Tänavu septembris lisandus meie registrisse rekordarv elektriautosid, millest üle poole võeti arvele esmakordselt. Ehkki mängumuutjaid on tantsupõrandal juba mitmeid, toob uus aasta neid veelgi juurde ja seekordne rekord ei jää päris kindlasti viimaseks.
Martin Rinne hoiab elektriautode olukorral Eestis igakuiselt silma peal ja tema statistikat siin kasutamegi. 22. aasta septembris võeti registris arvele 130 elektriautot ja see on viimase viie aasta rekord. 119 e-sõidukit on M1 klassis, neid omakorda 64 jõudsid registrisse tuttuutena. 11 sõidukit läksid N1 kategooriasse ja need kõik on uued.
Septembri uute e-autode edetabel
– 13 x Škoda Enyaq
– 11 x Peugeot Expert
– 7 x Tesla Model 3
– 4 x Nissan Ariya
– 4 x Volkswagen ID.4
– 3 x Mercedes EQE
– 3 x Mercedes EQS
– 3 x Volkswagen ID.5
– 3 x Volvo XC40
– 2 x Audi e-Tron
– 2 x Audi e-Tron GT
– 2 x Audi e-Tron Sportback
– 2 x Peugeot 2008
– 1 x Audi Q4 e-Tron Sportback
– 1 x BMW i4
– 1 x BMW iX
– 1 x Cupra Born
– 1 x DFSK SERES 3
– 1 x Fiat Ulysse
– 1 x Hyundai Ioniq 5
– 1 x Kia EV6
– 1 x Mazda MX-30
– 1 x Mercedes EQA
– 1 x Mercedes EQC
– 1 x Mercedes EQV
– 1 x Peugeot 208
– 1 x Porsche Taycan
– 1 x Renault Zoe
– 1 x Volkswagen ID.3
Kaherattaliste hulka lisandus 6 uut elektrimopeedi ja 3 mootorratast
Registrisse jõudnud 4 Nissan Ariya keskklassi krossoverit on esialgu esiveolised ja mõeldud mudeli promoks, nii meediale kui tulevastele klientidele. Ariya eeltellimine on avatud, esimesed õnnelikud peaksid oma sõiduki kätte saama uue aasta alguses.
Prognoos: 1000 tuleb täis ja ülegi
2022. aasta kolme kvartaliga on registrisse lisandunud 917 elektriautot, mis on 13.5% rohkem kui terve 2021. aasta tulemus.
Tuleviku ennustamine on tänamatu töö, aga Martin Rinne julgeb ettevaatlikult prognoosida, et kogutulemus sel aastal jääb kuskile 1200-1300 arvele võetud elektrisõiduki kanti.
Et Eesti elektriautostumise dünaamikast aimu saada, siis eelnevatel aastatel on elektrikaid registrisse saanud nii:
2018 – 122
2019 – 168
2020 – 482
2021 – 808
Viie aastaga on tempo umbes kümnekordistunud. Elektrisõidukite valik on plahvatuslikult kasvanud: kokku 68 mudelit on viimasel viiel aastal leidnud tee Eesti registrisse.
Elektrilise rahvaauto tiitli nimel tihe rebimine
Rahvaauto tiitliheitluse rindel on olukord sel aastal püsinud stabiilsena: mängus püsivad Audi e-Tron, Hyundai Ioniq 5, Porsche Taycan ja Škoda Enyaq – neid mudeleid on Transpordiametis registreeritud kõige rohkem.
Jätkub C-segmendi maasturitaoliste autode võidukäik, rahvaauto nominentide seas on neid kaks ja pool, sest Huyndai Ioniq maandub kuskile krossoverite ja universaalide vahepeale. Ja siis on Taycan, puhas elektrisport, millele praegusel hetkel pole ühelgi tootjal midagi samaväärset vastu panna.
Elektriajamite osakaal kasvab aeglaselt, aga see kasvab
49.35% Bensiin
28.40% Tavahübriid
16.35% Diisel
3.93% Elekter
1.41% CNG
0.55% Pistikhübriid
Sakslasi, norralasi, iirlasi paneb muidugi muigama see, et me kireme viie aasta rekordist kui arvele on võetud 130 elektrilist sõidukit ühes kuus ja täiselektriliste sõidukite osakaal ulatub mõne protsendini kogupildis.
Eesti jaoks on tegu küllalt hea saavutusega ning arvata, et seda numbrit “üle” ei tehta, on naiivne. Mängu on sisenenud mitu mõtteviisi muutjat, nimetagem siinkohal kahte: Renault Mégane E-Tech ja Nissan Ariya. Need mõlemad on küll sama kontserni “lapsukesed”, aga mõeldud kõnetama tavalisi keskklass+ inimesi, kes ei näe vajadust Taycaniga eputada või kogu oma pappi mersu alla magama panna.
Lisame siia juba edetabelis oleva Hyundai Ioniq5 ja tema kandadel talluva Kia EV6, mis, kui tarned sujuvad ei jäta ilmselgelt autoostjaid külmaks.
Ja nüüd kõige tähtsam: elektriautode hind. Ei, see ei ole odavamaks läinud, vastupidi, see on tõusnud ja eks tõuseb veelgi, sest sõjaaeg jne., aga tavaautode hinnaralli on veelgi kiirem ja SPM tippvarustuses autode hind ei erine enam e-sõiduvahendite hinnast kuigivõrd.
Kui mitut “e-reha” ehk viletsalt varustatud sõidukit te nimetada oskate? Räägime siinkohal M1 klassi autodest – eks ole, ei tule meelde. Iga müügile tulev e-uudismudel püüab teisi oma kellade ja viledega üle trumbata. Ja nii tekib autoostjal salongis huvitav dilemma: kas osta tippvarustuses SPM või elektriauto, eriti kui arvutustele tuginedes võib kinnitada, et “e”-ga kulub kütusele suts vähem raha, sellega võib (ikka veel) sõita bussirajal ja parkida seal, kuhu tossajaid ei lubata!?
Eks see mõtlemise koht ole. Mõnigi ütleb SPM autot ostes, et see on nüüd viimane “tavaline” ja järgmine on e – olgu siis tegu abistava elektriajamiga hübriidversioonis või täiselektrilise sõidukiga. Noorem generatsioon ei mõtlegi auto omamisele, nemad tahavad sõita ja rentida. Ka elektriautosid.
Kasutatud Martin Rinne ja JATO statistikat. Kaanepilt Ylle Tampere
.
