2020. aastal toimus KIKi eestvedamisel kaks e-autode ostutoetuse taotlemise vooru: mõlemal oli huvilisi rohkem kui raha jagunuks. Kuulda on, et sarnaste toetusmeetmetega on kavas jätkata ent millal ja millisel moel, täna keegi veel öelda ei oska.
Elektriautod peaksid muutma maailma, autotööstuse paradigmat, säästma keskkonda, kõrvakuulmist ja aitama võidelda autostumise vastu. Kuna elektriajamist paremat varianti päevakorral ei ole CO2 heidete vähendamise programmis, on riigid üks teise järel usinalt asunud e-sõidukite ostmist ja kasutamist toetama.
Eesti, mis oli maailmas üks esimesi edumeelseid riike, toetades e-autode ja hübriidide ostmist, makstes koguni 50% sõiduki ostusummast paaril aastal kinni, lõpetas programmi päevapealt 2014. aastal.
Uuesti hakati toetusi jagama 2020. aastal, kuid väga ettevaatlikult – eraisik sai maksude maksmise järel 4000, ettevõte 5000 eurot ühe sõiduki soetuselt tagasi. Toetuse saamisega kaasnes hulk nõudmisi, ning ka taotluse esitamine käis esialgu paljudele üle mõistuse. Hilissügisene taotlusvoor läks juba märksa sujuvamalt.
Palusime KIK vastutaval projektikoordinaatoril Aive Haavelil teha tagasivaade toimunusse ning tõmmata katet võimalikelt uutelt toetusmeetmetelt. Haavel rõõmustas, et teises taotlusvoorus oli selgelt näha, kui kõvasti on elektriautot osta soovivate inimeste teadlikkus kasvanud: “Kaasa aitas kindlasti ka lihtsam taotlusvorm ja KIKi kodulehel olnud piltidega juhend.”
Kui kaugel ollakse KIKis teise taotlusvooru taotluste hindamisega? Ja kui suur on nende taotluste osakaal, mis on saadetud parandamiseks tagasi?
Taotlused esitati 15. detsembril (vooru maht sai täis vähem kui poole tunniga) ja juba 28. detsembril saatsime esimestele toetuse saajatele positiivsed vastused.
Taotluste kvaliteet on seekord tunduvalt parem kui esimeses taotlusvoorus, aga oli ka selliseid taotlusi, mis tuli parandamiseks tagasi saata.
Kui palju ja julgelt kasutati taotluse koostamisel KIKi spetsialistide abi? Andsite aega vormistamiseks üle kuu?
Huvilistel oli võimalus telefoni või e-kirja teel taotluse täitmise ajal nõu küsida, seda võimalust kasutati ka üsna usinalt.
On hea meel, et taotlejad olid tähelepanelikud ja täpsed, kahtluse korral küsisid paljud enne taotluse esitamist abi.
Just see andis meile võimaluse nii kiiresti esimesi taotlusi läbi vaadata ja rahastamise otsuseid välja saata. Kuid teise taotlusvooru taotluste hindamine on siiski veel pooleli ja kõik taotlejad saavad vastuse hiljemalt veebruari teises pooles. Kindlasti teeme siis ka teavituse.
Esimesed II voorust toetust saanud sõidukid on niisiis juba teedel. Millised olid esimesed kolm “jah”-sõnaga ostetud autot?
Esimesed detsembri taotlusvoorust toetust saanud elektriautod juba sõidavad Eesti teedel. Tänase seisuga on kahe auto eest toetus välja makstud ja ühe auto toetus makstakse lähipäevil. Kiiremad ostsid kaks Nissan Leafi ja Honda E Advance`i.
Kiiremate taotluse esitajate hulgas olid populaarsemad automudelid esialgsetel andmetel Škoda Enyaq, Nissan Leaf ja Tesla Model 3. Täpsed andmed saame kokku võtta siis, kui taotluste hindamine on lõpetatud.
Andke üldine hinnang meetme rakendamise õnnestumisele: kas see on täitnud seatud eesmärke?
Maanteeameti andmetel osteti Eestis eelmisel aastal ligi 360 uut täiselektrilist sõiduautot ja väikekaubikut. See on kordades rohkem kui eelmistel aastatel.
Just seetõttu peame meedet õnnestunuks – elektrisõidukite teema on olnud pidevalt avalikkuse fookuses ning see on kindlasti pannud inimesi mõtlema keskkonnasõbralikuma sõiduki soetamisele.
Ostutoetuseks on riik seni eraldanud kokku 1,54 miljonit eurot (1,16 miljonit esimeses taotlusvoorus ja II voorus 0,38 miljonit), selle eest saab toetada kokku 308 elektriauto ostu.
Kui juhtub, et ka II vooru taotlustest kõik ei realiseeru, siis mis tehakse nn ülejääva rahaga?
Meil on võimalus taotlusvooru eelarvesse mitte mahtunud, kuid tingimustele vastavaid taotlusi ootele jätta. Kui keegi loobub toetusest, saame seda pakkuda esialgu ootele jäänud taotlejatele.
Kuna teises voorus ei saanud taotleda need, kes toetust said esimeses voorus, siis kui palju samade isikutega seotud ettevõtteid II voorus n-ö uue keha alt toetust taotlesid ja kas need toetused rahuldatakse kui vastavad tingimustele või pannakse kõrvale, sest tegu on JOKK skeemiga?
Esimeses voorus toetust saanud isikutega ükskõik kui kaugelt seotud ettevõtetele teises voorus enam toetust anda ei ole võimalik, tingimused ei luba seda.
Piirang seati selleks, et anda ostutoetuse saamise võimalus laiemale taotlejate ringile. Kas (JOKK) taotlejaid oli või ei olnud, selgub täpselt veebruari teises pooles, kui oleme kõigi taotluste läbi vaatamise lõpetanud.
GPS seadmete autodele paigaldamine läks esimeses voorus üle kivide ja kändude, enamus taotlejatest arvasid et on parem auto KIKis ette näidata, ja mitte lasta seireseadet paigaldada. Kuidas on meelsus muutunud?
Seireteenuse soovijaid oli teises taotlusvoorus tunduvalt rohkem kui esimeses, aga endiselt eelistas valdav osa taotlejaid esialgu seireseadet mitte paigaldada.
Nagu ka esimeses voorus, jätame kõigile toetuse saajaile võimaluse teenusega liituda kuni läbisõidukohustuse 80 000 km täis täitmiseni. Täpse soovijate arvu saame avaldada alles pärast taotluste läbi vaatamise lõppu.
Räägitud on uuest taotlusvoorust, mis peaks olema senisest mahukam ja hõlmama mh pistikhübriidide ostmise toetamist. Millal ja mis mahus on meetme avanemist loota? (Küsimusele vastas KIK PR osakonna esindaja Kati Raudsaar)
Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtmise meetme täpsema sisu kujundamine Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös alles algab.
Lisaks ostutoetuse jätkamisele kaalutakse antud meetme raames taristu investeeringuid. Senine elektriautode ostutoetuse meede eeldatavalt täpselt samadel tingimustel ei jätku.
Kaanepilt: Ylle Tampere
