Legendaarne Land Rover saab tänavu seitsmekümneseks! Uku Tampere teeb sel puhul väikese ülevaate Land Roveri klassikutest ja soovitab juurde vaadata lühifilmi Nepaali Maneybhanjangi mägikülast, kus vanadel maasturitel on täita elutähtis roll.
https://www.youtube.com/watch?time_continue=190&v=YNXU1IR2LR8
Tänavu ei ole seitsmekümnes juubel mitte ainult Porschel , seitsmenda kümnendi täitumist tähistab ka brittide Land Rover: 1948. aastal näidati Amsterdami autonäitusel esimest “Briti Jeep’i”. Teise maailmasõja aegsetest ameeriklaste Jeep’idest inspireerituna sündinud Land Roveri peamiseks eesmärgiks oli olla võimalikult pädev “traktor” Walesi piirkonna põldudel.
Land Roveri 70nda juubeli puhul avaldas Inglise autotootja puudutava lühifilmi, mis on vändatud Himaalaja mägikülas ning teeb kummarduse Land Roveri džiibi algupärasele identiteedile. See on südamlik lugu sellest, kuidas üks sõiduk ei ole mitte lihtsalt praktiline tarbeese vaid lahutamatu osa Nepaali Maneybhanjangi küla kogukonnast.
Nii vajaduspõhiselt kui ka ideoloogiliselt on Land Rover jõudnud paljudesse majapidamistesse ja südametesse üle kogu planeedi ning nepaallaste kogemusele tuginedes – liigub ja töötab seal veel kaua.
Land Roveri kohta võib “tema” öelda küll
Paljudel Briti retroasjadel on kalduvus kaasaegses maailmas kultusobjektideks muutuda. Kas tegemist on õige ajastusega turuletoomisel, lihtsa kasutatavusega või mängib rolli maagiline “inglise oreool”, jääb igaühe enda otsustada. Land Rovereid saadab ja hoiab lisaks usinale tarbijale ka andunud fänkond.
Land Rover ei ole enam ammu pelgalt tarbesõiduk. Umbes kolm neljandikku toodetud Land Roveritest on senini töökorras ning nende kasutamine tarbesõidukitena ei ole kuhugi kadunud – pigem vastupidi, sest tegemist on tõsiste tööriistadega.
Suur roll püsimajäämisel on heal üleilmsel teenindusvõrgustikul – varuosad, oskusteave ja töövahendid ka klassikalistele isendite hooldamiseks on alati käeulatuses.
Lisaks praktilisele dimensioonile ei saa mööda vaadata Land Roverist kui elustiilisõidukist: paljudele omanikele ja niisama möödakäijatele mõjub see auto kui staatuse sümbol. See on aksessuaar, mille omamist või millega kohtumist tasub rõhutada sotsiaalmeedias. Instagramis on terve rida pelgalt Land Roverile loodud kontosid.
Autodest isikustatult rääkimist ei peeta heaks tooniks. Land Rover on üks neist vähestest automarkidest, mille puhul “tema” ütlemine mõjub pigem loomulikult.
Selles autos on iseloomu, isikupära; see tekitab vastakaid tundeid. Tõenäoliselt on maailmas kordades vähem neid inimesi, keda see auto külmaks jätab kui neid, kes Land Roverile järele vaatama jäävad. Olgu siis “tema”.
Kapaga Briti huumorit
Briti autotööstus ja kvaliteet ei ole mitte alati samasse lausesse mahtunud. Olles tarbinud igapäevasõidukina klassikalist Mini ja vaadates praegu hoovinurgas seisvat 1977. aasta Austin Allegrot, meenub brittide hea huumor, mis saatis mind reisil Coventry’st Tallinnasse.
Rahvusvahelise Allegro klubi juhatusest pöörduti reisi lõppedes minu poole südamlike õnnesoovidega: “Meile teadaolevalt ei ole ükski Allegro nii pikka sõitu veel ilma rikketa sooritanud.” Tõe huvides olgu mainitud, et 3400 km reisi jooksul oli autol kaks riket, aga kuna tehnika on lihtne, sain need tee servas traadi ja nätsu abiga parandatud.
Sarnaselt Austinile tuleb ka Land Roveritest rääkides mängida mõttes inglisekeelsete sõnadega “reliability” ja “durability” – usaldusväärsus ja vastupidavus. Eestlase maailmapildis võiksid need kaks sõna ka ühes kontekstis kasutusel olla, kuid Land Roveri ja ka teiste Suurbritannias sündinud autode puhul päris nii ei saa.
Usaldusväärsuse probleem on klassikalistel Inglise autodel olnud pigem karjuv, seda isegi uuena. Ka koostekvaliteet on midagi sellist, mis paneb kasutajaid pead vangutama. Aga sellest pole suurt lugu, sest tehnika on lõppkokkuvõttes vastupidav ning auto ikkagi… Land Rover!
Eluaegne auto
Land Roveri viib kaugetesse kolgastesse suurepärane läbivus ja võime tööd teha ka niisugustes oludes, kus iga teine sõiduk – peale Jeep’i ja Toyota Land Cruiseri muidugi – kuidagi hakkama ei saa.
Nende vanurite lihtsus, robustsus ja võime teha nurisemata seda, milleks nad loodud on, kirjutab õiged read tervete kogukondade südametesse. Nelikvedu on kompromissitu ning muuski järgib klassikaline Land Rover iga rida retseptist teedeta maastikku läbida .
Land Roverite koostekvaliteedist ja töökindlusest võib ju lugusid rääkida, aga fakt on see, et need olid ja on kasutatavad ja (lihtsasti) remonditavad tõenäoliselt veel aastakümneid. Aga just see ongi tähtis: juhtugu mis tahes, auto saab alati korda teha.
Elukestvuse kinnituseks on seesama juubelifilm, mille kõik lugejad loodetavalt ära vaatavad: Himaalaja mäestikus üles võetud videolugu räägib peaasjalikult sellest, kuidas küla püsib, elab ja toimib sümbioosis Land Roveritega.
Küla, kus kohtuvad kõik teed
Himaalaja mäestikus, Nepaalis, on küla nimega Maneybhanjang. Selles külas elab 42 vana Land Roverit. Ja muidugi inimesed kes nende autodega sõidavad. Maasturid on aktiivses kasutuses ja teevad rasket tööd igapäevaselt.
Nepaali mägiküla Land Roverite inimesed oskavad oma autosid hinnata. Masinaid hooldatakse, armastatakse ja isegi jumaldatakse. Ning karused maastikuhaukajad hoiavad vastutasuks oma inimesi ja kogukonda.
Kõlab imalalt, eks ole. Lisaks pidev “tematamine”, mis ajab kõik keeletoimetajad hetkega halliks tõmbunud juukseid kitkuma ent selles loos pole võimalik Land Roveri tähtsust lihtsa inimese elus vähendada.
Just Land Roverite pärast on küla kuulsaks saanud. Ja kogu küla on uhke selle üle – me kuulume sinna, kus on Land Roverid. “Land of Land Rover,” ütlevad Maneybhanjangi elanikud (tõlkes: Land Roveri maa, toim).
Himaalaja teed on järsud, täis ohte ning pidevalt muutuvate ilmastiku- ja sõiduoludega. Külaelanike sõnul on seal teiste autodega sõita lihtsalt hirmus.
Land Roveriga sõitmine nõuab küll teatavat julgust ja enesekindlust – teed on mühklikud ja karmid. Aga vaid nii jõuab igale poole. Turvaliselt. (Tänapäeval tuleks lisada – mägiteede kontekstis turvaliselt, sest tänapäeva standardite mõistes ei ole vanad autod ammugi enam “turvalised”).
Külaelanike sõnul on muidki (uuemaid) autosid, aga need on keerukamad. Ja sealsetes oludes hinnatakse justnimelt lihtsust ja robustsust, mida pakub vana Land Rover.
Aga ennekõike on Land Rover seal sõbra ja kaaslase rollis. Need püsivad elus, neid hoitakse elus, need hoiavad külainimeste elu, ja nende tähtsust sealse kogukonna jaoks ei saa alahinnata.
Land Roveri aupaiste
Ilmselt on Land Roveritel ikkagi oma nimbus. Ja siinkohal ei räägi ma sugugi ainult Himaalaja mäestiku vajaduspõhisest armastamisest. Teisiti pole võimalik seletada asjaolu, et nii robustne, küllalt ebamugav ja tänapäeva mõistes ka ebaturvaline vana masin tõuseb tõelise kangelase rolli.
Mis muud kui hoomamatu aupaiste on seegi, et väheseid jätab külmaks linnadžunglis vastu sõitev vana Land Rover? Miks välguvad kaamerad, kui inimesel on võimalus sattuda ühele pildile “vanakesega”? Miks me kõik usinalt neid pilte “laigime”? Jah, see on oreooli pärast. Loo pärast.
Kes aga vaimustub uutest Land Roveritest, siis just praegu on maaletoojal käimas suur suvelõpu kampaania Evoque’le. Kae siit perra!
Video ja pildid: tootja
