Kolmerattalist elektriautot on püütud ennegi leiutada, aga teadaolevalt ei ole kunagi varem asja kallal olnud eestlased. Elektriline kolmerattaline ideeauto NOBE, mis näeb tõeliselt lahe välja ning millel on uudne laadimislahendus, võiks ju tõeks saada! Saime põgusalt jutule ka prototüüpi ehitava inseneriga.
Üks rokkivama välimusega kolmerattalisi särtsukaid pärineb aastast 2009, kui Aptera Motors tuli välja nuditud lennukit meenutava 2e eelseeriamudeliga. Projekti algatajaks oli Steve Fambro, mees, kes tõsimeeli uskus, et kolm on parem kui neli.
Kahjuks räägime idufirmast täna minevikuvormis: hiinlased ostsid Aptera ära, lõid selle kaheks ning Zaptera, mis pidi jätkama kolmerattalise elektriauto tootmise ettevalmistamisega, pole tänaseni ühegi tootega välja tulnud. Tõsi, lootust on, sest korra aastas annab keegi ikka optimistlikult vihje, et kolmerattaline elektriauto pole sugugi surnud.
Kolmerattaliste elektriautode üheks võtmesõnaks on retro. Kes iganes “kolmekat” on disaininud, välja on see kukkunud alati retro. Kuna vanad ajad ja tõelised autod hakkavad jälle moodi tulema – mõelgem kasvõi Jaguari E-type Zero hiljutisele etteastele – siis pole ka Eesti oma NOBE midagi muud kui kummardus autotööstuse kuldaegadele.
TOLMUIMEJA TŠAIKA VÕI KABINENROLLER? VAHET POLE!
NOBE välimus meenutab veidra mikroauto, viiekümnendate Moskvitši ja Tšaika tolmuimeja segu, paras silmalõks sellele, kelle jaoks disain midagi tähendab.
Jalopniku ajakirjanik Jason Torchinsky kirjeldab NOBE välimust nii: “NOBE kasutab selgelt hiliste 50. ja varaste 60. aastate Euroopa autodisaini keelt. Esiots meenutab kangesti Alfa Romeo Giulietta’t, kolmnurkse iluvõrega keskel.
Tagaaknad ja kasvuhoone profiil justkui meenutavad mulle Studebaker Avanti’t, ja ülaltvaate saba-lohistav kolme ratta disain ja pisara kuju koos lahtise katusega meentutavad mulle pisut Messerschmitt Kabinenroller’it. Siin on mitmeid disainiviiteid, kuid need töötavad koos ühtse tervikuna.”
Meie toimetuse kaasautor Margus Värton aga tõdeb omavahelises vestluses, et NOBE näeb väga kena välja, temale meenutab see kolmerattaline Alfa Giuletta SZ-d ning 60ndate Zagato disaini üldisemalt. Tundub, et ühes on vaatajad veendunud – NOBE on snitti võtnud Itaalia autodisaini pärlitelt. Kes iganes mida iganes selles autos näeb – see välimus töötab. Lummavalt. Nunnult.
KOLMERATTALISUS LISAB ÜHENDRIIKIDES LOOTUST
Kolmerattalisus annab samuti autole lootust, sest kolm ratast tähendavad, et NOBE võiks (hüpoteetiliselt) jõuda ka Ameerika Ühendriikide turule, ja olla vabastatad kõigist neist kokkupõrke-testi nõuetest millele ta nagunii ei suudaks vastata.
Torchinsky, kellele eestlased NOBE tutvustuse saatsid, ütleb, et üks hea asi, mida Elio Motors on teinud, on tee sillutamine kolmerattaliste autode legaalsusele enamikus Ühendriikide osariikides, nii et neljanda ratta puudumine võib võib NOBE müügi Ameerikas tegelikult võimalikuks teha.
Euroopas ilmselt peaks selle mikrosärtsuka proovima kategoriseerida mopeedautoks, et sellega rahulikult teeservas kulgeda võiks. “Päris autoks” – mida ju elektriauto meie ettekujutustes ja seadusandluses on – saamiseks tuleks ette võtta tõeline Kolgata tee ja kaasata määratu hulk investeeringuid. Tundub lihtsam minna Hiina ja seal oma äri püsti lüüa…
PISIKE, ARMAS, AGA ÜLDSE MITTE MINGI NÕRGUKE
NOBE on kavandatud elektritoitelisena, võimsusega maksimaalselt 45 kW, või 60 hj, mis tundub üsna arvestatav millegi sellise jaoks. See 60 hj tundub tulevat kolmelt mootorilt, millest igaüks annab 20hj? Auto maksimumkiiruseks on kavandatud 100 km/h
Sõiduulatuseks on kavandatud 160 km ühe laadimisega, mis, jällegi, oleks väga hea tulemus; see on peaaegu et võrdne esimese generatsiooni Nissan Leafi võimaldatavaga. Võrreldes Leafiga aga tundub NOBE oluliselt omanäolisem ja põnevam väljakutse.
Tehnoloogiliselt on NOBE huvitav kolmerattaline, sest sellele on planeeritud kolmerattavedu; 3×3. Sarnast veoskeemi on seni pakutud ainult eriotstrabelistele ATV’dele, nii et on huvitav näha, kuidas sama asi töötaks NOBEga.
TEGELIK INNOVATSIOON PEITUB AKUDES
NOBE suurimat innovatsiooni tuleb aga otsida akude juurest. Vaadake lisatud pilti: põhiaku on see suur kast sõiduki esiosas, aga vaadake selle taha, kas näete seda väikest beeži kasti? See on ka aku!
See kohvrisse paigutatud aku on disainitud nii, et seda on lihtne eemaldada ja laadimiseks kaasa võtta. See toimib nagu lisaaku, mis kas annab voolu abisüsteemidele või võimaldab sõiduraadiust laiendada 40 kilomeetri võrra.
Selline lahendus võib olla fantastiline olukorras, kus laadimise infrastruktuur on ikka veel üsna ebapiisav või laadimiskohti lihtsalt ei esine – seda on viimasel ajal Tallinnas ja Tartuski üsna tihti ette tulnud.
Isegi kui sul ei ole oma kontoris, kodus, sõbra juures või kus iganes võimalik autot laadida, saad sel viisil olla kindel, et saad sõita veel lisaks kuni 40 kilomeetrit, et jõuda koju või kuskile, kus ootavalt ootab sind laadimispistik.
HEAD IDEED VÕIVAD OLLA NIISAMAGI TOREDAD
NOBE on alles ideetasandil, aga otsustades selle järgi, mida eemaldatavate akude kohta on varasemalt teada, võiks 32-40-kilomeetrist lisa-sõiduraadiust pakkuv aku kaaluda umbes 18 kg või isegi vähem. Seega ei tõstaks lisaaku oluliselt NOBE kaalu, mis piltide pealt vaadates tundub jäävat alla tonni.
Sõiduki kehakaalu “kartulite pealt ennustamisele” aitab kaasa seegi, et NOBE arendajad on paarile väljaandele, andnud hinnalist lisainfot: näiteks on neil plaan võimaldada NOBE vedamist tavaauto järel, selleks, et sõiduk saaks akusid laadida.
No umbes nagu me veame jonnakaid mittekäivituvaid tavaautosid. Või siis vead seda järel nagu treilerit linna piirile, pargid tavaauto väljaspool linna, ja kasutad oma võluvat väikest elektrilist kolmerattalist linnaliikluses, olles selle aku eelneva sõidu kestel täis laadinud.
Meil ei ole aimugi, kas see ideeauto saab teoks, kuid hoiame sellele pöialt. NOBE tiimi moodustavad RSMotorsport MTÜ ja RaceTech, osa neist tuntud Tõrva motosportlased Ivo Sults, Remee Raamets jt., nii et nende lummavate ideede taustal paistab olevat mõnevõrra praktilist kogemust.
INSENER IVO SULTS PEAB NOBE PROJEKTI VÄLJAKUTSEKS
Kogenud bagisõitja, insener Ivo Sults on see mees, kes NOBE prototüübi ehitamise eest vastutab. Ta saadab meile lingi oma ehitatud bagidele ja ütleb kommentaariks: “Mina ehitan selliseid autosid, aga Roman Muljar (projekti juht) tahab ehitada seda teistsugust. Ei tea veel, mis välja tuleb, ja millal valmis saame…”
“Võrreldes võidusõidu asjadega on keeruline, sest see auto peab olema tänavakõlbulik, ja ei saa kasutada kalleid ja eksootilisi materjale. Samas on see teistmoodi huvitav,” lisab Sults.
Roman Muljar on varasemalt initsieerinud omanäolise laevmaja ehitamist. NOBE arendajad on öelnud välismeedias, et sõiduki arendamise nimel on oma kodud panti pandud. See lisab lootust, et idee saab teoks, sest tegijad on kõige naha ja karvadega asjas sees.
Eesti oma elektriauto ehitamisega seoses on läbi käinud ka Valter Teppani nimi. Sults ütleb, et Teppanist ei ole ta NOBEga seoses kuulnud. Seega on kuskil idanemas veel üks projekt, millega Teppan on proovinud jõuda ühisrahastusplatvormide, sh. Hooandja tähelepanuvälja. Teppanilt on lennukaid ideid varemgi ju tulnud, tõsi, seni pole neist ükski veel täielikult realiseerunud.
Autotootmisse sisenemine on igal juhul väga raske ülesanne, nii et seda, kuidas läheb, me ei tea – Zaptera näide on küllalt iseloomulik, kuidas põnevad ideed sumbuda võivad. Igal juhul on eesti meeste kolmerattalisel särtsukal jumet, eriti nutika akulahenduse ning laadimise poole pealt. Jah, meile meeldiks, kui nunnu NOBE saaks teoks ja me võiksime eestlaste nimed leida elektriautode tootjate aina pikenevast nimekirjast.
Materjalide põhjal tegi ülevaate Kadi Rünkla. Allikas ja meedia: NOBE, Jalopnik, drive.ru
