Neljapäev, 25. aprill 2024
Volvo Estonia laiendab Rae Tehnopargi keskuse töökoda pea 1000 m2 võrra. Müügijärgse teeninduse juht Hannes Reinvald nendib aga, et Eesti veokipark on vananemas ning oleks aeg kiireteks keskkonnasõbralikeks uuendusteks. Brändidel on valmisolek olemas.

Raskeveokite tootja Volvo Trucks esindaja Volvo Estonia laiendab Rae Tehnopargis asuva keskuse töökoda ligi 1000 ruutmeetri võrra. Laiendus valmib 2020. aastal, ehitustööde maht on pea 1,4 mln eurot.

Olemasolev keskus kasvab rohkem kui kolmandiku võrra. Ümber hoone rajatakse teid ja platse ligi 6000 ruutmeetri ulatuses.

Laienduse käigus lisandub viiele olemasolevale veokite teenindamise liinile neli. Hooldusliin saab moodsa, põranda tasemelt tõstva tõstuki. Lisaks tuleb värvitööde kamber koos ettevalmistusalaga ning paigaldatakse kerevenituspink.

Keretööde ruumi hakkab teenindama 7-meetrise sildega sildkraana tõstevõimega 3,2 tonni. Remonditööde ruumi paigaldatakse BLITZi põrandasisene silindertõstuk raskeveokite tõstmiseks.

Remonditööde ruumi paigaldatakse aga 15 meetrise sildega sildkraana tõstevõimega 3,2 tonni. Värvitöökotta paigaldatakse Spanesi värvikamber.

Sadulveokid lähevad nagu soojad saiad

Hannes Reinvald räägib, et Tallinna Volvo töökojas on meil umbes 8000 hooldus- ja remondikülastust aastas. Aastas müüakse mitusada Volvo ja Renault veokit, ent siin on omad “agad” – nooreneb sadulveokite park ent teiste valdkondade masinad vananevad.

“Müüduimad mudelid on Volvo FH ning Renault T-seeria sadulveokid. Garantiitingimused on mõlemal margil sarnased, esimene aasta täisgarantii ja teine aasta jõuülekandele. Loomulikult saab erinevate hooldus- ja remondilepingutega seda aega pikendada,” selgitab Reinvald.

“Maaletoojana jälgime eelkõige kuni 10-aasta vanuste veokite populatsiooni ning meie kahe brändi lõikes on tulemus järgmine: ca 70% on Volvo FH sadulveokid ning ca 60% Renault T-seeria sadulveokid,” lisab ta.

Keskmine Volvo veok Eestis on aga jätkuvalt umbes 15 aastat vana ning keskmine Renault veok umbes tosin aastat vana.

Uute veokite müük on küll viimastel aastatel kasvanud, kuid see puudutab peamiselt vaid sadulveokeid ning muude valdkondade veokid vananevad.

Veokiparki peab uuendama

Samuti ei ole uuendamise tempo piisav. Veokiparke peab pidevalt uuendama, neid põhjusi on mitu. Hannes Reinvald toob peamised neist välja:

– järjest karmistuvad keskkonnanõuded Euroopas ja sellest tulenevad soodustused teelubade, teemaksude jms näol uuematele veokitele
– tehnoloogilised tooteuuendused, mis vähendavad kulutusi kütusele
– kasutuskindlus (mida uuem veok, seda vähem remonditunde ja ootamatuid seisakuid, mis on teatud kaupade veol olulise tähtsusega).

Reinvald tõdeb, et kõige suurem murekoht on need veokid, mis teevad kohalikke vedusid: “Eestis ei ole erilisi soodustusi keskkonnasõbralikematele veokitele ja veohinnad on madalad.”

“Uute veokite soetamine ärilises mõttes ei ole seetõttu mõistlik ning enamus kohalikke vedusid teostavaid veokeid on Eestisse kasutatutena sisse toodud. Kahjuks on need kohati üsna viletsas tehnilises seisukorras,” on Hannes Reinvald murelik.

Tulevik võiks olla imetore

Nii Volvo kui ka Renault on keskendunud alternatiivsete kütuselahenduste arendamisele. Volvo on esitlenud ja Eestis proovimiseks toonud LNG-sadulveoki.

Renault alustab sügisel linnasisese transpordi jaoks mõeldud täiselektriliste D-seeria veokite tootmist. Lisaks on Renault valikus juba praegu saadaval CNG-raamveokid. Sügisel jõuavad Eestisse ka esimesed uuenenud Renault Master tarbesõidukid.

Meie vedajatele on siin mõttekoht: kas oodata ära karmimad seadused, uued maksud, keelud ja käsulauad või käia ajaga kaasas ja asuda tasapisi vanu veokeid uute, keskkonnasäästlikemate vastu välja vahetama?

Volvo Estonia OÜ on Volvo ja Renault veokite ametlik esindaja Eestis. Ettevõtte esindused on Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis, kus müüakse, remonditakse ja hooldatakse Volvo veokeid ja busse ning Renault veokeid ja tarbesõidukeid. Eestis müüakse umbes 300 uut Volvot aastas.

Fotol: Hannes Reinvald ja Tarmo Roos, Mapri Ehituse tegevjuht

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN