Eriolukorra ajal kehtivad ka looduses liikumiseks karmimad reeglid. Vältida tuleks rahvarohkeid kohti, seda ka looduse kaitsmise huvides. 2+2 reegel on kohustuslik ning ajutiste teetakistuste ja “Eramaa” siltidega peab arvestama. Alljärgnevalt viis lihtsat reeglit, kuidas nüüd ja edaspidigi looduses hoolivalt liikuda.
Viirusepandeemia on tavaelu pea peale pööranud ning paljud leiavad lohutust väljasõitusest loodusse. Tallinna ümber on populaarseid kohti, kuhu hulgakaupa kogunetakse: kolm käidavamat kohta on Keila Joa, Jägala juga ja Viru raba.
Ka linnalähedastele tervise- ja loodusradadele on tavalisest suurem surve. Merevaadet käiakse otsimas nii Viimsis kui ka Käsmus ja Võsul. Kohalikud omavalitsused on viiruse leviku hirmus järjest teid sulgemas ning kui väga ka tahaks, ei tohi ajutisi piiranguid eirata. Eriolukord on eriolukord, me kõik tahame terved (ja elus) olla.
Nagu juuresolevast videost näha, on võimalik jalutama minna ka nii, et see on tore ja turvaline ettevõtmine. Jagamegi alljärgnevalt viis nippi, kuidas mõistlikult käituda ja leida endale sobivaim koht mere, metsa ja päikese nautimiseks.
Tee selgeks, mida sa tegelikult tahad
Nagu iga asjaga tuleks ka loodusesse minnes mõelda, mida sa tegelikult otsid ja vajad, mida oled valmis õppima. Kui tahad minna sellepärast, et kodus istumisest on siiber, siis meelt võib lahutada märksa lihtsamalt lähimal terviserajal.
Kui tahad loodusvaatlusi teha, alusta oma koduaiast. “Tere, kevad!” pakub tänavu esmakordselt võimaluse peredele oma tiimid moodustada ja kodulooduse kohta tähelepanekuid veebis teistega jagada.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub tänavugi liituma aialinnuvaatlustega ja täitma päevikut. Põhjalikud juhendid ja suleliste määramisabi muudavad maja ees passimise tõeliseks hasartmänguks: linnas kohtab väga haruldasi linde.
20. maini kestab järjekordne fotokonkurss “Metsik linn” – selleks, et avastada üha uusi asju, tuleb käia tuttavaid radu. See tarkus pärineb loodusetundjatelt. Seega telfa või fotokas kaasa ja kodulähedast linnaloodust avastama!
Kui võimalik, väldi autoga sõitmist: minna saab jalgsi ja jalgrattaga. Ka rongid sõidavad. Kui isikukaitsevahendid: mask, deso jms on kaasas ja järgid distantsihoidmise reeglit, on ühistranspordiga reisimine turvaline.
Erinevalt autost on jalgsi, rattaga või rongiga minek tegevus, mis aitab aja maha võtta ja keskenduda eelseisvale. Aeg iseendale, aeg nähtu mõtestamisele ja mõistmisele. Asi, millega enamus meist paraku enam hakkama ei saa…
Kui oled üksi- või kaksiolemise suhtes ebalev ning loodus on võõras ja hirmutavgi keskkond, palun jää koju. Tallumine lihtsalt tallumise pärast ei kuulu mõtestatud tegevuste hulka.
Loe keskkonnaameti soovitusi, kuis loodusega eriolukorras mõtestatult sõbruneda
Tubli kodutöö on õnnestunud loodusretke eeldus
Olgem ausad, loodusesse ei minda moel “praegu tuli mõte, sõidame!”. Selline suhtumine on isekas, hoolimatu, rumal ja iseloomulik loodusest võõrandunud inimesele. Jah, enamus meist ongi juba ammu võõrandunud.
Võtame näiteks Jägala joa: kevadised suurveed on nüüdseks ära voolanud ning kosk pahiseb ülalt alla rahulikult. See on kahtlemata pettumus neile, kes loodavad eest leida Niagara joa-laadset eksootikat.
Millal on kõige parem juga vaadelda? Varahommikul päikesetõusu ajal ja loojangu eel ning ka öösel. Millal kõige enam autosid parklas on? Päeval ja pärastlõunal.
Kuidas joa juures liikuda? Vaikselt, vaadeldes. Jättes õhku teistele inimestele. Mitte talludes joa serval. Ja mis toimub? Jõesängi kaldad on paksult mudaseks trambitud, treppidel liigutakse tihedalt üles-alla ja linnulaulu kuulamise asemel hõigeldakse kõvahäälselt. Joa juures oodatakse järjekorras, et teha iluendleid.
Prügikast ajab üle ääre ning parklas käib tihe sagimine: ühed tulevad, teised lähevad, autosid jäetakse kuhu juhtub. Ja te imestate, miks külarahvas tee kinni pani!?
Kuidas saaks teisiti? Kõigepealt tuleks teha kodutööd ja lugeda Jägala joa kohta näiteks siit. Seejärel planeerida, millal ja mitmekesi retk ette võetakse. Eriolukorras tuleks uurida kohalikke olusid: kuna rahvahordid kohutasid külaelanikud ära, on teed joani autodele suletud ja jalakäijatel on ebamugav kohalike pahakspanevate pilkude all liikuda.
Kui kriis on möödas, siis võiks proovida paremini ja vähem häirivalt matkata. Jätta auto kaugemale, käia rohkem jalgsi. Vaadata ka kohapeal põhjalikumalt ringi. 3-4 tundi ja rohkemgi on Jägala ümbruses kindlasti võimalik matkata, ja koju jõudes olete päriselt ka elamuse võrra rikkamad.
Küsi teadjamatelt
Kui kodutöö on tehtud, aga tunned, et tahaksid tähendusrikkamat õueminekut, küsi teadjamatelt. Loodusetundjad ja -giidid on ühe kirja või telefonikõne kaugusel.
Abi saad näiteks Loodusturismi ühingust või Muraste looduskoolist, mis tallinlastele ja teistele loodusehuvilistele tihti just sääraseid lühemaid, aga põhjalikke retki korraldab.
Keskkonnaharidus.ee lehelt leiab väga korraliku valiku põnevaid õppematerjale, samuti on seal vahvaid väljakutseid, mis on jõukohased ka väiksemate loodusteadmistega inimestele (eesmärk ongi ju targemaks saada).
Vali käimata radu
Kuidas valida Kohti, kus inimesi kas pole üldse või on mõni üksik? Kui sul endal mõnd Kohta veel ei ole, küsi teadjalt abi ja uuri lähematelt sõpradelt, kus nemad oma akusid laadimas käivad. Ehk on mõni nõus oma Kohta jagama.
Kiiret abi ja põneva väljakutse saab Avastusrada rakendusest. Leia oma maakonnast huvipakkuv keskkonnahariduslik Avastusrada, mida läbida üksi või sõbraga.
Uued Avastusrajad avanevad aprilli keskel, kuid varasemate aastate rajad on kasutatavad ka praegu. Raja läbimiseks on vajalik vähemalt 3G-internetiühendusega ja töötava GPS-mooduliga nutiseade. iOS (versioon 8), Android 4.4 või Windows Phone 8.1 on miinimumnõuded, mida nuhvlile esitatakse.
RMK rakendus Loodusega koos on samuti väga hea abiline Kohtade leidmisel. Kindlasti tasub läbi lugeda reeglid, kuis loodusesse minna ja seal käituda, mitte ainult eriolukorra ajal.
Vali seltskonda, matkavarustust ja hääletooni
Kõige tähtsam on loomulikult Loodus. Eestimaa loodus on erakordselt puhas, mitmekesine, avastamisväärne. Ja seda peab hoidma. Igal sammul.
See, kuidas sa loodust kohtled, on sinu südameasi. Nagu ka see, kellega koos sa loodusse lähed. Vali seltskonda. Kui sulle ei jagu loodusest ja iseendast, võid kaasa kutsuda ühe hea sõbra (2+2 reegel) või pere, kellega oled pikki päevi koos veetnud. Praegusel ajal tuleb uute kontaktide osas olla tähelepanelik. 1 sõber, 1 uus inimene. Sina ja loodus.
Kuula, mida loodusel öelda on, liigu vaikselt, väldi kõvemat häält. Kõik, mille endaga teekonnale kaasa võtsid, võtad sa lahkudes kaasa. Koht, kus käisid, peab jääma sinust puhtaks ja rahulikuks nagu see enne oli. Kui leiad prügi, korja see ära, jälgides turvalisuse nõudeid (kanna kindaid, paki rämps tihedalt kilekotti, desinfitseeri käsi).
Ära jäta jälgi, ära häiri pesitsevaid linde ja kasvavaid taimi: näe, märka, hooli. Niigi mudasele rajale südamega inimene ei astu. Laudteelt ei eksi ja sellel ka ei trambi, hüppa ega jookse. Nii palju asju, eks. Aga kui hoolid, siis tead ju, kuidas on õige.
Albert Schweitzeri (1875-1965) raamat “Aukartus elu ees” andis kahekümnenda sajandi inimesele hoopis teistsuguse maailmavaate ja suhtumise loodusesse. Aukartus kõige elava ees on põhimõte, mida järgib eetiline inimene looduses. Ka XXI sajandil.
Franz, Eik ja Tui räägivad õiget juttu: Eestimaal on palju ilusat loodust, mida avastada nii, et sellele liiga ei tee. Matkake ja avastage rõõmuga. Eriolukorra lõppedes oleme loodetavasti palju targemad, teadlikumad ja hoolivamad.
Pildid: Ylle Tampere. Video: Fifty Visual
Allikad: RMK, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Muraste Looduskool jpt.
