Eesti Meediaettevõtete Liit avaldab edaspidi digitellimuste arvu kirjastuste kaupa kvartalipõhiselt – kasv on järjepidev. Statistikast puudub EML liikme Postimees Grupp, mis otsustas andmed jätta üksnes enda teada.
Kui varasemalt avalikustas Eesti Meediaettevõtete Liit igakuiselt tasuliste digitellimuste kogunumbri, siis alates augustist avaldatakse infot kirjastuste kaupa ja kvartaalselt.
Kirjastuste andmed näitavad, et tasuliste digitellimuste arv on jätkuvalt kasvamas. Samal ajal paberile trükitud väljaannete tiraažid oluliselt langenud ei ole. Osal väljaannetel ongi põhirõhk n-ö käega katsutaval ja veebileht on toetava iseloomuga. Näiteks võib tuua ajakirja Tehnikamaailm.
Täiesti tasuta loetavaid digiväljaandeid on jäänud vähemaks, kuid nende valik on jätkuvalt suur, et rahuldada ka nende lugejate vajadus, kes eelistavad lugeda paberil perioodikat ja internetist otsida n-ö kiiret uudist.
Tasuliste digitellimuste jätkuv kasv näitab, et eesti meediatarbija on valmis kvaliteetse sisu eest maksma. Kuna kodumaine reklaamiturg on just trükimeedia osas järjest kahanenud, tuleb leida muid rahastamise viise.
Online reklaamiturul ja telereklaamidel seevastu on head ajad, kuigi esimese puhul liigub suur osa välismaistele kanalitele nagu Google, Facebook, Instagram jt. Võrreldes 2019. aastaga, mil reklaamiturg kukkus viiendiku, on 2020. aastal see jõudsalt kosunud.
Digitellimuste hinnad on üldjuhul soodsad, näiteks Ekspress Meedia väljaandeid saab lugeda kuni viis inimest 9 euro eest kuus, pidevalt tehakse sooduskampaaniaid, et meelitada uusi tellijaid. Meediamajad pakuvad uutele tellijatele tasuta või väga väikese kuumakse eest “sisseelamise aega” ning seejärel on võimalus otsustada, kas tellimust pikendada või mitte.
Digiväljaandel on tavalise paberkandja ees suuri eeliseid: see võimaldab luua interaktiivset sisu, infot reaalajas kuvada, lisada olulist teavet jne. Eraldi on olemas taskuhääling ja videoportaalid, tehakse ka meediumide vahel ristkasutust, kus püsilugeja saab näiteks enne televaatajaid näha uusi telesarju jne.
Paberväljaande suurimad plussid on selle traditsioonilisus, käegakatsutavus, värske trükivärvi lõhn ja paljudele ka nn taaskasutusvõimalus: ajalehepaberisse on hea asju pakkida, seda saab kasutada ka tulehakatuseks jne. – seda viimast keskkonnahoidjad siiski ei soovita, sest mürgised aurud reostavad õhku. Mõistlik on ajalehed ja ajakirjad kokku koguda ja kogumiskonteinerisse viia, kust need edasi ümbertöötlusse suunatakse.
Kaanepilt: Ylle Tampere, allikas EML
