Kui kõik läheb plaanipäraselt, lubavad Hyundai ja Kia aastaks 2030 turule tuua 500 000 vesinikautot. Kõrvutades Korea autohiiu plaane Jaapani Toyota omadega võib uskuda, et “H-sõidukite” läbimurdeni on jäänud umbes 10 aastat.
Hyundai Motor Group, mille alla kuuluvad Hyundai Motor Company ja Kia Motors Corporation, avalikustas vesinikautode strateegilise plaani FCEV Vision 2030.
Selle kohaselt arendab kontsern vesinikelementide tootmist, mis saab aastaks 2030 olema enam kui 700 000 ühikut aastas.
Ühtlasi selgitatakse välja võimalusi kütuseelementide tootmiseks teistele auto-, veoki-, drooni-, laeva- ja raudteeveeremite tootjaile.
Nõudlus kütuseelementide järele on prognooside kohaselt jõudsasti kasvamas ka generaatorite ja energiasalvestussüsteemide tootmise valdkonnas.
FCEV Vision 2030 arengukava toob Hyundai grupile ja koostööpartneritele uuringu- ja arendustöödeks ning tootmisrajatiste laiendamiseks ligemale 7,6 miljardi Korea woni suuruse koguinvesteeringu. Selle tulemusena lisandub 51 000 töökohta.
Arengukava eesmärgiks on aastaks 2030 saavutada tootmisvõimsus 500 000 kütuseelemendiga sõiduauto ja tarbesõiduki tootmiseks aastas.
Vesiniksõidukite nõudlus on viimastel aastatel olnud pideval kasvuteel, arvutuste põhjal peaks see aastaks 2030 ülemaailmselt ulatuma 2 miljoni sõidukini aastas. See tähendab, et Hyundai ja Kia panus kõigisse “H – sõidukitesse” on koguni 25%.
Plaani elluviimise raames alustati Koreas möödunud aasta detsembris teise kütuseelemenditehase ehitust. Chungju lähistel asuv tehas võimaldab elementide tootmist enam kui kümnekordistada, praeguselt 3 000 ühikult 40 000 ühikuni aastaks 2022.
ESIMENE PÄÄSUKE, HYUNDAI NEXO
Eelmisel aastal avalikkuse ette jõudnud teise põlvkonna vesinikauto Hyundai Nexo tehnoloogia tugineb aastal 2013 esitletud Tucson FCEV edasiarendusele.
Nexo on Hyundai esimene mudel, mis on algusest peale loodud vesiniksõidukiks, mille tankimine võtab aega umbes 5 minutit ning mis suudab ühe paagitäie vesinikuga sõita pisut üle 600 kilomeetri. Nexo on kerge ja avar krossover, mis õige pisut meenutab tootja praegust suurhitti, Konat.
Auto on varustatud kaasaegsete süsteemidega, mis võimaldavad poolautonoomset juhtimist, ka saab seda kasutada koduse energiaallikana, ühendades selle maja elektrivõrku või müües hoopiski ülejääva energia oma energiaettevõttele – sarnast süsteemi on edukalt arendanud ka Nissan ja Renault.
Hyundai plaanib Nexo kütuseelemendi edasiarendamist, vastamaks teistegi tööstusvaldkondade vajadustele. Mullu detsembris loodi ettevõttes ka eraldi osakond, milles arendatakse vesiniktehnoloogiaga seonduvaid tegevussuundi.
Kasutatav kütuseelementsüsteem toodab elektrienergiat kütusemahutis olevast vesinikust ja õhuhapnikust, mille jääkproduktiks on vesi. Tegemist on tõeliselt puhta energiatootmisviisiga.
Konsultatsioonifirma McKinsey & Company uuringu kohaselt aitab vesinikkütuse kasutamine kõikide transpordiliikide puhul vähendada olulise keskkonnasäästu kõrval ka sektori kogukulusid.
Lisaks sõiduautodele ja ühistranspordile on vesinik tulevikukütus ka raudtee-, laeva- ja veoautotranspordis, võimaldades ligikaudu 10 protsendi ulatuses seniseid kulusid vähendada. Prognoosi kohaselt ulatub nõudlus ülemaailmselt aastaks 2030 5,5−6,5 miljoni kütuseelementsüsteemini.
Hyundai Motor Group on Toyota järel praegu teadaolevalt teine suurtootja, kellel on vesinikelementide ja vajalike lisasüsteemide valmisamisele spetsialiseerunud tehas. Teise tehase valmides suudab Hyundai kiiresti reageerida järjest kasvavale üleilmsele nõudlusele.
Maailma juhtivate energia-, transpordi- ja tööstusettevõtete liit Hydrogen Council prognoosib vesiniku aastanõudluse kümnekordset kasvu aastaks 2050.
Materjalid tõlkis Lena Murd. Kaanepilt ja video: tootja
