Kindlustusfirma Money.co.uk viis Ühendkuningriigis läbi uuringu, mille eesmärgiks oli tuvastada brittide teadmised autoosade ning erinevate hoiatustulede osas. Tulemused ei ole julgustavad ning võib arvata, et asi ei ole halb vaid brittide seas.
Küsitlusele vastas 2597 inimest ning neil paluti küsimustikus ära märkida autoosad ning märgutuled, mida vastaja ära ei tunne. Niiviisi valmis pingerida osadest ja hoiatustest, mis inimestele kõige võõramad.
Üldistest tähelepanekutest väärivad välja toomist järgnevad:
- Üle 50% vastajatest ei osanud tuvastada kõige levinumaid hoiatustulesid näidikuplokis
- 59% vastajatest ei suutnud kapoti all nimetada ühtki (!) komponenti
- Kõige tundmatum autoosa on autoaku, mida ei tundnud ära 53% vastanutest
Märgu- ja hoiatustuledest on tundmatuim piduripedaali vajutamise märgutuli, mis süttib enamasti siis, kui automaatkastiga autot käivitada püüdes või seisma jättes ja park-käiku valides pole piduripedaal alla vajutatud. Seda tuld ei tundnud ära 53% vastanutest ning 60% meestest.
40% ei teadnud, milline näeb välja eelsüüteküünalde hoiatustuli. Pea pool vastanud naistest ei tundnud seda tuld ära, meeste puhul on asi pisut parem – 30%.
Edasi pole pilt enam täiesti traagiline – 15% ei tunne ära aku hoiatustuld, 14% pidurite hoiatustuld, 13% mootori hoiatustuld ning 12% veojõukontrolli märgutuld.
Uuesti läheb asi traagiliseks autoosadeni jõudes – 59% vastanutest ei tunne ära ühtki osa kapoti all! Kusjuures soolises jaotuses polegi käärid väga suured – 56% meestest ning 62% naistest ei tea oma kapotialusest midagi.
Kui jätta kõrvale ülaltoodud “ei näe midagi, ei kuule midagi, ei räägi midagi” autoomanikud, siis üksikult vaadeldes on tundmatuim osa autoaku – 17%. Õhuvõttu ei tunne ära 15% vastanutest, õlivarrast 14%… See seletaks, miks liikluses kohtab igapäevaselt masinaid, mille mootorist kostev hääl meenutab metallplaatide vahele nühitavaid kive.
Riburadapidi järgnevad erinevate “mahlade” reservuaarid – piduriõli paaki ei tunne ära 14%, klaasipesuvedeliku paaki 12% ning jahutusvedeliku korki 10% vastanutest.
Pilt on seega üpris vilets ning eks selles ole süüdi ka moodne tarbimiskultuur. Kui auto on tarbeese, mis ei peagi enam määramatuseni kestma ning mille omanikele reklaamitakse auto omamist kui lusti ja lillepidu, kus kohustusi polegi, siis on tulemused kiired tulema.
“20 000 km hooldusvälp! Käigukastiõli ei pea üldse vahetama! X aastat garantiid! Kui mõni tuli süttib, too esindusse! Meie teeme, teie naudite! (Aga vaadake, et kolme aasta pärast uue ostate – ikka meilt, kust siis mujalt!)”
Kuigi tarbija elu lihtsamaks tegemine peaks olema iga ettevõtte südamesoov, toob see ootamatutes olukordades kaasa abituse ja sõltuvuse kellestki teisest. Selle vältimiseks saame end harida ainult me ise. Erinevate märgu- ja hoiatustuledega saab tutvuda näiteks siin.
Ning kuigi enamus netiviktoriine põhimõtteliselt söödavad õige vastuse ette, siis kiire ülevaate ning enesetesti saab teha näiteks siin.
