Väsimus on autojuhtide hulgas kõige levinum probleem ja ka oluline liiklusõnnetuste põhjustaja, Euroopas kaotab igal aastal 4000 inimest seetõttu elu. Väsimust peetakse iga kuuenda surmaga lõppenud liiklusõnnetuse osaliseks põhjuseks. Umbes iga viies juht on kunagi roolis tukkunud ja väsinult on sõitnud peaagu kõik.
Väsimusest ja uinumisest põhjustatud õnnetuste arvu täpselt ei teata ning Eestis sellesuunaliste uuringutega alles alustatakse. Politseil oma töös raske tuvastada, kas õnnetus on põhjustatud juhi väsimusest või millestki muust (näiteks nutiseadmete kasutamisest roolis).
Iirimaal, Road Safety Authority poolt läbi viidud uuringu järgi on kõikidest liiklusõnnetustest 20% põhjustatud autojuhi väsimuse tõttu.
Uuringud näitavad, et üle 80% igapäevastest sõidukijuhtidest ei maga vähemalt ühel päeval nädalas soovituslikku 7-8 tundi und; 16-20 aastaste noorte puhul on see aeg veel tunni võrra pikem. Soomes tehtud liiklusõnnetuste statistika näitab, et igal kuuendal juhul jõuab liiklusõnnetuse uurimiskomisjon järedusele, et õnnetuse põhjuseks oli juhi väsimus ja roolis magama jäämine.
SUVEL JUHTUB ROHKEM VÄSIMUSÕNNETUSI
Tüüpilisemad väsimusõnnetused on suvisel ajal toimuvad autode kokkupõrked ja teelt väljasõitmised. Paljud väsimusest tingitud õnnetused juhtuvad just vahetult enne sihtkohta pärale jõudmist, kuna keha tõlgendab pingelangust kui luba uinuda.
Tihti on nende juhtumite taustal magamatus. Magamatuse põhjuseks võib olla aastaid varjatult arenenud uneapnoe ehk unelämbumistõbi, mis põhjustab päevast ärkvelolekut, tekitades terviseprobleeme ja olles üheks põhiliseks töö- ning liiklusõnnetuste tekitajaks. Magamatus võib olla tingitud ka teistest teguritest: öisest pidutsemisest, ärevusest, pereprobleemidest jne. Väsimus võib olla füüsiline ja vaimne.
Juhi uinumisest põhjustatud õnnetuste kokkupõrkekiirused on suured ja tagajärjed tõsised. Sellised autoõnnetused lõpevad kolm korda suurema tõenäosusega tõsiste vigastuste või surmaga, sest autojuhi hilise reaktsiooni või selle puudumise tõttu ei ole võimalik õnnetust vältida.
Soome liiklusturvalisuse keskus on läbi viinud uurimuse, mille kohaselt on neljandik juhtidest vähemalt korra roolis tukkuma jäänud. Väsinult on aga rooli istunud peaaegu kõik juhid. Road Safety Authority poolt läbi viidud uuringus tunnistas iga kümnes autojuht, et on rooli taga magama jäänud. Väsimus on seega meist enamuse igapäevane kaaslane!
Suur osa väsinud autojuhtidest kogevad nn. mikroune episoodi, mille käigus on teadvus ajutiselt kadunud. Mikrounes inimese silmad on avatud, ent ta ei teadvusta samal ajal väliseid signaale. Selline juht ei märka punast foorituld ega teel olevaid takistusi ning ei ole võimeline õigeaegselt ohu korral reageerima.
Regulaarsetest puhkepausidest loobumine pikkade sõitude ajal ja väsimusnähtude eiramine suurendab liiklusohtlike olukordade teket ja seab ohtu nii autojuhi kui kaasliiklejad. Väsinud autojuhi kontsentratsioon on oluliselt väiksem puhanud juhi omast.
MEHED ON ROHKEM VÄSINUD
Enamuse väsimusõnnetustest põhjustavad huvitaval kombel meessoost autojuhid. Enamasti sõidavad just meesjuhid pikemaid vahemaid, läbides neid tihti öisel ajal.
Naised märkavad väsimusest põhjustatud juhtimisvõime vähenemist kiiremini ja aduvad ka sellest tulenevat ohuriski. Võimalik, et naised saavad väsimusega seotud riskidest paremini aru. Soome liiklusturvalisuse uuring annab sarnase tulemuse: 26% meestest ja 13% naistest on tunnistanud, et on rooli magama jäänud.
RISKIGRUPIS ON NOORED MEHED JA ÖÖTÖÖLISED
Uurimuse kohaselt on väsimusest põhjustatud liiklusõnnetuste risk eriti suur noorte, kuni 25-aastaste meeste hulgas. Noored mehed liiguvad palju öösel ja magavad tihti liiga vähe. Akuutne unepuudus mõjutab noori rohkem kui vanemaid mehi. Vähene sõiduoskus võib viia oma jõuvarude ülehindamiseni ja roolis uinumiseni. Ka on noored tundlikud sõprade survele ning jätkavad sõitu, unisusest olenemata.
Lisaks noormeestele ohustab väsimus öötöö tegijaid, kutselisi pikamaasõiduautojuhte, ravimata unehäiretega inimesi, pidevalt reisijaid ning inimesi, kes peavad sõitma öötundidel või varahommikul.
ALKOHOL JA VÄSIMUS
Väike alkoholi sisaldus veres (0,3 promilli) ja kaua ärkveloldud aeg koos nõrgendavad sooritusvõimet rohkem kui 0,5 promilline joove üksi.
Uuringu põhjal jäävad unehäirete all kannatavad juhid või päeval unised juhid teistest kiiremini rooli magama.
ROOLIVÄSIMUSE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED
[dropcap]* [/dropcap]Levinuim põhjus on une vähesus. Täiskasvanu vajab keskmiselt 6-7 tundi und ööpäevas.
[dropcap]* [/dropcap]Rohkem kui 24 tundi ärkvelolekut nõrgendab märkimisväärselt juhtimisvõimet ja on võrreldav ühe promillise joobega.
[dropcap]* [/dropcap]Tähelepanu hajumine eri kellaaegadel on suurim väsimusõnnetuste põhjustaja. Väsimusõnnetused juhtuvad enamasti päeval, kuid nende suhteline osakaal on suurim öösel.
[dropcap]* [/dropcap]60 % surmaga lõppenud, roolis uinumisega seotud õnnetustest juhtub esimese sõidutunni jooksul.
[dropcap]* [/dropcap]Üksi sõitmine nüristab ja see lisab väsimust. Uuringute põhjal on selgunud, et 63 % roolis magamajäänutest on olnud autos üksi. Teise inimese autos viibimine on tihti uinumist takistav tegur.
[dropcap]* [/dropcap]Kaasreisijate autos viibimine võib mõjuda ka negatiivselt, sest noored mehed on altid sõprade survele järgi andma ja jätkama sõitu ka siis kui nad on väga väsinud.
[dropcap]* [/dropcap]Uinumist mõjutab reisi eesmärk. Vaba-aja veetmise ja tööreisiga seotud sõitude ajal on uinumisega seotud õnnetusi rohkem kui ostu- ja muudel reisidel. Ostureisid on tavaliselt lühemad ja neid ei tehta hilja õhtul.
[dropcap]* [/dropcap]Unepuudusele lisaks võivad väsimust põhjustada udu, vihm, lumi, teineteise taga sõtimine, pikad autorongid ja üksluine sõit.
MÄRGID, MILLE PÕHJAL VÄSIMUST ÄRA TUNDA
| sa haigutad tihti |
| sul on „liiv silmas“ tunne |
| su silmalaud tunduvad rasked, silmad kipitavad, sa pilgutad silmi tavapärasest tihedamalt |
| sa ei märka enam teetähistusi, liiklusmärke ja ristmikke |
| sa tunned pingest tulenevat peavalu, pead on raske püsti hoida |
| sa niheled istmel, mugavat sõiduasendit on raske leida |
| sa muutud kärsituks, ärritud kaasliiklejate peale |
| sul tekivad keskendumisraskused, sa ei suuda mõtteid koondada ega pilku fokusseerida |
| sa ei mäleta viimaseid läbitud kilomeetreid ega viimastel minutitel toimunut |
| sa avastad, et oled eessõitjale järsku liiga lähedale sattusid |
| sa märkad, et sõidad ebatavaliselt aeglaselt |
| sa unustasid käiku vahetada või pöördel suunda näidata |
| sa sõidad kogemata, kiirust vähendamata üle teel olevate horisontaalsete takistuste. |
| sa kaldud üle tee telgjoone või teepeenrale |
NIPID, MILLEGA VÄSIMUST PELETADA
| maga eelneval ööl vähemalt 6 tundi |
| maga vajadusel ka päeval, enne reisi |
| planeeri ette puhkepausid ja pikemad sõidud |
| väldi sõitmist, kui oled haige või halvas seisus |
| ära söö palju ja ära tarbi alkoholi ennen sõitu |
| väldi sõitmist varahommikul, kella 01 ja 06 vahel; siis on risk magama jääda kõige suurem |
| hea ja reibas reisikaaslane aitab ärkvel püsida, üksi sõites kuula tempokat muusikat |
| kui väsimus üllatab keset sõitu, on parim viis väsimuse taltsutamiseks reisi katkestamine |
| väsimust tundes jooge kofeiini sisaldavaid jooke ja tukastage 15-20 minutit |
| võimelge: venitusharjutused kaelale ja õlavöötmele aitavad väsimuse vastu |
| sõida jalad soojas ja pea jahedas, õhk salongis peab olema karge ja värske |
TESTI ENNAST! EPWORTHI UNISUSE SKAALA
Kui suure tõenäosusega tunned end unisena või suigatad unele järgmistes situatsioonides, mis ei ole seotud väsimusega? Kirjelda oma tavapärast käitumist nendes situatsioonides viimasel ajal. Kui Sa ei ole kogenud mõnda situatsiooni hiljuti, siis hinda oma tavapärast käitumist nimetatud olukorras.
Kasuta oma käitumise kirjeldamiseks numbreid skaalal 0-3: 0-mitte kunagi, 1-pigem harva, 2-pigem sageli, 3- peaaegu alati.
Saades kuni 6 punkti, on teiega kõik korras; 7-9 punkti ei anna veel muretsemiseks väga suurt põhjust, kuid parema enesetunde saavutamiseks on soovitav rohkem magada. Saades kokku 10 või rohkem punkti, tuleb arvestada, et päevase unisuse määr on nii suur, et see võib põhjustada liiklusohtliku olukorra.
| istun ja loen |
| vaatan televiisorit |
| istun tegevuseta rahvarohkes kohas (näiteks teatris, koosolekul) |
| olen reisija autos, mis ei ole peatunud 1 tunni jooksul |
| puhkan õhtupoolsel ajal, kui olukord seda võimaldab |
| istun ja vestlen kellegagi |
| istun peale alkoholita lõunasööki |
| istun autoroolis, mis on peatunud mõneks minutiks liikluses |
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Väsimus autoroolis on halb ja ohtlik teekaaslane. Üks neist, keda me hea meelega kunagi autosse endaga koos ei laseks. Ometi tundub meile, et oleme sunnitud autorooli istuma ka siis, kui väsimus tahab ära tappa. Tapabki. Mõistlik on sel juhul magada end välja või paluda kellelgi virgel ja värskel autot juhtida.
Kui aga väsimus tabab pikal teekonnal, tuleks auto ruleerida ohutusse tsooni ja end välja puhata. Meil endal ja meie lähedastel – ning tõenäoliselt ka paljudel teistel, kes meid tunnevad – on meid elusalt vaja. Nii lihtne ongi. Reibast roolikeeramist, sõbrad!
Allikad: Soome liiklusturvalisuse keskus, liikluskasvatus.ee, maanteeamet. Tõlge soome keelest: Marika Metsala, tekst: Ylle Rajasaar
