Terviseameti soovitus on eriolukorra ajal tervetel, end hästi tundvatel inimestel igapäevaselt üks jalutuskäik teha, mõõdukalt sportida, liikuda looduses. Keskkonnaagentuur soovitab ühendada õueaja kasulikuga ning osaleda varakevadistel loodusvaatustel, aidates oravaid loendada.
Eriolukorra ajal soovitatakse palju looduses ringi liikuda ja teistest inimestest eemale hoida – on suurepärane võimalus loodusvaatlusi tehes huvitavaid tegevusi vajalikega ühendada, sest vabatahtlike tehtud tähelepanekud on seires väga olulised.
Enamasti ei teadvustata aga seda, et tegelikult on igasugune looduse või loomade märkamine samal ajal ka looduse vaatlemine, millel võib olla vägagi praktiline kasu. Küsimus on selle info kätte saamises ja süstematiseerimises.
Keskkonnaagentuur on seks puhuks loonud Loodusvaatluste andmebaasi (LVA) ja vastava rakenduse, mis võimaldab igaühel olla justkui keskkonnainfot koguv sensor.
Neil, kes karantiinis, ei tule kurvastada: loodusvaatlustega võib alustada isegi oma koduaknast või -aiast ning sellest on eluslooduse seires rohkem kasu, kui esialgu arvata võiks. Teisisõnu on karantiiniajal oravaid loendada kasulik!
Aita oravaid loendada!
Varakevadel kui loodus tärkama hakkab, on iga päev võimalik avastada midagi uut, eriti tore on käia tuttavaid radu ja jälgida, kuidas kõik rohetama hakkab, mahlad liiguvad ja pungad paisuvad. Ka elukatel on kevadel aktiivsusepuhang ning linlastele jäävad tihti silma oravad. Oravaid loendada nüüd võilkski!
Märtsis-aprillis ongi eriti hea aeg oravate jälgimiseks: kel linnumaja akna taga, võib sealsete külaliste seas tõenäoliselt ka oravat kohata. Seemned suurema pingutuseta, mõelda vaid!
Ka on oravate jooksuaeg, neid lippab nii aiaservadel kui elektritraatidel, aga rabistab ka mööda puid üles-alla. Mõni julgem silkab maa peal ja mõni tuleb pargis “sileda kahejalgse orava” käest sakuskat lunima.
Kuigi orav on Eestis levinud ja Loodusvaatluste andmebaasi ning e-elurikkuse andmekogusse on perioodil 2000 – 2020 veebruar kantud ligi 750 orava vaatlust, ei kata vaatlused kogu riiki.
Näiteks Hiiumaalt ja Järvamaalt on vähe vaatlusandmeid. Selleks, et veenduda, loom on tõesti üle-eestilise levikuga ongi vaja lisa-vaatlusandmeid.
Orava vaatluse ülestähendamiseks piisab ka sellest, kui leitakse orava poolt näritud käbi, pähkel või muu tegevusjälg, et vaatlusest kasu oleks, tuleb see sisestada loodusvaatluste andmebaasi ja selleks ei pea kodust välja minema.
Kevad pakub rohkelt vaatlusvõimalusi
Mida kevadisemaks ilmad, seda aktiivsemaks kahepaiksed. Ja kui rabaserval jalutada, võib kuulda ja näha sookurgi ja põldudel hanelisi.
Luiged on tavalised aastaringi, aga valge-toonekure jõudmisest on suur rõõm. Metskitsed, põdrad, rebased – need kõik on elusloodus, mis väärib märkamist ja märkimist.
Alates 2019. aastast käivad Keskkonnaagentuuris tööd Eesti imetajate atlase koostamisel, et kaardistada kõikide meil vabalt elavate imetajaliikide levik perioodil 2000-2022.
Riiklik seire ning vabatahtlike poolt esitatavad andmed annavad kokku parema ülevaate liikide levikust, arvukusest, ja rändliikide puhul ka nende ilmumisest.
Kes soovib vabatahtliku seirega kursis olla, saab liituda Facebookis grupiga „Vabatahtlik seire“ või anda endast märku Keskkonnaagentuuri kodulehel https://www.keskkonnaagentuur.ee/vabatahtlikseire
Teostatud loodusvaatlusi saab sisestada kas veebilehel https://lva.keskkonnainfo.ee/ või tasuta nutitelefoni äpis: https://lva.keskkonnainfo.ee/?id=1343770484
Interaktiivne kaart
Kes soovib täpsemalt näha oma kodukoha liikide leviku andmeid või uurida, kus asuvad seire mõttes veel katmata ruudud (allpool graafikul on kujutatud oravate seire ruudud, valgest ruudust veel vaatlusi ei ole), saavad seda uurida interaktiivses kaardiloos: http://arcg.is/4jLmP
Ja olge hoiatatud, loodusvaatlustest võib saada hasart ja hobi, mis enam lahti ei lase vaid nakatab ka pereliikmeid ja sõpru!
Kaanepilt:
