus oli 300-600 euro vahel võrreldes tavaautoga.

See tundus ebaõiglasena – ühed on seaduskuulekad taksofirmad, teised osutavad teenust suvaliselt. Tahtsime ühtlast kohtlemist, avalikke sõidukaarte, et kõik näeksid, kes sõidavad taksot. Et dokumendid oleksid korras. Tegime sel suunal tõsiselt tööd.

Novembris see muudatus tuli, ja nüüd läksid kindlustusfirmad hulluks! Ehk siis – need, kellele me sisuliselt töö ette tegime, tapsid meid selle eest ära.

Ja kuna turul valitseb jätkuvalt anarhia, siis ausatelt kasseeritakse sisse see, mida ebaausatelt kätte ei saa. Ei ole perpektiivis väga hea äri, sellise tegevusega lasevad kindlustusfirmad endale lihtsalt jalga!

Kui paljusid Elektritakso juhte Tallinnast äraminek puudutas? Ning mis saab tööta jäänud juhtidest edasi?

Meil oli Tallinnas 13 elektritaksot ja 45 juhti. Nemad kõik jäid tööta, aga mitte korraga vaid järk-järgult. Oleme juhtide arvu kärpinud üle poole aasta. See on ka põhjus, miks me varem avalikult Tallinnas lõpetamisest teada ei andnud.

Mis meie juhtidest edasi on saanud, sellele ma vastata ei oska. Ilmselt on nad taksondusest üldse ära läinud, sest enamus neist tuli brändi ja nime ja elektriautoga sõitmise võimaluse pärast, mitte taksot sõitma. Nad ei ole tüüpilised taksojuhid, on läinud teisele erialale.

Viimase laksuga lasime 20 juhti lahti. Oktoobris tegime neile teatavaks, et Tallinnas me ei jätka, novembriks jääb ainult 2 autot. Neile jäi tööle 8 juhti.

Ütlesite ennist, et probleemid algasid varem, siis kui ei õnnestunud enam uusi juhte värvata? Millised olid peamised põhjused, miks tekkisid personaliprobleemid?

Juhtide värbamine on olnud pea võimatu veelgi pikemalt, alates sellest kui turule tulid Uber ja Taxify. See tegi uute juhtide leidmise pea võimatuks, sest meil pidid uued juhid läbima 2-kuulise kadalipu, maksma 200 eurot, maksma makse, olema seaduskuulekad.

Sõidujagajad aga võtavad suurema valikuta kõik vastu ning seal on see omavastutuse pool juhil ikka oluliselt väiksem.

/Täiendatud/ Jaan Juurikas Elektritaksost lisab Kontsoni jutule, et probleem oli varasemalt, nüüdseks on juhtide värbamine võrdsematel alustel:

“See 200€ ja 2-kuulise kadalipu teema sai lahendatud ühistranspordiseaduse muudatusega eelmise aasta  novembris. Selleks ajaks oli kahju muidugi tehtud, aga tõi meid väheke võrdsematele alustele juhtide värbamise lihtsuses.”

Mis sai Tallinna autodest?

13 autot on ükshaaval Tartusse toodud. Eelmisel nädalavahetusel tõime viimased autod Tartusse ära. Meil on see vabadus, et saame autode arvu vastavalt vajadusele muuta – kogu aeg müüme või ostame juurde.

Kui palju Elektritaksol praeguse seisuga autosid on? Ja kas jääte sama arvu peale või vähendate taksode arvu veelgi?

Kokku on 36 taksot, kõik on Nissan Leafid, neist 22 on uut. Praegu arutame, kas kärpida seda kogust veel, oma tipphetkel olime 55 auto peal.

Turuolukord on talumatu, Tartus oleme tugevad, kannatame igasuguse kindlustuse ära, siit meid keegi välja ei söö. Teistes kohtades alustati hiljem, meelsus ei ole nii tugev ehk. Pärnu tundub, et jääb ellu.

Tallinn oli kahjumlik. Taksofirma on edukas sel juhul, kui katab normaalselt kogu linna. Meie puhul tähendanuks see 30 autot ja 100 inimest.

Aga see süsteem lasti Taxify ja Uberi poolt õhku. Võtsime autosid sedamööda vähemaks kui juhte saime – oli juhte vähem, võtsime ka autosid vähemaks.

Uusi juhte peale võtta ei olnud võimalik. Viimases lõpus hääbus tegevus niivõrd, et jätkamine ei olnud mõistlik. Taxify domineerib turgu, teistel pole võimalik konkureerida.

Seda kurtmist on nüüd üksjagu saanud, aga lahendusteni pole me veel jõudnud. Mis teil plaanis on olukorra parandamiseks ette võtta?

Minu lahendus on lihtne: ma otsin agressiivselt investoreid, et osta pankadelt autod välja, saata kindlustused pikalt. Mul ei ole teist võimalust kui kindlustusfirmad ei taha omavahel kokku leppida ja hindu normaliseerida.

Eks nad lasevad iseendale jalga. Tegin arvutuse, et aasta peale saavad nad kamba peale 3 miljonit eurot kahju, sest sõidujagajad ei kajasta oma riske õieti. Kindlustusfirmad maksavad oma lollusest suuremaid summasid.

Ehk siis – kindlustusfirma teab, et tegu on taksoga, ja lükkab preemia hinna lakke – nii ei kaota ta raha kui peab maksma.

Ent kui firma petab, sõidab taksot, aga ei ütle, samal ajal keskeltläbi teeb rohkem avariisid, sest on rohkem aega liikluses, siis saab kindlustus petta.

Kui suured on summad, mida kindlustusfirmad välja maksma peavad ühe auto kohta?

Olen statistikat uurinud, keskmiselt on taksode põhjustatud kahjud 500-600 eurot taksode kohta. Ma tegin kuue aasta peale arvutuse, võtsin kõikide autode peale kõik ostetud kindlustuskuud kokku – see number oli 2582 mäletamist mööda – ja võtsin omakorda välja LKF-st kõik kulud, mida kindlustused meie autodele on välja maksnud.

6 aasta jooksul on see summa keskmiselt 602 eurot 10 senti, mis on meie pealt välja makstud. Ma ei usu, et keskmine taksojuht väga meie taksojuhist erineb, mul näitab kõikide kaskojuhtumite puhul umbes sarnast summat. Ning Elektritakso sõidukite põhjustatud õnnetuste hulk on võrdeline meile põhjustatud õnnetustega.

Kui leiate investorid, siis kui kiirelt tegutsete, ja millal tulete Tallinna tagasi?

Kui leian piisavalt kapitali, et investeerida, siis ostan autosid juurde ja tuleme Tallinna tagasi. Aga me loobume kaskokindlustusest. See lihtsalt ei tasu end mingitpidi ära.

Teine asi: tuleb lahendada liikluskindlustuse hinnaprobleem, aga see on lihtne. Paned suvalise ajaloota inimese või siis ettevõtte auto eest vastutajaks.

Ehk see, kelle alla sa auto ostad, on seaduse silmis korrektne – olemas on sõidukikaart ja teenindajakaart, kõik on korrektne, ainult et tal ei ole ajalugu taksofirmana.

Risk on sama suur, aga hind, mida pakutakse, on kordades madalam. Kindlustusfirmad ei hammusta skeemi läbi ja hindavad riski valesti ning teevad pakkumise näiteks 300 euro peale, samal ajal kui meile pakub mõni sama auto kindlustamise hinnaks 6500 eurot.

Juhul kui ma käitun nagu osa sõidujagajaid, ja ei tee sõidukikaarti, petan sellega süsteemi, lootuses et ei jää vahele, siis teeb kindlustusfirma mulle pakkumise 50-60 euro peale.

Mul pole mingit kavatsust käituda nagu džungliseaduste aegu, aga selge on see, et midagi tuleb kogu selle korralagedusega ette võtta. Ja seda ma kavatsen teha.

Liikluskindlustuse Fondi juht Mart Jesse vastas tänavu aasta alguses Accelerista küsimusele, miks erinevad tavaautode ja taksode kindlustuse hinnad nii drastiliselt, selliselt:

“Taksode ja tavasõidukite hinnaerinevus tuleneb asjaolust, et taksode kahjutihedus (põhjustatud kahjude määr aastas) on tavasõidukitest mitmeid kordi kõrgem. Vt. lähemalt siit.

Mitte et taksojuhid oleksid teistest halvemad autojuhid, vaid nende läbisõit on võrreldes tavasõidukitega suurem ja nad liiklevad ennekõike linnatingimustes ning tipptundidel.

Nii see lihtsalt on, et mida rohkem sõidad ja liiklusohtlikemas tingimustes, seda suurem on tõenäosus kahjude põhjustamiseks.

Sama lugu on ka busside ja veoautodega. Kuna nende sõidukitega põhjustatakse võrreldes tavasõidukitega rohkem kahjusid, on kõrgemad ka kindlustusmaksed. See ei ole omane mitte ainult Eestile, vaid ka teistele riikidele.”

Kaanepilt: Elektritakso

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN