Kaheteistkümnes Toyota Corolla tuli, nägi ja võitis müügiedetabelite tipud. Edu valem on lihtne: tee üks auto kolmes kerevariandis, pane aiste vahele võimas hübriidajam ja küsi mõistlikku hinda. Üks kõigi, kõik ühe ja veel ühe eest: Corolla sobib liialdamata kõigeks. Ja kõigile.
Võrreldes eelkäijatega, Aurise luukpära ja universaali ning Corolla sedaaniga on 12. generatsiooni “kroonleht” teinud võimsa arenguhüppe ning igisemiseks pole kuigivõrd põhjust.
Keskklassi Avensis, mille koha uus Touring Sports üle võtab, võib minna väljateenitud vanaduspuhkusele. Me siin saame edaspidi hakkama ühe nimega autoga.
Üks sõber ütleski, et põhimõtteliselt võiks planeedile alles jääda ainult üks automark – Toyota – ja mitte keegi ei nuriseks.
Võimalik, et mitte keegi ei paneks muude puudumist tähele, sest kaua tehtud kaunikene kolmik rahuldab kõik autokasutaja esmavajadused.
Silmale ilus vaadata, mõnus juhtida, asjad mahuvad ära, öko, ja kestab… ainus viletsus, et tänavapilt kisuks üksluiseks, sest kõik kohad oleksid Corollat täis.
Teen alljärgnevalt sissevaate kõigi kolme mudelivariandi kabiini, aga jätan lugejale vabaduse otsida iseseisvalt täpseid tehnilisi parameetreid (lingid allpool).
Andke mulle see punane luukpära
See on sportlik, see on särtsakas, see on punane, see on sisseistumisel rõõmustavalt kvaliteetne ja korralike õmblustega. Mis peamine: siin on väga, väga head istmed! Ometi!
Muidugi võib luukpära olla ka mistahes muud värvi, aga juhul kui see on punane, parvlevad auto ümber elevil naised, see on fakt.
Ja see sõidab peaaegu nagu saksa auto. Süüdi on Toyota TNGA veermikuarhitektuuri GA-C platvorm, millel Corolla 12. põhineb. Ja kaheliitrine hübriidajam, mille leiab ka noobli Lexuse mudelitelt.
Mallorcal, kus varakevadel esimest proovisõitu tegime, on teatavasti mäed, orud ja krutskeid täis teed. Mitte nii väga väike (neli inimest ja pakid) Corolla sai ronimise ja kurvide võtmisega kenasti hakkama. Ka variaator ei hakanud pinda käima, Aurisest mäletan, et CVT oli üsna tuim.
Hiljem Eestis proovisin ära ka 1,8-liitrise 122 hj ajami, mis siinsel lamemaal on täiesti okei, kuigi ma ise valiksin ikkagi kaheliitrise.
Kahene mootor käib auto sportliku üldmuljega kokku nagu sai ja või: 1,8-liitrine tundub mulle veidi tuim ning sel oleks justkui “õhk sees”, ehk kõrgematel pööretel kipub pingutust olema rohkem kui sooritust.
Kahese puhul toimub suurem osa linnavahel loovimisest vaid elektri jõul. Uue, sissesõitmata auto kütusekulu jäi Mallorcal 6 liitri kanti, Tallinnas 4,2l/100 ehk siis natuke väiksem kui nad ametlikult lubavad.
2-liitrise 180hj hübriidajamiga Corolla luukpära võiks olla iga kell mu igapäevaauto kui mul peaks olema vaja isiklikku sõiduvahendit. Kõlab individualistlikult, ja ongi.
Piisavalt edev, et mitte kellegagi jagada. Parasjagu odav, et mitte liiga kaua mõelda: heas varustuses Corolla saab umbes 24 000 euro eest. Kui midagi kõrvale vaadata, siis Kia Ceed’i. Elus peab olema värve.
Vaata luukpära kohta lähemalt siit
Touring Sports ja nutvad lapsed
Eestisse jõudes võtsin pikemalt testi universaalkerega Corolla Touring Sportsi: harjusime nädalaga sedavõrd ära, et võtmeid tagasi andes jäid koju maha nutvad lapsed ja leinav abikaasa (tsitaat Linnateatri etendusest “Hecuba pärast”).
Üheks tähtsamaks universaali headuse hindamise kriteeriumiks on ruumikus. TS-l on mitmekihiline pakiruum – luugi alumise servaga samale tasapinnale tõstetud põrandale on mugav panna käest kõik kotid-pütid, mille kaasastassimisega igapäevaselt silmitsi seisame.
Loovid toidupoest välja, 2 kotti käes, 1 hambus, võti taskus, laps näpus, viipad jalaga stange all ja tagaluuk avaneb. Päriselt avaneb. Ei mingit “vehin siin juba viis minutit ja ei kedagi” masekat. Töötab.
Nädalavahetusel on teemaks jalgrattad, õnged, rulluisud, seemnekartul. Lapid aga tagumise istmerea naksti! alla ja viskad jalgrattad pea ees sisse. Tehtud!
Oskuslikul pakkimisel mahub üks ratas ja kolm inimest (üks istub taga) või kaks ratast ja kaks inimest. Või siis neli inimest ja rattad taga kinnituses, aga siis on vaja kärukonksu lisavarustusena.
Kui valik on kaks ratast ja lapsed vanaema juurde, on mõistlik ära kasutada pakiruumi põranda all leiduv suur panipaik.
Sinna saab panna auto varuratta või (tänapäeval on ju rehvi kiirparanduskomplekt välja mõeldud, eks!) kaks hiiglasuurt seljakotti. Või tiibeti mastifi. Või kogu matkatavaari. Ühesõnaga, ruumi on!
… kas ma juba ütlesin, et uus Corolla-universaal teeb sõitjateruumiga klass suuremale Avensisele pähe? Sest see on põhjus, miks vanameister puhkama saadeti. Enamusele sama klassi universaalidele loomulikult teeb ka pähe: vaikimisi 598 liitrit siiski.
TS-i testimine langes kokku päevadega, kui kaardistasime pealinna kohutavamas korras tänavaid. Kui poleks autost välja astunud, ei oleks tegelikkus nii valusalt oma varbaid ära löönud. Insenerid on Corolla vedrustuse kallal kõvasti vaeva näinud. Tulemuseks on mõnus sõit.
Pika proovisõidu kütusekulu jäi 5,7-liitri kanti. Aiste vahel oli ikka seesama ülalkiidetud kahene kaksikajam. No nii üldiselt, pole sugugi paha, sõiduomadusi ja saastevabadust arvestades. Vinge varustusega TS-i hind on kuskil 30 000 euro kandis, tipp küündib 35 000 ligi.
Vaata siit TS-i kohta lähemalt
Kellele niisama universaalist jääb ikka veidi väheks, see võib ära oodata Trek-krossoveri. Matkasellil ei peaks selle auto puhul küll ükski Koht alistamata jääma.
Esinduslik sedaan
Maitse asi, aga minu silmale on Toyota Corolla sedaan kena vaadata. Niipea kui selle uus gene Eestis müügile jõudis, avastasid auto ka taksofirmad.
Ruumikas ja esinduslik, ütlevad nad. Täpselt moodsa aja vajadustele vastav, lisavad. Ja uues on tagaistmel ruumi rohkem kui vanas Avensises. See on kõva argument.
Populaarsuse põhjust tuleb otsida tuntusest: sedaanina on Corolla siinsel turul vana olija ning kui kogemus hea, võetakse pikema jututa ka uus kenasti vastu.
Esimest korda on sedaani jõuallikate valikus ka 1,8-liitrine hübriidajam. Tallink Takso tellis omale suure satsi, lootuses kuludelt kõvasti säästa. Mul pole sedaaniga õnnestunud veel sõita, sestap ei oska kommenteerida.
Uuri sedaani kohta lähemalt siit
Igavene kvaliteet
Toyotade kõige suurem viga on see, et nad on peaaegu igavesed. Ostad ja jäädki sõitma. Uue Corollaga, tundub, pole jaapanlased püüdnudki selles osas midagi ette võtta. Kuigi ega enne ei tea, kui kümme aastat ära kolistatud on. Aga no oletada võib.
Kümne aasta pärast on praegune infolust muidugi lootusetult vananenud, aga sellest on suhteliselt ükskõik, sest erinevalt paljudest autotootjatest keskendub Toyota jätkuvalt ratastele ja roolile, mitte helendavatele ekraanidele.
See “autoga sõidetakse” – suhtumine on tegelikult tervitatav. Istud autosse, paaritad oma nuhvlid ja navid ja lähed liikvele, sõidu ajal ekraane mööda siblimata. Normaalne värk. Kõige tähtsam teave on nagunii silma ees, esiklaasinäidikul.
Mõni nutinugistaja võib muidugi nuriseda. Talle soovitaksin võtta äpitakso, siis ei pea nina telost tõstmagi. Ma tahan ühes tükis kohale jõuda ja üldiselt autos sõidu ajal ei sahmi.
Tegelikult tuhat korda räägitud jutt ju: Toyota panustab nullvisioonile, ehk olukorrale, kus ükski elusolend ei nende autodes ega autode süül liikluses surma ei saaks.
Kõigil Corolladel on pardal “päästeingel” Toyota Safety Sense, mille olulisemateks oskusteks on kokkupõrke ennetamise süsteem, mis tunneb ka pimedal ajal ära jalakäijad ja jalgratturid; kõigil kiirustel kohanduv kiirushoidik, mis jälgib liiklust ja hoiab turvalist pikivahet eelsõitjaga ning vajadusel pidurdab kiiruse nullini.
Kaitseingel suudab lugeda liiklusmärke ning hoida auto turvaliselt sõidurajal, samuti annab see märku rajalt kaldumisel.
Ja siis on üks lihtne lisa, milleta enam päevagi edasi ei tahaks sõita: automaatne kaugtulede lülitus. Pimedal ajal on hea kui keegi tulesid sekundipealt reguleerida mõistab. See asi on Toyotal nüüd kah hästi.
Pluss kümme aastat hübriidajami garantiid. Järgmine kümnend seega auto osas muretu. Ainult ära tuleb otsustada, et kui see on Toyota Corolla, siis milline neist. Kõik nad seisavad üks kõigi, kõik ühe eest.
Toyota Corolla ajaloost saab pikemalt lugeda siit. 12. generatsiooniga peaks alistuma 50 miljoni maagiline piir: tegu on maailma müüduima pereautoga läbi ajaloo.
Pildid: Ylle Tampere, Toyota pressiruum
