Möödunud nädalal Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud energiakonverentsil kõneles Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals tuleviku energialahendustest ning käis välja mõtte, et tulevikus võiks roheenergiast toota vesinikku ja sel moel astuda heitmevabade riikide esirinda.
EE juhatuse liige Margus Vals märkis 29. oktoobril TTÜ-s toimunud energiakonverentsil, et järgmisel kümnendil saavad energiatootmise märksõnadeks vesinik ja nutikad energiatarbimise lahendused.
Eesti Energia kõige olulisemad arengusuunad on Valsi sõnul taastuvenergia tootmise suurendamine, toodetava energia nutikas kasutamine ning vesiniku tootmine. EE nägemuses võiks juba 2030. aastal roheenergiast toota vesinikku ning kogu ühis- ja rasketransport seda kasutama panna.
Elektrisüsteemide stabiilsuse tagamiseks ja lühiajaliste katkestuste tasandamiseks tuleks kasutusele võtta tark energia kasutamine: palju on räägitud võimalusest kasutada elektriautode akudesse talletatud energiat ajal, mil autoga ei sõideta, aga ka suured energiat tarbivad ja tootvad seadmed saavad anda olulise panuse.
Vals nimetas nutikaid lahendusi ja vesiniku kasutuselevõttu energia rohepöördeks, mis võimaldaks täita seatud kliimaeesmärgid. Taastuvenergia tootmist kasvatades ja sellest vesinikku valmistades saaks dekarboniseerida kogu energeetika- ja transpordisektori.
„Eesti Energia panus süsinikuheitmete vähendamisse on Eestist teinud Euroopa Liidu kiireima CO2 vähendaja, kuid suudame abiks olla ka teistele sektoritele, mis seni pole suutnud heitmenäite alla tuua,” rääkis Vals.
Virtuaalne elektrijaam on EE-le eluliselt vajalik
Valsi ettekandest kumas optimismi. Ta usub, et virtuaalne elektrijaam, mis võimaldab tarbimist targalt juhtida ja Liivi lahte plaanitud meretuulepark koos vesinikutootmisega aitaksid Eestil saavutada kliimaneutraalsuse.
Virtuaalse elektrijaama lahendus on EE-l juba olemas, see ühendab võrku suured elektrit tarbivad ning tootvad seadmed, ja kasutab nende jõudeolekuajal energiat varustuskindluse tagamiseks. Kliendile on selline lahendus vastuvõetav, sest elektri hind on seda soodsam, mida rohkem EE “tagasi” energiat saab.
Eesti Energial jääb tänu nutikale energiatarbimise juhtimise lahendusele tegemata mõnigi lisainvesteering, mis muidu tulnuks teha, et rajada reservjaamasid või täiendavaid võrguühendusi.
„Eesti Energia tütarettevõte on juba praegu piirkonna suurim tuuleenergiatootja, kuid selleks, et täita seatud kliimaambitsioonid, peame kasvatama kogu Eesti tuuleenergia toodangut järgmise kümne aasta jooksul kuni neli korda. Meie praegused arendused, nende hulgas Eesti võimalikest meretuuleparkidest kõige kaugemale arendatud Liivi lahe park kataks sellest märkimisväärse osa ja on seega kõige mõistlikum,“ selgitas Vals.
Taastuvenergia on juhitamatu energialiik
Teada tõsiasi, et tuulest, päikesest ja isegi veest toodetava taastuvenergia kui juhitamatu energialiigi osakaalu suurenemine energiasüsteemis loob vajaduse seda salvestada.
Üheks käepärasema lahendusena pakkus Vals välja, et nn puhtast energiast võiks omakorda toota vesinikku ja see omakorda aitaks kliimaneutraalsusele sammu lähemale astuda.
„Eesti Energia liitus hiljuti Euroopa puhta vesiniku alliansiga, et kiirendada innovaatiliste, puhaste ja tulevikku suunatud energialahenduste jõudmist Eestisse ning meie teistele koduturgudele,“ lisas Vals.
„Arendades tööstuslikul tasandil võimekuse taastuvenergiast vesinikku toota, suudame aidata lahendada mitu põletavat probleemi: tekib võimalus ilmast sõltuvat taastuvenergia toodangut salvestada, vähendada veel seni fossiilkütustel toimiva ja keskkonda saastava transpordisektori heitmeid, tööstust dekarboniseerida jne.”
Kui Eesti suudaks energiatootmises ja -tarbimises teha tõsiseltvõetava “rohepöörde”, tuleks siia ka arvestatav tulevikutehnoloogiatel põhinev kompetents. EE juhatuse liikme Margus Valsi hinnangul on olemas potentsiaal, et Eesti tõuseks vesinikutehnoloogiate arendamisel maailmas oluliseks tegijaks.
Eesti Energia soovib lähiaastail käivitada rohevesiniku tootmise pilootprojektid oma tuuleparkide läheduses ja koostöös teiste ettevõtetega viia toodang lõpptarbijateni, olgu selleks siis näiteks ühis- või maanteetransport, või raudtee (Elron, tõsi küll, soetab esialgu hübriidrongid).
Kaanepilt: Andres Kruus
