Kolmes Balti riigis läbi viidud uuring annab alustavate ettevõtjate meelelaadist ülevaate. Eestlased on firma käimajooksmise ajal nõus loobuma pigem meelelahutusest kui et pere kõrvalt aega näpistada. Töötunde eriti ei loeta: rügatakse nii kaua kui vaja.
Vanasõna “vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi” näikse kolmes Balti riigis tänagi kehtivat. Alustava ettevõtja päevad on pikad ja üksluised, meelelahutus ja luksuskaubad neisse ei mahu. Samas oma tervise ja pere eest kantakse kenasti hoolt. Tundub nagu toimiv valem!?
SEB küsis rohkem kui 3000 Balti riikides moel või teisel ettevõtlusega tegelevalt inimeselt, millest oleksid nad nõus loobuma firma edu nimel.
Kino ja teater võivad oodata
Oma ettevõtte kaheaastase käivitamisperioodi ajaks loobuksid Balti riikide elanikud eelkõige kulutustest meelelahutusele ning mugavus- ja luksuskaupadele, selgub SEB uuringust.
Lisaks kulude piiramisele peavad värsked ettevõtjad vajalikuks teha hoolega tööd, keskmiselt isegi 9–10 tundi päevas.
Lätis ja Leedus on valmis töötama 9–10 tundi 21–22% vastajatest ning Eestis 15%. Ligikaudu pooled arvavad, et ettevõtjal tuleb päevas töötada 7–12 tundi, kuid igas riigis on ligikaudu kolmandik neid, kelle arvates piisab ühest kuni kuuest tunnist.
Kui värskel ettevõtjal on vaja piirata oma kulusid, siis lätlased (66%) ja eestlased (63%) loobuksid eelkõige meelelahutusest ning leedulased (67%) mugavus- ja luksuskaupadest – need kulugrupid on kõigis riikides esimesed kärpekohad.
Tervis, mis see veel on?
Lätlased (47%) on vähem altid loobuma terviseteenustest, leedulaste seas on see protsent 54%. Eestlased on ilmselgelt oma tervise pärast kõige vähem mures: koguni 60% peab vajalikuks töö seada esiplaanile.
Eestlased ja lätlased (vastavalt 12% ja 17%) on ka kõige vähem nõus tegema allahindlust pere ja lähedastega koos veedetud ajast: rahvatarkus ütleb, et iga eduka ärigeeniuse selja taga näe toetavat meest/naist.
Leedus ollakse aga seisukohal, et uni on parim stressirohi ja uute ideede allikas: lausa 17% lõunapoolsetest naabritest hoolitsevad unetundide täis magamisest nagu kord ja kohus.
Kõrgharidus ei tee äri
Rohkem kui pooled uuringus osalenud arvasid, et ka kõrghariduseta on võimalik luua edukas ettevõte. Kõigis riikides peeti kõige olulisemaks elukestvat õpet ja arengut, mida väärtustatakse enim Eestis (62%) ning veidi vähem Lätis (56%) ja Leedus (50%).
Kõrgharidust äritegemise eeldusena pidasid vajalikuks eeskätt lätlased (21%) ning (üllatusena!) kõige vähem eestlased (16%). Kui vaadata, kui paljud eestlased ülikooli pürgivad, on säärane “haridus polegi tähtis” vastus pisut ootamatu.
Leedulastest 32% arvasid, et kõrghariduse olemasolu ei mõjuta ärilist edu, eestlastest uskus sedasama 21% ja lätlastest 22%.
Uuringus osales Balti riikides kokku üle 3000 vastaja, kellest ühel või teisel moel tegeleb ettevõtlusega üle 700 ning üle 1100 mõtleb sellega alustada.
Kokkuvõtteks
Alustavad ettevõtjad on valmis tegema järeleandmisi oma elustiilis ja -standardis ning pühendama ettevõttele rohkem aega.
Uuringu põhjal on kõige pikemaid tööpäevi valmis tegema leedulased. Eestlaste ja lätlaste seas on suhteliselt rohkem neid, kes loodavad hakkama saada vähem kui kaheksa tunniga ööpäevas.
Eestlaste puhul torkas silma, et rohkem ollakse valmis tervise arvelt kokku hoidma juhul kui ettevõtlus seda nõuab, samas tähtsustatakse pere ja lähedastega veedetavat aega.
Teisisõnu on eestlaste ettevõtlikus suur: olgu kõrgkool pooleli või tervis vilets, kui ikka tundub, et on vaja äri teha, siis seda tehakse. Samas perega tahaks aega veeta ja kui kinnominek jääbki vahele, siis niisama lebo on ka ju tore…
Siiski tasub meeles pidada, et kui jalad vahepeal peale puhkust ei anna, on kuri karjas ja mingit edulugu ei sünni. Elutoas “pere keskel” magavale kassile hiir suhu ei jookse. Kõik trenni tegema ja tervelt elatud aastaid pikendama, sest üks elu on ühe äri jaoks liiga pikk.
Allikas: SEB Kaanepilt: Ylle Tampere/arvutiga autos
