Raivo Kaljuorg, kes on mitmeid aastaid “särtsukaga” sõitnud, selgitab, mis mõjutab elektriauto sõiduulatust ning miks peab sellise sõiduki omanikuna mõnegi asja oma elus ümber hindama.
Tänaseks on selge, et elektriautod ei ole tavaautodest kehvemad vaid on nii mõneski valdkonnas neist peajagu üle.
„Särtsuautod“ ei saasta sõites ümbritsevat keskkonda, nende hoolduskulud on väiksemad; lisaks on e-sõiduki trumpideks veel sõidumugavus ning sisepõlemismootoriga autodest väiksem mürataust.
Võimsamat elektriautot ostes ei pea kompromisse tegema sõidudünaamika osas, kuid elektriajamiga sõidukiga on kindel, et elukorraldust tuleb muuta.
Kuna elektriautode laadimiseks pole veel nii palju võimalusi kui sisepõlemismootoriga sõidukite tankimiseks, on „särtsuauto“ kasutajal kindlasti vaja olla ettenägelikum.
Teisisõnu tasub pikemaid reise planeerides eelnevalt kindlaks teha, millistes kohtades on võimalik auto laadida, et mitte tee veerde jääda.
Elektriautode käiguulatust mõjutab ka sõidukiirus, seega tuleb kiirteelõikudel teha valik nobeda edenemise või suurema sõiduulatuse vahel, et vältida sagedasi laadimispeatusi.
Kiirus mõjutab sõiduulatust
Kiirusel 130 km/h võib elektriauto reaalne sõiduulatus olla pea poole väiksem kui WLTP-katsetes näidatu. Ja ei ole vahet, kas tegu on Tesla või Volkswageniga. Peugeot e-208 näitel tähendaks kiirusega 130 km/h sõitmine seda, et auto kilometraaž jääks lubatud 350 km asemel alla 200 kilomeetri.
Teine oluline aspekt energia säilitamisel on mugavustarbijate kasutamine. Külma ilma korral võiks näiteks auto sõitjate ruumi soojaks kütta siis, kui sõiduk on ühendatud laadijaga.
Mõne mudeli korral saab seda kavandada vastava rakenduse abil – nagu näiteks Teslades. Peugeot`e-autodel on sarnast lahendust loota veel selle aastanumbri sees.
Kliimaseadme kasutamine ei nõua nii palju energiat kui sõiduki soojendamine. Kabiini jahutamine on uuemais elektriautodes energiasäästlikum kui oli seda veel mõne aasta eest.
Akuplokki talletatud energia säästmise seisukohalt lähtudes võiks sõiduki sõitjate ruumi temperatuur erineda välistemperatuurist 6-8 kraadi ulatuses.
Elektriauto vajab kannatust
Raivo Kaljuorg, kes on omanud elektriautot juba õige mitu aastat, selgitab, et sellise sõiduki kasutamine vajab sisseelamist ja veidi kannatust.
Mõlema põhjustajaks on arenev laadimistaristu, mille rajamine alles käib, mistõttu peab kasutaja vähemasti siin Eestis oma sõidud hoolikamalt läbi mõtlema kui sisepõlemismootoriga sõiduki sohver.
„Kütusega kauplevaid tanklaid leiab praktiliselt iga nurga pealt, kuid laadimispunkte täna veel nii palju ei ole, ja tõenäoliselt ei teki neid lähiajal ka väga palju juurde,“ sõnab Kaljuorg.
„Seega peab elektriauto ostja tegema muudatusi elustiilis, sest vastasel korral võib valitud sõiduk valmistada hoopis pettumust.“
„Teatavasti mõjutab sõiduki energiatarbimist kiirus ning seda hoolimata sõiduki ajamist. Kiirusel 90 km/h võib sisepõlemismootoriga auto keskmine kütusekulu olla kuus liitrit 100 km kohta, ent kiirusel 140 km/h juba nelja liitri jagu suurem. Sama kehtib ka elektriautode puhul: kiirendi vajutamine nõuab energiat, piirangute jälgimine aitab seda aga säästa.“
Valige kiirus vastavalt oludele
Mehe sõnul ei tähenda eelnev seda, et maanteel tuleks sõita vaid veokite tuules. Elektriauto sõiduulatus sõltub ennekõike auto akuploki mahust: suurem aku annab võimaluse katta pikemaid vahemaid ka suurtel kiirustel ent väiksema mahutavusega aku puhul tuleks sarnases olukorras auto energiatarbimisel silm peal hoida.
„Päris kindlasti ei saa niimoodi öelda, et üks elektriauto on mõttetu ja teine sobib kõigeks. Tehnoloogia areneb praegu väga kiiresti ja uuema mudelipõlvkonna väikseim sõiduulatus võib asuda juba seal, mis iseloomustas eelkäija maksimaalset sooritust.“
Kaljuoru sõnul mõjutavad energiakulu teisedki tegurid nagu välistemperatuur, aastaaeg või juhi sõiduoskused, mis eeldavad samuti kiiruse korrigeerimist.
„Sõiduulatusest rääkides on väga tähtsaks teguriks ka sõidustiil, sest ettenägeliku sõidustiiliga juht „pigistab“ akuplokist välja oluliselt enam, kui närviline sohver, kes pidevalt kiirendab-pidurdab ja kiirust ületab.“
Hirmul on suured silmad
Kunagi muretseti isegi seepärast, kui palju mõjutab konditsioneeri kasutamine auto kütusekulu, ent praegu ei tule need arutlused kellelegi enam meeldegi.
Jah, täiendavate tarbijate kasutamine mõjutab energiakulu, ent see pole enam nii oluline kui tänaste mudelite eelkäijates ja mida suurem on akuplokk, seda vähem peab mugavuslisade „janu“ pärast pabistama.
Raivo Kaljuoru arvates võivad soojal suvepäeval sõitjate ruumi jahutada ka väiksemate elektriautode omanikud. „Tänased kliimaseadmed ei tühjenda enam akut säärase tempoga, nagu esimestes elektriautodes, milles võis konditsioneeri kasutamine kärpida pea poole sõiduulatusest, sarnaselt suure kiirusega sõitmisele,“ meenutab „särtsuauto“ omanik.
„Praegused elektriautod on selles osas hoopis teisest puust.“ Mehe sõnul annab neid hirme võrrelda ammuste arutlustega, mis käisid selle ümber, kui palju annaks kütust säästa, kui „konti“ ei kasuta.
“Tollal oli argumendiks kütusekulu, aga täna ei räägi sellest enam keegi. Elektriautodega on sama lugu, kümne aasta pärast ei pöörata sellele enam mingit tähelepanu.”
Sellest, kui kaugele e-autoga ühe laadimise najal sõita saab, annavad aimu WLTP-katsetes mõõdetud andmed. Neid ja reaalset elu võrreldes on Peugeot e-208 üle kõigist rivaalidest.
Leedus võitis mullu ning ka sellel aastal elektriautode võistluse just see e-auto, mille keskmiseks energiakuluks kujunes 13,6 kWh / 100 km, mis väga lähedane WLTP-katses saavutatuga (13,3 / 100 km).
Vaata Peugeot e-autode valikut siit
