Valitsuse otsusega saadud 30-miljoniline rahasüst on kired eestimaise lennufirma ümber lõkkele löönud: minister Taavi Aas tahaks, et Nordica avaks vähemalt 12 otseliini. COVID-19 järgne lennundusmaailm on aga tõenäoliselt hoopis erinev endisest. Toomas Uibo selgitab, kas kõhklustel, et raha saab otsa enne kui lennukid õhku tõusevad, on alust.
30. aprilli Ärilehes ilmus pikk arvamuslugu Nordica teemal. Autor viskas õhku mitu küsimust: kas lennukeid on uue maailmakorralduse jaoks liiga palju, kes maksab kinni uued reeglid ja kas saadud 30 miljonit kestab üldse liinide avamiseni või makstakse sellest kinni maasolevate lennukite liisingud? Samuti on LOT-i osaluse “maha maksmise” või poolakatega jätkamise osas selgusetus.
ERR portaalis ilmus lennunduseteemaline lugu, milles valdkonna analüütikud tõdevad, et miski pole enam eales endine: lendude taastudes tuleb reisijatel arvestada neljatunnise ooteajaga, kohustusliku tervisekontrolli, kõrge piletihinna ning ebamugavate tingimustega lainerites.
Hävingut ja häda kraaksutakse hulgakesi ning Nordical tuleb oma eksistentsi pärast võidelda ja seda tõestada: kodumaine lennufirma on tore küll, aga Xfly uudse täisteenusmudeli eilne edu homseid võite ei toida. Niisiis…?
Saatsin küsimused Xfly pressi-ja turundusjuhile Toomas Uibole, kes täna koordineerib ka Nordica sõnumeid ja otsustas selgi korral oma ekspertteadmiste pealt mu küsimustele ise vastata.
Taavi Aas on välja öelnud, et Nordica peaks hakkama lendama vähemalt 12 otseliini. Millised otseliinid teie plaanides kajastuvad ning mitme lennukiga neid lennata võiks?
Koroonakriis ei ole veel läbi ja väga keeruline on täna ennustada millised saavad olema need sihtkohad ja kuna neid võiks lendama hakata.
Nordical pole kindlasti plaani pooltühjade lennukitega maksumaksja raha põletada. Kui on näha selge nõudlus teatud liini osas, siis saab teha ka plaane selle teenindamiseks.
Oluline on hoida, ja säilitada täna oma lennuvõimekust, sest vastupidine variant läheks meile kõigile kordades rohkem maksma.
Otseliinide avamine olukorras, kus slottidest on korra juba loobutud – kui reaalne see on, kui kaua võtab aega liinide taastamine?
Slottide saamisega on probleeme ainult väga suurtes sõlmjaamades (nt Amsterdam, Frankfurt või Heathrow Londonis), kuigi ka seal on tekkimas rohkem ruumi sest tänavu taastub parimal juhul kuni 40% kriisieelsetest lendudest.
See on hoomamatu muutus lennunduses ning kõige suurematel firmadel on paraku ka kõige raskem, väikestel riigiosalusega lennufirmadel on täna kõige suurem võimalus ellu jääda.
Kes kriisist elusana välja tuleb on tugevam kui kunagi varem.
Kas minister Taavi Aas arvutab otseliinide hulka ka SAS ja LOT värvide alt lennatavad praegused liinid Stocka, Kopenhaagenisse, Varssavisse? Või tuleks hakata neid dubleerima?
Nordical pole kindlasti plaani tiib-tiivas konkurentidega samadel kellaaegadel ning samadesse sihtkohtadesse hakata lendama või suures hinnasõjas osalema, kui sellised ajad peaksid tagasi tulema.
Ma arvan, et iga liin mida me ka koos oma partneritega Tallinnast avame, on olulised Eesti riigile. Meie Xfly näol on see võimekus olemas: kohaliku lennuoperaatorita oleks nii Nordical kui ka mõnel välis-lennufirmal Tallinnast lendude taastamine palju keerulisem, kui mitte võimatu.
Niisiis mängib Eesti lennufirma jätkuvalt väga olulist rolli Eesti ühendamisel.
Ärilehe ajakirjanik arvas, et lennukeid on liiga palju. Kas neid on liiga palju? Kas loobute mõnest?
Kui kroonviirus jätkab samas tempos taandumist nagu see praegu seda teeb, siis Xfly kriisiplaan lennukipargi kohandamisest kriisijärgsele olukorrale ja nõudlusele töötab.
Hetkel võib öelda, et suurem osa lennufirmadest muutuvad poole väiksemaks, ja meie elame teistega paraku samas maailmas.
Nordicale lendama hakkavad lennukitüübid: Kas jääb vaid CRJ900 nagu on olnud varasemalt juttu või võetakse kaalumisele ka Embraer E190/195-d, mille tüübiõppega piloodid nagunii tegelevad?
Vara öelda. Kõigepealt on Nordical vaja kriisijärgne plaan valmis saada, alles siis saab rääkida lennuktüüpidest, mis kasutusse tulevad.
Kas avatavad otseliinid nõuavad personali juurdekoolitamist ning kas XFly lennukooli kadetid pannakse 18-kuise koolituse järel just Nordica liine lendama?
Eesti lennufirmana ja Tallinnas suurt kodubaasi omava lennuettevõttena on kohalik tööjõud meile väga oluline. Peale kadettide ei näe vajadust personali juurde koolitada.
Eelistame kindlasti seda, et Eesti resident lendaks Tallinnast lähtuvaid liine. See on mugavam nii pilootidele kui sobib ka lennufirmale paremini, kuna viimane ei pea maksma kalleid hotelliöid välismaal.
Enne kriisi teostas Nordica tütarfirma Xfly Tallinnast ligi 140 lennuoperatsiooni, olles meie turul üks suurimaid lennuoperaatoreid. Seega pole me Tallinnast kunagi ära läinud!
Lennunduse muutused: võisime täna lugeda, et piletid lähevad kallimaks ja ooteaeg pikeneb 4 tunnini, samuti saab müüa lennukeid täis vaid 25-50% ulatuses. Kui palju peab Nordica arvestama muutustega oma plaane tehes?
Kui lennufirmadele seatakse piirangud reisijate arvu osas, siis tähendab see ju seda, et piletiostjad peavad ka paljud tühjad kohad kinni maksma. Hinnatõus on sel juhul paratamatu. Nordica peab sellega samuti arvestama.
Millal võiks õhku tõusta esimene Nordica värvides lennuk ning mis liini see lendab?
Julgen väita, et üle 95% maailma lennufirmadest lõpetavad selle aastal hiigelkahjumitega, ja nende ellujäämine sõltub omanikepoolsetest abipakettidest.
Et mitte kahjumeid veelgi suurendada, on vaja iga äriline otsus korralikult läbi mõelda. Arvan, et esimesed liinid avatakse pigem koostöös partneritega, et maksimeerida kasu Eestile.
Kaanepilt: Ylle Tampere
