Liikluskindlustuse Fond tegi statistikat metsloomadega juhtunud õnnetuste kohta: mullu registreeriti üle 4 000 kindlustusjuhtumi, kus kokku põrkasid sõiduk ja loom. Kirja lähevad üksnes kaskojuhtumid, aastas kokku juhtub umbes 10 000 loomaõnnetust. Ja nende arv kasvab, sest üha targemate autode roolis on loodusest võõrandunud juhid.
Sügise hakul on ulukid aktiivsed, kohe algab ka ajujaht. Metsloomi satub lähiajal teedele tavapärasest rohkem. Jutt sellest, et teele jooksvad ulukid põhjustavad liiklusõnnetusi, on vale: süüdi on hooletu ja tehnika lummuses autojuht, kes ei tule selle pealegi, et maantee läbi kellegi koduõue läheb.
Metsloomad ajavad oma asju samamoodi nagu inimesedki. Nende elukohaks on mets, mida inimene oma suva järgi istutab, raiub ja millest sihte ja maanteid läbi ajab.
Raieküpsete metsade mahavõtmine sunnib loomi uute elupaikade otsingutele ja noorloomad alles õpivad elu tundma. Nii võibki põder sattuda kesklinna või rebane seada end õuenurka elama.
Paar aastakümmet mugavas tarbimisühiskonnas on varasemalt nii looduslähedased eestlased mudinud sama enesekeskseteks, pimedateks ja hoolimatuteks kui lääne-eurooplased või ameeriklased, kelle eluvõõrikluse üle varasemalt sai kõvasti ironiseeritud.
Linnulaulu asemel on autoraadio ja ümbruse silmitsemist asendavad arvukad nutiseadmed. Auto, ese, milleta korralik eestlane peldikussegi ei lähe, teeb suure osa tööst ise: vahetab käike ja tulesid ise, pargib ise, sõidab kah peaaegu ise.
Inimene kasutab autojuhtimisest näiliselt ülejäävat aega kah isetegevuseks: istub ninapidi nuhvlis, jutustab või saadab sõnumeid, šoppab… ja kui juhtub, et üle tee lippab kährik või kits, imestab, miks auto midagi ei tee? Ja kuidas see loll loom aru ei saa, et siin sõidavad autod?
Teeme selle veelkord puust ja punaseks: loom ei ole loll, rumal on inimene, kelle mõistmisvõime oma nosplist kaugemale ei küündi: LKF andmetel juhtub suurem osa rasketest kokkupõrgetest liiga suure kiiruse tõttu.
Üle 4 000 kindlustusjuhtumi aastas
Liikluskindlustuse Fond uuris ulukitega seotud õnnetuste statistikat tänavu maikuus. 2018. aastal registreerisid kindlustusandjad üle 4 000 kindlustusjuhtumi, kus sõiduk loomaga kokku põrkas.
Loomadega kokkupõrkeid hüvitatakse vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu alusel, mitte liikluskindlustuse alusel. See tähendab, et 4 000 on jäämäe veepealne osa.
Kaskokindlustus on Eestis vähem kui 50% sõidukitest. Kõikide sõidukitega kokku juhtub Eestis aastas ligi 10 tuhat õnnetusjuhtumit, kus loomaga kokkupõrke järel sõiduk kahjustatud saab.
Üksiksõiduki teelt väljasõidud või loomale otsasõidud, kus inimesed või kolmandate isikute vara kannatada ei saa, pole seaduse järgi liikluskindlustuse juhtumid, nende kohta liikluskindlustuse registris info puudub.
Keskmine loomaõnnetuse kahju on rohkem kui 2000 eurot: keskmise liikluskindlustuse juhtumiga võrreldes on see märksa suurem.
10-15 inimest aastas saab viga
Enamasti on metsloomadega juhtunud õnnetuste puhul tegu materiaalse kahjuga ehk sõiduk tuleb kas maha kanda või remontida ja inimesed õnneks ei saa viga.
Siiski on 10-15 inimvigastustega juhtumit aastas. Õnnetuse peamine põhjus on suur kiirus linnavälisel teel. Ja mida “targemaks” saavad autod, seda tõenäolisem, et juhtumite arv kasvab. Paraku.
Kohustusliku liikluskindlustuse alla lähevad vaid need loomadega juhtumid, milles loomale otsasõidu tagajärjel saab inimene kannatada või kui ühelt sõidukilt löögi saanud loom põrkub löögi tagajärjel teise sõidukiga.
Sellised juhtumid moodustavad kõigist loomadega õnnetustest väga väikese osa, 2014. a 13 juhtumit, 2015. a 14 juhtumit, 2016. aastal 13 juhtumit, 2017. aastal 12 juhtumit, 2018. aastal 13 juhtumit.
Ulukite ja sõidukite kokkupõrgetest tekkinud kahju hüvitatakse tavaliselt vabatahtliku sõidukikindlustuse poolt (juhul kui leping on sõlmitud). Liikluskindlustus korvab kolmandale isikule tekitatud kahju.
Allikas: LKF
