Kasutatud auto ostmine peaks olema põnev ettevõtmine, kuid usaldusväärsuse ja läbipaistvuse puudumine kasutatud sõidukite turul on masendav. See ei ole muutunud ka elektrisõidukite osakaalu suurenemisega.
Kuigi paljud inimesed lähevad üle elektriautode kasutamisele, et muuhulgas vähendada jooksvaid ja hoolduskulusid, siis carVerticali uuring näitab, et elektriautod on samuti endiselt haavatavad erinevatele pettustele, sealhulgas läbisõidumõõdikute tagasi kerimisele.
Inimesed hakkavad üha enam sisepõlemismootoriga autode asemel eelistama eelistama vaikset ning CO2-neutraalset sõitu. Kuigi valitsused võtavad järk-järgult ära elektriauto omamise eeliseid, on elektriautod siiski palju lihtsamini hooldatavad ning samas ka tehnoloogiliselt arenenumad kui diisel- ja bensiiniautod.
Kahjuks saab iga elektrisõiduki läbisõitu võltsida – need kasutavad samu digitaalseid odomeetreid nagu teisedki sõidukid. Veelgi enam – digitaalse odomeetri näitu on vanemate sõidukite mehaaniliste näidikutega võrreldes palju lihtsam võltsida.
Autode ajalooga tegeleva ettevõtte carVertical andmetel on 15,6% kõigist Euroopa sõidukitest muudetud läbisõidunäiduga. Sarnane on ka elektriautode osakaal selles näitajas – 13,4% kõigist elektriautodest on läbisõidumõõdikuid muudetud. See viitab aga asjaolule, et kasutatud elektrisõidukite ja tavapäraste fossiilsete kütustega liikuvate sõidukite ostjaid ähvardab peaaegu samasugune oht sattuda läbisõidupettuse ohvriks.
Koguni 4 elektriautot 10-st on sattunud õnnetusse
Lausa iga teine kasutatud auto Euroopas on sattunud õnnetusse. 43,6% kasutatud elektriautodest on samuti sattunud avariisse, mis teeb elektriliste sõidukite kahjustused peaaegu sama levinuks. Pealegi on elektriautod enamasti linnas liiklejatel, nii et õnnetuste arv suureneb tõenäoliselt veelgi, kui elektrisõidukite park vananeb.
Liiklusõnnetused võivad olla kerged või rasked; tagajärjeks on aga raami ning jõuülekande deformatsioon, varane korrosioon ja kahjustatud akud. Paljusid neist kahjustustest saab küll parandada, kuid elektriautode defektsed akupangad tuleb asendada, et vältida puudujääke kvaliteedis või halvemal juhul ka tulekahjuohtu. Uued akud on aga kallid ja nii mõnedki juhid püüavad selle asemel müüa oma kasutatud sõidukit “õnnetusevabana”.
Odomeetri tagasikerimised varjavad aku tegelikku seisukorda
Odomeetri näit on tihti peamine indikatsioon, mida ostja auto seisukorra hindamiseks vaatab. Enamik elektriautode tootjaid annab akudele vähemalt 100 000 km ulatuses garantii. Tavaliselt võivad need aga vastu pidada isegi rohkem kui 320 000 km.
Sõiduki tegelik läbisõit võib aidata kindlaks teha, kui palju on akude mahutavusest veel alles. Kuid lisaks läbisõidumõõdiku näidu võltsimisele saab ka aku eluea loendurit nullida. Petturid võivad neid näitajaid mõne minutiga korrigeerida, mis tähendab, et peate kasutusele võtma täiendavaid ettevaatusabinõusid, et auto oleks küsitud hinda väärt.
“Sõltuvalt akude võimsusest võib nende vahetus maksta kümneid tuhandeid eurosid või isegi kuni poole auto esialgsest väärtusest. See ongi elektrilise auto kõige kallim osa, sest üldiselt on elektriautod võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukitega odavamad hooldada,” ütles carVerticali kommunikatsioonijuht Matas Buzelis.
Kasutatud autode müüjad saavad oma autode eest läbisõitu võltsides rohkem raha, seega ei kao odomeetripettused niipea. Kelmid autoärikad kohanevad kiiresti kaasaegsete autode uue tehnoloogiaga ning suundumused näitavad, et ka üldise autopagi laialdasem elektrifitseerimine ei lahenda seda probleemi.
Foto: Peugeot
