Värskest CAN Europe ülevaatest selgub, et Euroopa Liidu riigid sh Eesti peavad pingutama, et kliimaeesmärke täita. Eestil puudub tõsiseltvõetav taastuvenergiale ülemineku plaan ja energiatõhususe püüdluste latt on seatud liiga madalale.
28. novembril avaldatud Euroopa suurima vabaühenduste kliimavõrgustiku Climate Action Network Europe´i (CAN Europe) aruanne näitab, et Eesti ning paljude teiste ELi liikmesriikide energia- ja kliimakavade praegused versioonid ei ole veel piisavad, et täita Pariisi kliimaleppes ning ELis 2030. aastaks seatud eesmärke.
Eesti paistab silma liiga madala energiatõhususe eesmärgiga ning sellega, et jätkuvalt puudub selge plaan, mis ajaks ja kuidas põlevkivilt taastuvenergiale üle minna.
Kõik Euroopa Liidu riigid peavad käesoleva aasta lõpuks esitama riikliku energia- ja kliimakava, milles panevad paika oma tegevused Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks aastani 2030.
CAN Europe´i värske ülevaade annab hinnangu EL riikide energia- ja kliimakavade parendamise püüdlustele, võttes sealjuures arvesse Euroopa Komisjoni varasemaid soovitusi riikidele.
Riiklik energia- ja kliimakava annab võimaluse näidata eeskuju ning tõsta riiklikku ambitsiooni kliimamuutuse pidurdamiseks. Näiteks Taani otsustas hiljuti kehtivate arengukavadega võrreldes ambitsioonikama eesmärgi kasuks.
“Eesti energia- ja kliimakava põhineb hetkel vaid olemasolevatel, tänaseks sisuliselt vananenud arengukavadel, kuid see ei pea nii jääma. Otsustajatel on veel aega teha muudatusi – praegu tutvustatakse kavasid Riigikogu komisjonides,” sõnas Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.
Aruandes tuuakse välja, et enamik ELi riike on teatanud kivisöe kasutamisest loobumisest. Vaid Eestil ja veel viiel liikmesriigil puudub selge otsus ja plaan sulgeda hiljemalt aastaks 2030 tahketel fossiilkütustel põhinev energiatööstus.
Positiivselt paistab Eesti teiste riikide seas silma oma eesmärgiga suurendada 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu 42%-ni.
Samas nenditakse aruandes, et kuna Eestis prognoositakse aastaks 2020 taastuvenergia osakaaluks nagunii juba 34%, peaks järgneva 10 aasta jooksul kasvatama selle osakaalu kindlasti enam kui üksnes 8%.
“The clock is ticking: Insights into progress made by Member States so far in improving their draft NECPs” aruandega saab tutvuda siin.
Tegevusplaanide ambitsioonikuse tõstmist toetab muuhulgas käesoleval nädalal ilmunud ÜRO analüüs, millest ilmneb, et kasvuhoonegaaside juurdekasv jõudis 2018. aastal järjekordselt rekordiliselt kõrge tasemeni.
Üksteist Eesti keskkonnaühendust saatsid oktoobri lõpus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile põhjalikud ettepanekud riikliku energia- ja kliimakava 2030 täiendamiseks.
Allikas: Eestimaa Looduse Fond (CAN Europe´i võrgustiku liige). Kaanepilt: Ylle Tampere