Hirm lendamise ees on levinud foobia, mille seni ainus ja teaduslikult tõestatud ravimeetod on isikliku teadlikkuse kasvatamine. Päris asjatu siiski hirm lennureisi ees ei ole, sest on üks etapp teekonnal, mille vältel risk surma saada kasvab neli tuhat korda.
Lendamine hirmutab, kuid lähtudes statistikast, täiesti ilmaasjata. Lennuõnnetuste kohta arvet pidav Aviation Safety Network (ASN) on arvutanud, et 2016. aasta oli lennuohutuse seisikohalt lennunduse ajaloos paremuselt teine aasta.
19 lennuõnnetuses hukkus 325 inimest. 2013. aastast, mida võib pidada lennuajaloo üheks mustemaks rekordaastaks, mil lennukatastroofides hukkus 265 inimest, jäi 2016. aasta õnneks väga kaugele.
Kui lennuk alla kukub, siis on see alati ülemaailmne uudis. Kiire ja globaalne infokommunikatsioon levitab juhtunu kohta teavet ruttu üle kogu maailma. Infoväljas viibides tekib tunne, et lennuõnnetusi juhtub kogu aeg. Käed lähevad higiseks, kui lennuki nina tõuseb…
IGAL AASTAL HUKKUB LIIKLUSES ROHKEM KUI 1.3 MILJONIT INIMEST
Igapäevased liiklusõnnetused ei ehmata meid samamoodi, kuigi auto on, erinevalt lainerist, tõeliselt kohutav surma toov koletis.
Rahvusvahelise Autoliidu FIA liiklusohutuse kampaania kohaselt saab igal aastal surma enam kui 1.3 miljonit inimest. Paneme numbrid ümber inimkeelde: igal aastal hukkub maailmas Eesti rahvaarvuga võrdne hulk inimesi.
Üks Eesti lükatakse aastaga kasti. Iga päev hukkub üle maailma 3500 inimest. Kahe tunni jooksul sama arv surnuid kui kõigis lennuõnnetustes kokku! See on igaühele meist nüüd mõttekoht.
EESTI JA SOOME KURB LIIKLUSSTATISTIKA
Eestis hukkus liikluses 2016. aastal 68 inimest. Seda on rohkem kui 2015. aastal. Ligi viis korda suurema rahvaarvuga Soomes suri eelmisel aastal liiklusõnnetustes (esialgsetel andmetel) 240 inimest, mis on kümnendi lõikes Põhjamaade keskmine. Eelmisel kümnendil hukkus aastas 300-400 inimest.
Olukorra paranemine ja suhtarvus inimeste hukkumise vähenemine on tõenäoliselt tingitud ennekõike sõidukite turva- ja kontrollsüsteemide leviku kasvust. Uued autod on oma ehituselt senistest oluliselt turvalisemad.
1960. ja 1970. aastatel hukkus Soomes liiklusõnnetustes rohkem kui 1000 inimest aastas, ehkki registris oli sõidukeid 3-4 korda praegusest vähem.
Eestis on alates 1991. aastast, mil taastati iseseisvus, hukkunud liikluses Türi linna jagu rahvast ehk rohkem kui 5000 inimest. Katastroofiline oli 2011. aasta, mil liiklusõnnetustes hukkus rohkem kui 100 inimest.
LENNUREISI OHTLIKEM ETAPP ON… TEEKOND LENNUJAAMA!
Tulles tagasi lennukartuse juurde, siis arutu hirm lendamise ees on tõepoolest asjatu. Vaieldamatult on iga lennu kõige suurema riskiga etapp reis lennujaama. Lennuinstruktor Toomas Uibo ütleb: ” Püüdke jõuda turvaliselt lennujaama, edasi on kindel, et olete heades kätes!”
Kummalisel kombel ei karda me autosõitu ning loobime oma kohvrid-kotid suhteliselt muretult mööda autot laiali ja kiirustame teele. Ometi on tõenäosus liikluses hukkuda 4000 korda suurem kui lennukis!
Miks siis lennuhirm on nii valdav? Üks põhjus on ülal nimetatud: lennuki allakukkumine on alati esikülje uudis, inimesed hukkuvad laineris enamasti hulgakesi ja ellujäämise tõenäosus on väike. Autoõnnetused aga on nii igapäevane asi, et neid kajastatakse heal juhul vaid lehesabades.
Selle asemel, et karta lendamist, olge igapäevaliikluses tähelepanelikumad ning planeerige reis lennujaama aegsasti ja väikese ajavaruga: iial ei tea, mis võib juhtuda… Turvalist liiklemist ja kena lennujaama jõudmist, sõbrad!
Allikas: PPA, Soome Liiklusturvalisuse keskus. Tõlge: Marika Johannson. Pildid: Y.Rajasaar
