Reede, 25. juuli 2025
Rahvakalendris on 25. juuli jaagupipäev, suve keskpaik. On pesast lendamise aeg: just praegu teevad pisikesed sulelised esimesi lennuharjutusi. Sõidukijuhil peavad silmad ja kõrvad olema lahti, sest kogemuseta noorlinnud võivad hooga lennata vastu autot või jääda rataste alla.

Eesti Ornitoloogiaühing palub autojuhtidel olla tähelepanelik, sest kesksuvest alates lahkuvad noorlinnud hulgim pesast lennuharjutusi tegema.

Olles alles kogenematud, oskamata läheneva sõiduki ohtlikkust ja sõidukiirust hinnata, ähvardab neid suurem tõenäosus teele lennates autoga kokku põrgata.

Veekogude läheduses võivad ootamatult teed ületama asuda ka lennuvõimetute poegadega pesakonnad – sinikael-pardid, kühmnokk-luiged, hallhaned, kosklad jt. Pisikesed paterdised hoiavad enamasti küll kokku, kuid suurema pesakonna puhul võib mõni poeg teistest maha jääda.

Nii noor- kui vanalinde meelitavad teeservadesse ja ka teele toitumisvõimalused, kuna soojad kõvakattega teed tõmbavad ligi arvukalt putukaid.

Kokkupõrke risk kasvab oluliselt lindude koondumiskohtades, nt märgalade lähistel või koloniaalsete liikide (nt kaldapääsuke) pesitsuspaikade juures.

Teeservades elutsevatele pisiimetajatele ning seal toituvatele värvulistele peavad omakorda jahti röövlinnud, kes võivad jälituslennul madalalt üle tee planeerides sõidukiga kokku põrgata.

Suleliste suhtes tuleks tähelepanelik olla ka öösel: öösorrid peavad pärast päikeseloojangut teedel jahti putukatele ning jäävad sinna ka puhkama. Ka öökullid võivad oma jahiringidel valvsuse minetada ja kurvalt hukka saada.

Lindudega kokkupõrgete vältimiseks tuleks jälgida piirkiirust ning vajadusel aeglustada, silmates teel või tee servades tegutsevaid linde. Märgates lennuvõimetute poegadega pesakonda teed ületamas, tuleks auto kinni pidada ja anda teistele liiklejatele takistusest märku ohutuledega.

Kui siiski ei õnnestu kokkupõrget vältida ja lind löögi tagajärjel hukkub, tuleks surnud lind teelt eemaldada, nõnda saab vähendada riski, et raipetoidulised linnud ja loomad omakorda autorataste alla ei jää.

Et ennetada liiklusohtliku olukorra tekkimist, tuleb sõiduki peatamisel jälgida ohutusreegleid – kuigi tundub imelik keset suurt päeva selga panna ohutusvest, aitab see kaasliiklejatel ohtu õigel ajal märgata.Korjust teelt eemaldama asudes tuleks täita esmaseid hügieeninõudeid – panna kätte ühekordsed kindad, kasutada käte kaitseks kilekotti või puuoksa laibakese teelt liigutamiseks.

Kui tegu on suurema korjusega või vigastatud loomaga, võiks sellest teada anda Riigiinfo telefonile nr 1247. Helistades tuleb öelda oma täpne asukoht ning kirjeldada teel olevat looma. Vigastatud uluki ja suure tiivulise puhul tasub jääda ohutusse kaugusse, sest haavatud loom võib käituda ettearvamatult ja viimseid jõuvarusid kokku võttes inimest rünnata. Kindlasti ei tasu looma hakata jaki või tekiga kinni püüdma.

Kui korjus on silmaga vaadates terve, nö ühes tükis, võiks ühendust võtta taksidermistiga, sest mõnigi lind on väärtuslik õppevahend koolidele, muuseumidele. Näiteks kontakteeruge Studio Viridise spetsialistidega, kelle abiga hinnata, kas hukkunud loom võiks olla väärtuslik loovmaterjal. Nemad juhendavad ka, kuidas edasi – kui loom sobib topiseks, tuleb see hügieenireegleid järgides pakkida ning võimalikult kiiresti sügavkülmutada.

Kui tead mõnd paika, kus linnud teel või selle lähistel sageli liiguvad ja ohtu satuvad, siis tee see vajalik kõne ja võta ühendust Transpordiametiga ning palu ohukohta püstitada lindude võimaliku ilmumise eest hoiatav liiklusmärk.

Vaata siit, millal eri loomad aktiivsed on

Rahvapärimuses on linnu hukkumine halb enne

Rahvapärimustes üle maailma on lindudel olnud eriline tähendus: neid on peetud sõnumitoojateks, hingede kandjateks ja jumalate saadikuteks.

Selgub, et üle maailma on peetud linnu hukkumist inimese tegevuse tagajärjel halvaendeliseks. Eestiski on laialt levinud uskumus, et kui lind lendab vastu autoakent surnuks, on oodata õnnetust. Õnnetu on südamega autojuht kindlasti, sest keegi meist ei taha teisele hingelisele surma.

Levinud rahvapärased tõlgendused ja uskumused
  1. Eesti: Kui lind lendab vastu akent või koputab tiibadega, tähendab see, et keegi perest võib surra või raskelt haigestuda. Samas, kui lind lendab aknast sisse ja leiab tee välja, võib see tähendada vaimu või hinge külaskäiku, kuid mitte tingimata halba.

  2. Soome: Linnu aknasse lendamist peetakse surma ettetunnuseks, eriti kui tegemist on musta linnuga (näiteks vares või ronk). Kuid mõnes piirkonnas usutakse, et see võib tähendada ka ootamatut uudist või kirja.

  3. Venemaa: Kui lind lendab aknasse või aknast sisse, tuleb see välja ajada ilma kahjustamata – usutakse, et lind toob sõnumeid teispoolsusest. Kui lind sureb inimese käes või majas, peetakse seda väga kurjaks märgiks.

  4. Iirimaa: Must lind, kes lendab vastu akent või maja ümber tiirutab, on halb enne, eriti kui seda nähakse kolm korda järjest. Usutakse, et see võib tähendada surma perekonnas.

  5. Šotimaa: Rändlindude (nagu pääsukesed) tapmist tuleb igati vältida – nende hukk toob perele majja ebaõnne ja viljatust.

  6. Inglise rahvapärimus: Kui lind sureb inimese käe läbi või kui muna saab tahtmatult purustatud, võib see tuua seitse aastat ebaõnne. Samuti hoiatatakse, et lindude pesade lõhkumine toob kaasa karistuse looduse poolt.

  7. India: Kui öökull või ronk jääb maja ümber tiirlema või annab häält, siis see viitab tulevale surmale või suurele muutusele.

  8. Hiina: Must lind, eriti vares või ronk, on seotud yin-energiaga ja võib tuua surma energiat, kui ta aknasse lendab. Samas valge lind võib tuua rahu – tähendused sõltuvad olukorrast ja kontekstist.

  9. Ameerika põlisrahvad: Linnud on hinge kandjad. Kui lind lendab vastu akent või sureb läheduses, peetakse seda märgiks, et vaimud soovivad suhelda või hoiatada.

  10. Aafrika rahvapärimus: Linnud on seotud nõiduse ja vaimse jõuga. Linnu ootamatu surm või kokkupõrge majaga võib olla seotud kas needuse või kaitsemaagiaga – sõltub sellest, kes lindu nägi ja mis hetkel.


Aga kui lind lendab vastu autoakent?

Autoaknasse lendav lind pole rahvapärimustes nii laialt käsitletud, sest liikuvad sõidukid on suhteliselt uus nähtus võrreldes põlise folklooriga. Ometi on see tänapäeval piisavalt levinud sündmus, millele inimesed otsivad selgitusi – eriti kui see juhtub just enne olulist sündmust või teel mõne tähtsa otsuse poole.

Kaasaegsed tõlgendused:
  • Halva õnne sümbol: Paljud inimesed seostavad autoaknasse lendavat lindu samamoodi halva endega nagu majaakna puhul – eriti kui lind saab surma. Usutakse, et see võib tähendada, et juht või reisija peaks peatuma, ümber mõtlema või midagi vältima.

  • Hoiatus kiiruse või sihi kohta: Mõnes tänapäevases esoteerilises tõlgenduses nähakse seda kui sõnumit “sõidad liiga kiiresti läbi elu” või “midagi olulist jääb märkamata”.

  • Pöördelise hetke märk: Kui lind satub auto ette just mingil otsustaval hetkel — näiteks teel tööintervjuule või kohtingule —, peetakse seda vahel märgiks, et midagi selles olukorras vajab tähelepanu või ümberhindamist.

  • Hinge sõnum: Spirituaalsed tõlgendajad peavad autoakna juhtumit hingelise kontakti või sõnumina surnutelt, kes soovivad end meelde tuletada või suunata.

Paljudes kultuurides on lind sümbol, mis asub taeva (jumalate, hingede) ja maa (inimeste, kehalise elu) piiril. Kui lind rikub selle piiri – näiteks tungib majja, põrkab vastu autot või sureb inimese juuresolekul –, nähakse selles tavamaailma ja vaimumaailma vahelist häiret.

Autoakna puhul võib tänapäevane mõtteviis lisada veel ühe kihi allteksti – auto kui isikliku teekonna sümbol, ja kui linnu tee inimese teega ristub, omistatakse sellele metafoorne tähendus. Nõnda tasub igal juhul olla teel tähelepanelik, sõltumata pärimusest. Iga hingeke siin planeedil on vajalik.

Allikas: EOÜ. Fotod: Ylle Rajasaar

Jäta kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.