Linnamaasturite võidukäik jätkab autotööstuse muutmist. Need on praktilised ja mitmekülgsed ja paljud vahetavad oma universaali linnadžiibi vastu. Tavamudelite valik ja müük vähenevad aasta- aastalt ning nende jäetud tühimiku täidavad linnamaasturid.
Universaalide turult välja puksimises võib kõigepealt süüdistada keskmist mõõtu pargimaastureid ja seejärel nende suuremaid liigikaaslasi.
Keskklassi linnadžiipide kered on võrreldava pikkusega universaalidest avaramad, mis võimaldab neis pakkuda isegi seitset istekohta, ohverdades selleks vaid osa autode pakiruumi mahust. Ilmekaks näiteks selles osas on näiteks Peugeot 5008.
Veel suuremaks muutub aga SUV-de ülekaal teiste ees „pakihoiu“ mahukuse osas siis, kui tagaistmel seljatoed alla klappida.
Säärases seades on 4,6 meetri pikkuse Peugeot 5008 pakiruumi mahuks tervelt 2000 liitrit ja lisaks võimaldab selliste linnamaasturite interjööri kõrgus vedada neis suuri ja ebahariliku kujuga esemeid.
Sedaanist universaaliks ja siis linnamaasturiks
Siinkandis on linnadžiipidesse kolimist soodustavaks teguriks üllatavalt seegi, et universaalid polnud endistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides kuigi levinud, mistap pereautode rolli täitsid sedaanid.
Universaalid olid nõukogudemaal harv nähe ja neid isegi nimetati valesti, “pikapiteks”. Suur segadus oli ka ilma tagant väljaulatuva pakiruumita luukpäradega – esimese raksuga meenub “seljakott” ehk vana Zaparožets – ja alles 80ndatel tuli Tauria, mida võib ka teatud mööndustega nimetada luukpäraks.
Kuigi erinevaid luukpärasid hakati enne Nõukogude Liidu lagunemist tootma kasvavas tempos, jäi sedaanidele veel pikaks ajaks külge teatav prestiižsuse aura.
Nii tundus hiljem kolmemahulise kerega Volkswagen Jetta tunduvalt tegijam kui luukpärast VW Golf, rääkimata suurematest kesklassi sedaanidest, mis varustatud Audi, BMW või Mercedes-Benzi logoga.
Elatustaseme kasvades hakkas sõiduauto kui staatusesümboli tähendus tasapisi vähenema. Ostuotsuse puhul said määravaks praktilised väärtused.
Hakati ostma luukpärasid ja kui neis ruumist puudu tuli, siis universaale või mahtuniversaale. Mahturite buum sai 80ndatel alguse Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides.
Euroopas mahtuniversaalidel nii kõva minekut ei olnud, neis nähti igavaid tarbesõidukeid. Esimesed SUV-d (te ju mäletate nuntsakat Toyota RAV4!) võeti aga siinpool Atlandi ja ka Eestis vaimustusega vastu.
Ühendriikides enam kui populaarsed suured, praktilised ja mahukad linnadžiibid jõudsid eurooplasteni Jaapani või Korea toodanguna, alles edaspidi tulid järele ka Euroopa oma tootjad, sh Peugeot.
Terve rida eeliseid tavaautode ees
Linnadžiipide menul on eri põhjusi. Kõrgemal asuv isteasend võimaldab paremat väljavaadet ning võimendab turvatunnet, võrreldes madalama sõiduautoga on autosse sisenemine ja sealt väljumine tunduvalt mugavam.
Enamasti on SUV-del seikluslikum ilme, need näevad ägedamad välja kui universaalid Viimastega võrreldes ei kaota linnamaasturid palju ka pakiruumi mahus.
Täiendavaks vooruseks võib pidada veel sagedasti esinevat kolmandat istmerida, mis on “uputatav” pakiruumi põrandasse kui lisaistmeid ei vajata.
Peugeot 5008 näitel saab kolmanda rea istmeid üksteisest sõltumatult lahti-kokku klappida. Kõigil istmetel on ka viimases reas ISOFIX-kinnitused – see on boonus suurele mitme väikelapsega perele või sõpruskonnale.
Avar kabiin, maastikusõidu ja haagise vedamise võimekus
Kahtlemata aitas linnadžiipide võidukäigule kaasa nelikveo olemasolu, mis nüüdseks on asendunud valdavalt kas esiveolise või elektrooniliselt toetatud kaheteljeveoga. Ehe maastur jäägu siiski teedeta alale.
Ent sõiduautode ees on SUV-del jätkuvalt üks eelis: kõrgem kliirens. Kui näiteks Volkswagen Passati kliirensiks on 145 mm, siis Peugeot 5008 korral on see 236 mm!
Viimasele näitajale jääb alla isegi Volvo XC90-ne kõhualuse kõrgus ja lisaks on Peugeot linnadžiipidel näidata etteelektrooniline abimees, millel nimeks Grip Control. Tegu on süsteemiga, mis ühtlustab veojõukontrolliga koostöös sõiduki esirataste pöörlemist ning parandab veorataste haardevõimet libedates oludes.
Grip Control võib olla võluvits, mis võimaldab jõuda mööda porist metsateed parima seenekoha veerde, sellal kui tegus kliirens võimaldab rööbaste vahel paistvatele kividele julgemalt vastu vaadata.
Tänu kõrgemale isteasendile näeb linnamaasturi juht sõiduauto sohvrist kaugemale ning sellised autod sobivad väga hästi ka haagiseid vedama. Saksa ajakirja Auto Bild Allrad spetsialistide hinnangul on viimati nimetatu ehk üks SUV-de suuremaid voorusi.
Tõsi, haagisega manööverdamine pole lihtne, ent siinkohal aitavad vähem kogenuid elektroonilised abimehed – need hoolitsevad ohutuse eest ja on abiks tagurdamise korral.
Pildid: tootja
