Märkimisväärne osa Euroopa linnainimestest peavad leppima viletsa õhukvaliteediga, kus nende tervist ohustab lämmastikdioksiidide, tahkete osakeste ja troposfääriosooni saaste. Kuigi Eestis on saastet vähem, tuleb meil lähiajal oluliselt NOₓ-ide heitkogust vähendada, ja autofännidel on vesi ahjus.
Uue aja kõnekäänd ütleb, et vaestes riikides ära joo vett, rikastes riikides ära hinga õhku: Euroopa linnades on õhukvaliteediga jätkuvalt kehvad lood, ja arvatavalt sureb igal aastal kümneid tuhandeid enneaegselt kopsu- ja südamehaiguste kätte, mille on osaliselt põhjustanud kehv õhk.*
Eestis on asjad enam-vähem, suurtööstuste sulgemise järel 90ndatel on näiteks lämmastikoksiidide heited 60 protsenti vähenenud.
Aga see ei tähenda, et võiksime istuda käed rüpes: kui kuskil keegi saastab, jõuab see jama varem või hiljem ka meieni.
Mullu sügisel uurisid Tartu kooliõpilased, kas kooli tänavapoolsel küljel on õhk kehvem kui hoovis, ja järeldasid, et mida kaugemal asuvad hooned sõiduteest, seda puhtam õhk seal on.
Kes kõige enam NOₓ-e Eestis õhku paiskavad?
Keskkonnaministeeriumi andmetel on peamised lämmastikoksiidide (NOₓ) tekitajad ka Eestis energeetika- ja transpordisektor: maanteetransport ja muud liikuvad heiteallikad, mis 2017. aastal andsid 32%, 23% ja 16% kogu heitkogustest.
See, et energiatootmine on nii saastav, ei üllata kedagi, aga et koguni kolmandiku heidetest saab kirjutada me elektrinälja arvele, on hirmutav.
Maanteetranspordi “kaela” jääb viiendik kogu süüst. Sedamööda, kuidas tuleb sõidukeid juurde, nende osakaal saastamises suureneb. Teisalt on uued sõidukid vähemsaastavad ega kasvata hüppeliselt kahju.
Põllumajandusest pärineb ligikaudu 7% NOₓ heitkogustest. Alates 1990. aastast on toimunud suuri muutusi, ja näiteks lämmastikoksiidide heited vähenenud ligi 60%.
Võrdluseks: 2016. aastal koostatud õhusaasteainete vähendamise programmi alusdokumendis on välja toodud sootuks suuremad numbrid: energeetika heited ligi pool ja transport 42%.
Uued seadmed aitavad saastet vähendada
Saastenäitajate vähenemise tingis riigikorra muutus, tööstuslik nõukaaeg sai järsku otsa ja majanduses tehtigi mitmeid struktuurimuudatusi.
Vähenesid ka energiatootmine ning vedelkütuste kasutamine (1990-1993 koguni 48 protsenti), mis tõi alla ka transpordisektori saastenäidud.
Energeetikasektoris on heitkogusete vähendamisele kaasa aidanud uute püüdeseadmete paigaldus põlevkivi põletavates soojuselektrijaamades.
Transpordisektoris on lämmastikoksiidide ehk NOₓ kahanemist soodustanud uute katalüsaatoriga sõiduautode osakaalu suurenemine viimastel aastatel. Autopark on uuenenud ja heitestandardid järjest karmistunud.
Katalüütiline konverter ehk katalüüsmuundur ehk katalüsaator meenutab välimuselt summuti pütti ja see muundab mootorist väljuva kahjuliku süsinikmonooksiidi ja süsivesiniku veeauruks ja süsihappegaasiks.
Paljud kaasaegsed katalüsaatorid sisaldavad ka kahjulikke lämmastikoksiide neutraliseerivat süsteemi. Tavaliselt on katalüsaator paigaldatud pärast väljalaskekollektorit.
Allikas: Carfox blogi
Õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise programmis, mis pandi kirja 2016. aastal, on ühe positiivse argumendina õhusaaste vähenemisel toodud välja bensiinimootoriga autode vähenemine.
Sellest nüüd enam kõva häälega juttu ei tehta, kuna Euroopa Liit on suuna võtnud diiselmootorite surmamisele ja “noksid” ongi pigem diiselmootoriga autode probleem.
NOₓ-ide koguseid tuleb lähiajal oluliselt vähendada
Paberil ilus, tegelikus elus keeruline täita eesmärk: Eesti peab 4 aastat tagasi vastu võetud NEC direktiivile ja piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni Göteborgi protokollile aastast 2020 vähendama NOx heitkoguseid vähemalt 18% võrreldes baasaastaga 2005.
Aastaks 2030 on NEC direktiiviga Eestile kehtestatud eesmärk vähendada NOₓ heitkogust 30 protsenti, 2005. aasta tasemega võrreldes. 2017. aastal jäid Eesti NOx heitkogused ligi 21% alla 2005. aasta taseme.
Eesti koostas 2019. aastal teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise programmi 2020-2030, millega lepiti kokku suunised Eesti heitkoguste vähendamise kohustuste täitmiseks.
Programmis on toodud potentsiaalsed meetmed ja poliitika soovitused kõigile asjaomastele sektoritele (sh põllumajandus, transport, energeetika, kodumajapidamine, tööstus).
Programm annab sisendit asjaomaste sektorite arengukavade koostamisel ning poliitikate kujundamisel, mille kaudu on ettenähtud ka tulevaste vähendamismeetmete rakendamine.
Meetmed, millega heitmeid transpordisektoris vähendada
Riikliku õhusaaste vähendamise programmis aastani 2030 on ette nähtud rida meetmeid, millega heitmeid just transpordisektoris vähendada. Potentsiaalsed meetmed on all välja toodud ja sulgudes autori kommentaar, kus maal asjaga ollakse.
- raskeveokite teekasutustasud (tehtud)
- elektriautode kasutuselevõtt (võrreldes teiste riikidega aeglane)
- ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks (linnad inimestele ja ratturitele)
- sõidukite rehvid ja aerodünaamika (naastrehvid halvad, maasturitaolised esemed samuti)
- põhiraudteevõrgu raudteevõrgu elektrifitseerimine ja kasutuse laiendamine (tuleb millalgi)
- linnade parkimispoliitika (juba on hinnad kõrgemad kui paljudes kohtades mujal Euroopas)
- ökonoomse juhtimise edendamine (ökosõiduvõtted massidesse)
- kergliikluse arendamine (kas elektritõuks ja -jalgratas kuuluvad sinna alla?)
- ühistranspordi teenuse lisamine (sellega tegeletakse pidevalt ja hektiliselt)
- kaugtöö ja e-teenused (koroona sundis kaugtööle, nüüd on enamus tagasi kontoris)
- autode kooskasutus (Bolt, CityBee jt. jagamismajanduse kuldnäited, küsitav siiski, kui tõhusad)
* Tahked osakesed, lämmastikdioksiid ja troposfääriosoon on kolm saasteainet, mis kahjustavad inimtervist kõige rohkem.
Pikaajaline ja suures kontsentratsioonis kokkupuude nende saasteainetega avaldab mitmesuguse tugevusega mõju, alates hingamiselundite kahjustustest kuni enneaegse surmani. Euroopa linnaelanikest ligikaudu 90% puutuvad kokku saasteainetega terviseohtlikus kontsentratsioonis.
Hinnanguliselt vähendavad õhusaasteainetest näiteks peened tahked osakesed (PM2,5) eeldatavat eluiga Euroopa Liidus üle kaheksa kuu.
Benso[a]püreen on kantserogeenne saasteaine, mille ohtlikkus üha suureneb, sest selle kontsentratsioon on terviseohtlik mitmes Eurooa linnapiirkonnas, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas.
Allikas: Euroopa Keskonnaagentuuri raport
Täname abi eest: Keskkonnaministeerium. Kaanepilt: Ylle Tampere
