Lexus ES on kuni seitsmenda põlvkonnani olnud eurooplaste jaoks tundmatu väärtus, ent nüüd on auto Euroopas, sh Eestis müügil. Sihvakas ja silmapaitava välimusega ES on juba pälvinud hellitusnime “beebi-LS” ning nagu proovisõit näitas, võib neid kahte rõõmuga võrrelda.
https://youtu.be/GB9EnIR34Ig
Esimene emotsioon autosse istudes on eksimatult ehe: Lexus ES tundub tõepoolest nagu Jaapani autotootja lipulaeva LSi “beebiversioon”, mis pakub luksuslikult sõitjateruumi ja hellitab mugava ning ülisujuva sõiduga.
Ilusa sihvaka väliskujuga esindussedaani saab soetada üllatavalt taskukohase hinnaga. Kirsiks tordil on aga ökonoomsus – uue hübriidajami kütusekulu teeb silmad ette väikeautodelegi.
Ajatu välimus, vinge aerodünaamika
Lexus ESi uus põlvkond tuli (auto välimust vaadates) üllatuslikult vara. Kuigi juba 2012. aastast turul olnud kuuenda põlvkonna ES on aastate järgi üsna vana mudel, pidas selle disain ajale hästi vastu. Eelmise gene ES-d tunduvad tänavapildis siiani värsked. Ja omanäolised.
Kuigi uus ES tundub ja ka näeb esmapilgul välja nagu Lexuse lipulaeva LSi pisem versioon, saab süvenedes selgeks, et see auto on lipulaevaga võrreldes rohkem musklis ja veidi sihvakam. ES mudeli peadisainer Yasuo Kajino on nimetanud uue ES-i disaini provokatiivseks elegantsiks.
Madal, pikk ning samal ajal lame kerekuju ei ole mitte ainult ilus vaadata mistahes nurga alt vaid teeb tegusid aerodünaamikas – õhutakistustegur on iselaadival ES 300h hübriidil vaid 0.26, mistõttu võistleb see edukalt “nagu nuga läbi või” liugleva etalonautoga Toyota Priusega (0,24).
Põnevam osa jääb silmale (peaaegu) nähtamatuks
Toyota kontsernist on tulnud riburada uudiseid tehnika ja hübriidajamite valdkonnast. Vaat’ et isegi tähtsam välimusest on see, mis silmale nähtamatuks jääb.
Lexus ES on ehitatud Toyota uusimale TNGA platvormile. See on aluseks kõigile uudismudelitele, nii uuele Corollale kui Camryle kui ka RAV4 linnamaasturile. Esimene TNGA “pääsuke” oli sportlik kupeemaastur Toyota C-HR.
TNGA platvorm pole ainus suur uudis, Jaapani inseneride sepapajast on viimasel ajal tulnud ka täiesti uued kaksikajamitele loodud jõuallikad.
Lexus ES 300h kapoti all tuksub vaikselt ja jõuliselt Toyota uusim, 2.5-liitrise töömahuga bensiinimootor, mis arendab 131 kw võimsust ning on spetsiaalselt paarisajamitele loodud ning suudab ära kasutada nii otse- kui kaudsissepritse eeliseid. Atkinsoni tsüklile lülitumine toimub automaatselt.
Neljanda põlvkonna hübriid-jõuülekandes on kasutatud uut tüüpi veomootorit, mille maksimaalsed pöörded ja veojõud kõrgematel pööretel on eelkäijast suuremad. Hübriidajami südameks on 48 kW elektrimootor.
Kombineeritult suudab Lexus ES kaksikajam esiratastele suunata kuni 215 hj võimsust. Kuna tööalgoritme on oluliselt muudetud, on mootor senisest kütusesäästlikum (kuni 15%), seda eriti madalatel ja keskmistel pööretel.
Ka aku on kompaktsem ning see on paigutatud tagumise istme alla nii, et sõitjatele jääb rohkem ruumi. Aku maht on piisav, et kuni pool sõidust kulgeks üksnes elektri jõul.
Hiirvaikselt mööda teed
Auto eelistabki igal võimalusel elektri jõul liikumist, ning konkurentidest eristub Lexus ka selle poolest, et variaatorkasti (CVT), bensiinimootori ning elektrimootori koostöö toimub juhile-reisijatele märkamatult.
Ei mingeid jõnkse, ei mingeid tugevamaid tõmbeid – kõik on nii sujuv, et kohati saab ainult infotabloo järgi aru, mis jõuallikas autot parasjagu edasi liigutab.
Uus ES 300h on 2,5 cm lühem kui viis meetrit ning selle tühimass on napilt üle 1800 kg. Numbreid vaadates ja neid mootori näitajatega kõrvutades kerib silme ette downsizing’u ajastu õudusunenägu jõuetust mootori kräunutamisest ning suurest kütusekulust.
Tegelikkus on kõike muud. Tegelikkus on kaasaeg. Toyota kontserni uusimad hübriidajamid on just need, mis sillutavad tee tulevikule, mida allakirjutanu esimest korda just ES mudelil kogeda sai.
Kindlasti ei ole Lexus ES 300h kiirendus istmega selga virutav või vaimustusest kiljuma panev, aga see on siiski enam kui piisav, et kiirus märkamatult, turvaliselt ja mistahes tavaelusituatsiooniks piisava kepsakusega illegaalsete numbrite sektorisse viia.
2,5-liitrise töömahuga neljasilindrilise mootori häält kostub sõitjateruumi harva ja üsna summutatult. See hääl on üllatavalt karune ja meeldiv – nagu polekski silindreid kaks vähem kui unistaks.
Adrenaliini asemel rahulolev naeratus
Kuigi Lexus on üritanud F-nime kandvate mudeliversioonidega ahvatleda ka nooremaid ostjaid, on eelkõige tegu automargiga, mida tuntakse selle järgi, et autod on vaiksed, turvalised, usaldusväärsed ja mugavad. Ja luksuslikud.
Oleks kohatu oodata sellisest autost pidevat adrenaliinset erutust, sest usaldusväärsus ja loodetavus on palju suurem voorus, kui tühipaljas emotsiooni najal lustimine.
Selge on see, et CVT kast ei ole parim kurvilistel mägiteedel täistuuridel sportlikku sõitmist harrastama, aga see polegi selleks mõeldud.
Tänapäevane hübriidajam peaks aga garanteerima ühtlase sõidu kõigil kiirustel ja sellega saab Lexuse iselaadiv suurepäraselt hakkama.
Lexus ES erutab teistmoodi – kvaliteediga. Seda nii näo kui ka teo osas. Kõik on kompromissitu, nagu Lexus ise turundab. Ja nii ongi.
Eraldi olgu siinkohal ära märgitud, et kompromissitult kindel on ka juhitavus, millega eelmise põlvkonna ES-il kasutajate kogemuse põhjal nii hästi ei olnud, kadunud on tuimus, mida ette heideti.
Lexus ES seitsmenda sõidetavust võib pidada suurepäraseks – maanteekiirusel, vasakpoolsed rattad märjal asfaldil, parempoolsed lahtises lumelopas – ei märkigi ebalemisest. Roolida võiks kasvõi ühe sõrmega.
Kuna auto on raske, tekib ees ootavaid teeolusid – jäist küngast ja sügavalt lumist metsavaheteed – vaadates tunne, et äkki oleks nelikveolisega siit parem läbi minna.
Ent ES läheb rahulikult kõrgendikult üles ega jää ka lumelopas hätta. Tõsi, igapäevaselt nii raskeid teelõike ette ei võtaks.
Mis selle kütusekuluga ikkagi juhtus?
Lexus ES keskmiseks kütusekuluks on WLTP metoodika järgi 5,6l/100km kohta. Meie proovisõidu keskmine jäi isegi väiksem, 5,5l/100km. Suure luksusauto kohta väga hea, ehkki saanuks ökovõtetega veelgi allapoole tuua, aga milleks?
Isegi kui kulu oleks 6 või 7 liitrit (bensiini) saja kilomeetri kohta, on ES tavakasutuses ikkagi ökonoomsem kui näiteks bensiinimootoriga VW Passat. Ja oluliselt ökonoomsem noobelklassi konkurentidest.
Väikese kütusekulu saladus ei peitu mitte üksnes bensiinimootorit toetavas elektrimootori kasutamises vaid Atkinsoni tsüklis. Lihtsustatult öeldes on Atkinsoni tsükkel pikema töötaktiga ja erineva gaasijaotusfaasiga.
Keskmistel pööretel on selline mootor tavalisest efektiivsem. CVT kast ning elektrimootor võimaldavad jõudu üle kanda nii, et bensiinimootor kõige tõhusamalt töötada saaks.
Kasutatud materjalid ja optimeerimine on teinud võimalikuks sisepõlemismootori kaalu vähendamise. Sisse- ja väljalaskeklappide vahelist nurka on laiendatud ning sisselaskekanali efektiivsust kasvatatud. Tulemuseks on väiksem kütusekulu ja vähem heitgaase.
Elektrimootor ja sisepõlemismootor teevad tööd koos, aga vajadusel ka eraldi. Nii võib auto sõita ainult elektri jõul, ainult bensiini jõul või ka ainult elektri jõul nii, et bensiinimootor toodab samal ajal elektrit elektrimootori jaoks. See viimane on Toyota hübriidajamites täiesti uus funktsioon.
Ja veel: hübriidajam kasutab pidurdamisel maksimaalselt generaatorit ja salvestab akusse taaskasutamiseks sellega energia, mis tavaautol pidurdades muundub soojusenergiaks. Mida rohkem generaator pidurdamisel energiat kätte saab, seda rohkem elektriga sõita saab kokkuvõttes.
Põnev lugu ja väärt proovimist, sest nagu öeldud – meie välja sõidetud 5,5l/100km kohta keskmiselt peaks olema säästusõiduvõtteid kasutades lihtsalt ületehtav.
Beebi-LS ja paremgi veel
Lexuse lipulaev LS on musternäidis mugavusest, luksusest ja lisaks ka üsna hämmastavast jõust, mille toel saab laevast sportrakett.
Esiveolist ja ridaneli mootoriga ESi vaadates tekib esmalt igatsus “vana hea” V6 järele. Ilus mootorihääl ja võimsus võiksid ju olla luksusauto osa. Aga teate, siis ongi võimalik osta endale LS.
Lexus ES on grammikese väiksem ja graatsilisem, ja vähem võimas. Samuti on selle vedrustus kröömikese jäigem ning sisemüra sõitjateruumis natuke suurem. Aga see-eest on sel ülitäpne rool ning nõtkus, mis LS-i “beebist” veetleva teekaaslase teevad.
https://www.youtube.com/watch?v=LnRcOIaYtqw
Kõige paremini paigast ära hind
Ei tahaks tegelikult seda osa loost ette ära jutustada, sest inimene, kes Lexus ES-iga salongi tutvust tegema läheb, võiks oma emotsioonilaksu puhtalt ja rikkumatult kätte saada.
Aga siiski. See emotsioon, mis tabas tulevasi proovisõitjaid auto hinnalipikut nähes, väärinuks üles filmimist. “Kas need on õiged numbrid?” “Täiesti paigast hind!”
Enne kui jätkan, vaadake Lexus ES hinnakirja siit. Comfort varustustasemel Lexus ES 300h hind algab 44 900 eurost. Olgu öeldud, et 2,5-liitrine 300h hübriidajam on ainus jõuallikas, millega ES-i Eestist saab. Alates 44 900 eurost.
Sama raha eest saab konkurentide juurest… mida!? Võistlejatest rääkides, siis neid ei ole vaja otsida BMW või mersu salongist, vaadata tuleks Porsche poole.
Hämmastavamgi kui nimetatud 44 900 on hinnakirja lõpuosa. Meil prooviks olnud auto maksis 62 000 eurot, ja sellest edasi oleks üksnes tippude tipp. 3 000 eurot kallima hinna eest. llma naljata, kõik olemas.
Aga et nutt ja hala on proovisõiduloo kohustuslik osa, teeme selle siinkohal ära. Selle hinna sees on ka pisut moraalselt vananenud infolust, mille kasutamine tõepoolest ei ole igale kärsitule juhile jõukohane. Varasemalt on Lexuse puutepadjal kassi-hiire mängust värvikalt kirjutanud näiteks Kaspar Kaljas.
Aga nad lubavad, et see nii ei jää. Lexuse tuttuus kompaktne linnamaastur UX toob endaga värske puhangu moodsat digimaailma, mis viib viimasegi kiunargumendi ja jätab alles üksnes väärika sõidunaudingu väga nooblis keskkonnas.
Kokkuvõtteks: muretult kergejalgne
Sõitjate jaoks on Lexus ES muretu, kergejalgne kogemus. Pingevabalt kulgevad nii manööverdamine kui ka eri oludes sõitmine.
Lisaks ökonoomsusele ja luksuslikule sõidukogemusele on auto ka üllatavalt ruumikas – pakiruumi tagumisest nurgast asjade kätte saamiseks peab peadpidi sisse ronima – nii suur on see.
Aga ennekõike on Lexus ES sõiduk, mille ukse sulgumisel jääb välismaailm ja selle mured ukse taha. Lükkad mängima lemmikmuusika ning oledki oma teraapiatoas, kus pea kõik, materjalidest sõiduni, pakub võimaluse elu nautida.
Toimetas: Ylle Tampere. Video ja pildid: Sten Ottep/Fifty Visual
