Norstat uuring näitas, et enamik Baltimaade autojuhtidest ei pea piirkiirusest kinni ning kõige suuremad kihutajad on Leedus ja Eestis. Koguni 74% autojuhtidest ületavad kiirust. Vaadates Norstati kevadist liikluskäitumise uuringut, siis on enamus autojuhte oma headuses kindlad ja kõik teised on… debiilikud*.
Kuigi lubatud sõidukiiruse ületamine on politsei andmetel kõige raskemate liiklusõnnetuste peamine põhjus, ei võta juhid kiiruse piirmäärasid piisavalt tõsiselt.
ERGO tellitud uuringufirma Nostat uuring näitas, et enamik Baltimaade autojuhtidest ei pea piirkiirusest kinni ning kõige suuremad kihutajad sõidavad ringi Leedus ja Eestis.
Rohkem kui 650 000 evib autojuhiluba. Värske uuringu kohaselt ületab Eestis kiirust 74% juhtidest, Leedus on see arv 76% ja kõige eeskujulikumad juhid asuvad Lätis, kus ületab kiirust 67% juhtidest – ent kõik need numbrid on ehmatavalt suured
Enamik Eesti juhtidest, kes ei järgi piirkiirust, tunnistavad, et teevad seda mõnikord, regulaarselt ületavad kiirust vähesed.
Suurem osa vastanutest (84%) ületab lubatud sõidukiirust kuni 10 km/h – varasemad uuringud näitavad, et sellist kiiruseületamist ei peeta millekski. Lisaks tunnistas pea 20% kiiruseületajatest, et ületab piirmäära 20 km/h või rohkem.
Teadaolevalt kasvab risk sõidukiiruse kasvades – juhi reaktsiooniaeg ja sõiduki pidurdusteekond pikenevad – kiiruseületamise tagajärgedest oleme rääkinud varasemalt. Igaüks saab kiiruse mõju pidurdusele arvutada ise siin.
Juba väike vahe sõidukiiruses toob kaasa suure erinevuse tagajärgedes. Näiteks suureneb kiirusel 70 km/h auto pidurdusteekond peaaegu kaks korda võrreldes kiirusega 50 km/h.
Veelgi enam, mida suurem on kiirus, seda raskemad ja ohvriterohkemad on avarii tagajärjed. Näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suureneb jalakäijate surmaoht kokkupõrkel autoga 4–5 korda, kui kiirus 50 km/h-lt 65 km/h-ni suureneb.
Keskealised mehed kihutavad!?
Norstati uuringu kohaselt on mehed naistest altimad kiirust ületama. Kui ligi kolmveerand uuringus osalenud meestest tunnistas, et nad ületavad kiirust, siis naistest tegi seda pisut vähem kui pooled vastanutest.
Vanuseliselt on kõige suuremad kiirustajad keskealised, kuna enam piirkiiruse rikkujaid leidub vanusegrupis 50–59, kelle seas ületab kiirust ligi kolmveerand vastajatest.
Samas vanemaealiste vanusegrupis ehk 60–74aastaste seas ületavad kiirust pooled. Kõige eeskujulikumad sõitjad on 18–29aastased noored, kelle seas on kiiruseületajaid pisut alla poole vastajatest.
Alati ei saa nendele vastustele ka kindel olla, sest kiiruseületamist ei pruugita märgata või tunnistada: nõnda ei saa täie kindlusega väita, et keskealised mehed kihutavad kõige rohkem ning naised on kindlasti tublimad. Leidub raske jalaga juhte nii ühtede kui teiste hulgas.
Trahvidest on vähe abi
Uuringu tulemused toovad välja huvitavaid erinevusi Balti riikide vahel kiiruseületamise eest määratavate karistuste osas.
Enamik Eesti autojuhtidest on saanud kiiruse ületamise eest trahvi ja seda korduvalt ehk keskmiselt üks kuni kolm korda.
Vaid 39% Eesti juhtidest on õnnestunud trahvimata liigelda. Samas Lätis ja Leedus ei ole pea pooled juhid kunagi kiiruse ületamise eest trahvi saanud. Sellest võib omakorda järeldada, et Eestis tuvastatakse ja/või trahvitakse rikkumisi aktiivsemalt.
Samas pole tihe karistamine soovitud efekti andnud, sest Lätis on uuringu kohaselt – vaatamata harvadele trahvidele – kiiruseületajaid kõige vähem, samas Leedus jällegi kõige rohkem.
Ka politsei liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss tõdeb, et politsei järelevalvega kõiki mõjutada ei suuda ega ka pea ning liikluskäitumist peab muutma inimene ise, muutes oma põhimõtteid. “Piirkiiruse järgimine tuleb väga palju inimeste enda sisemistest veendumustest. Inimesed ei soovi teadlikult teisi vigastada, kuid liikluseeskirju rikutakse sellele vaatamata natuke igapäevaselt. Kahjuks saab selle tulemusena liikluses iga nädal vigastada umbes 30 inimest,” rääkis Kriss.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel juhtus eelmine aasta 1731 inimkannatanutega liiklusõnnetust, vigastada sai 1951 ning liiklusõnnetuse tagajärjel kaotas eelmine aasata elu 59 inimest.
PPA liiklusjärelevalvetalituse juhi Taavi Kirss`i sõnul peab liiklusjärelevalve muutuma veelgi automaatsemaks: kasutades kiiruskaameraid, keskmise kiiruse kaameraid ning tulevikus heidutusena liikluse riskiisikute puhul nn veapunktisüsteemi.
Seni ei ole veapunktisüsteem leidnud valitsejate heakskiitu. Kiiruskaamerate trahvid on aga nagu hane selga vesi, sest ei lähe üldisse rikkumiste andmebaasi.
Üheks võimaluseks on panna autojuhte mõtlema teavitustööga. PPA innovatsioonitöörühm algatas viis aastat tagasi rahunemispeatuste kampaania ning see andis häid tulemusi. Nüüdseks on see seaduslik abimeede, ja toimib eelkõige tänu sellele, et autojuhil on aega järele mõelda oma (kergema, kuni 20 km/h) eksimuse üle.
Laialdased teavituskampaaniad üksi ei muuda aga suhtumist, selleks on vaja terviklikku lähenemist, võimalik, et ei piisa ka üksnes liikluskasvatusest vaid vaadata tuleb probleemi tekkepõhjusi – miks enamus kihutavad!? Sellele küsimusele vastuse leidja on kullapada väärt.
Kõik on debiilikud!
Norstati kevadtalvise arvamusuuringu põhjal peab ⅔ ja enamgi Eesti autojuhte end üle keskmise heaks. Ent kaasliiklejate osas ollakse kriitilised. Kui ennast hinnatakse valdavalt vilunud juhiks, siis vaid alla veerandi on nõus, et ka mõni teine autojuht sõita oskab.
Väga heaks autojuhiks peab end 18% vastanutest, samal ajal teisi juhte peab väga heaks vaid 3% küsitlusele vastanud inimestest.
Üle keskmise autojuhiks hindas end 41% sohvreid, samal ajal teisi peab üle keskmise autojuhtideks vaid 20% vastanutest.
Seega, ennast ülehinnatakse ja teisi alahinnatakse. Uuringust selgub ka, et oluliselt kindlamad oma oskustes on mehed, kellest 68% peab end heaks või üle keskmise autojuhiks. Naistest julgevad seda enda kohta väita 51%.
Samuti on mehed need, kes on kaasliiklejate osas kriitilisemad – kui meeste arvates on iga kümnes teedel liiklev autojuht alla keskmiste sõiduoskustega, siis naistest arvab sama 4%. Kahel protsendil juhtudest ei tohiks vastanud meeste ja naiste arvates kaasliiklejaid üldse rooli lubada.
Eesti liiklus on täis maskuliinsust ja testosterooni. Sama küsitlusega uuriti, kui paljud on elus pidanud kokku puutuma liiklusraevuga ning vaid 6% ei olnud kunagi liiklusest negatiivset emotsiooni saanud.
Noored autojuhid on enda oskuste osas tublisti kriitilisemad ning teiste juhtidega arvestavamad, mis annab lootust, et Eesti liikluskultuur võiks tulevikus paraneda.
50% 18-29 aasta vanustest juhtidest peab end väga heaks või keskmisest paremaks sohvriks, samal ajal kui 40-50-aastaste juhtide seas on sama näitaja 65%. Oma oskusi hindavad kõige kõrgemalt need, kes osalevad autoga liikluses iga päev.
Kiiruse ületamise uuringu korraldas Norstat kindlustusseltsi ERGO tellimisel käesoleva aasta juunis. Internetis küsitleti 1000 alla 74aastast täiskasvanut. Vastajate profiil vastab Eesti demograafilisele koosseisule. Liikluskäitumise uuringu viis Norstat läbi 2024. aasta kevadtalvel Selle tellis kindlustusselts Balcia. *Loo autor on lubanud endale vabaduse kasutada päriselu slängi
Kaanepilt: Ylle Rajasaar
