Tallinna lennujaam on üks neist, kus enne lennule minekut ja isegi pagasi äraandmist tuleb ette näidata isikut tõendav dokument. Küsisime Politsei-ja Piirivalveametist, kui palju ning milliseid intsidente on mullu ja tänavu kümne kuuga tulnud lahendada.
Tallinnas tuleb oma isikut tõendada igal juhul, ka Schengeni riikidesse reisides. See on üsna haruldane kord, sest näiteks Saksamaal ja mujal saab lennule üksnes piletit “läbi piiksutades”. Meie Lennundusseaduses on kirjas, et olenemata sihtkohast reisija isikut tõepoolest kontrollitakse.
Joodikud, pommiähvardused, relvaga kohver
Arvestades, et Tallinna lennujaama läbib aastas üle kolme miljoni reisija, on olukord suhteliselt rahulik: tänavu on Tallinnast registreeritud 20 väljakutset, möödunud aastal 22.
Tegemist on 2018. ja 2019. aasta 10 kuu andmetega, milles kajastuvad politsei kõrgema – Bravo ja Charlie – prioriteediga väljakutsed.
Kõige rohkem väljakutseid on seotud joobes inimestega, kes rikuvad avalikku korda ja häirivad teisi reisijaid ning lennujaama turvateenistus vajab politsei abi.
Sel aastal on Tallinna lennujaamas olnud kaks pommikahtluse juhtumit. Ühel juhul teatas mees check-in lauas klienditeenindajale, et tema pagasis on kaks granaati.
Teisel juhul tehti Tallnna lennujaamale pommiähvardus telefoni teel. Möödunud aasta samal perioodil oli neli pommikahtluse juhtumit.
Käesoleval aastal registreeriti ka üks relvaga sündmus, kui reisija kohvrist leiti relv, mille kandmiseks on vajalik luba ja transpordiks dokument. Reisija suhtes alustati väärteomenetlust.
PPA-le on teada antud lennujaama territooriumil juhtunud liiklusavariidest: peamiselt õnneks plekimõlkimistest parklas.
Mis puutub isiku tõendamisse, siis võimalik, et järgnevad juhtumid oleksid jäänud märkamata juhul kui ID kaarti või passi ei küsitaks: PPA on tänavu kümne kuuga tuvastanud Tallinna lennujaamas seitse võltsitud dokumenti, mullu samal perioodil 16. Peamiselt on tegemist võltsitud viisade, templijäljendite ja reisidokumentidega.
Isiku tuvastamise eri meetodid
Tallinna piiripunkti juht Raavo Järva räägib lähemalt, kuidas tuvastatakse võltsitud dokumentidega reisijaid ja kontrollitakse võimalikku salakauba vedamist:
“Teeme lennujaamas tihedat koostööd Maksu- ja Tolliametiga, kes kontrollivad inimesi ja võimalikku salakauba vedamist. Leides reisija asjade hulgast kahtlaseid dokumente, annavad nad sellest meile teada. Oleme leidnud pagasist näiteks ka võltsitud juhilubasid.”
On erinevaid viise, kuidas tuvastada võltsitud dokumentidega reisija tegelikku isikut, selgitab Raavo Järva:
“Eesti kodanike või siin elamisloa alusel viibivate inimeste tuvastamine on piirivalvurite jaoks muidugi lihtsam, sest saame selleks kasutada oma andmebaase.”
Välisriikide kodanike puhul tuleb aga pöörduda päringuga reisija kodumaale ja küsida andmeid sealt. Selle abil tuvastatakse, kas inimene on see, kelle ta väidab end olevat.
Inimese tuvastamisele aitavad kaasa ka vestlused, mille käigus selgitatakse välja reisi algpunkt ja sihtriik ning reisi eesmärgid.
“Vahel on inimesel lisaks võltsitud dokumentidele kaasas tema tegelik isikutunnistus või mõni muu dokument, näiteks autojuhiluba,” räägib Raavo Järva.
“Välismaalaste tuvastamisel on tõhusaks meetmeks ka sõrmejälgede hõivamine. Kui inimest on juba mõnes muus Schengeni liikmesriigis kontrollitud ja ta on illegaalse riigis viibimise eest arvele võetud, saame sellest vastava info kohe kätte,” lisab ta.
Automatiseeritud piirikontroll tulekul
Tehnika areng viimastel aastatel on piirikontrolli tööd palju lihtsustanud ja lähiaastatel on oodata uuendusi, mis teevad piiriületuse veelgi mugavamaks.
Esimene suurem muudatus, mida lähiajal oodata on automatiseeritud piirikontrolli (ABC) väravad Euroopa Liidu kodanikele.
Uute väravate kasutamiseks on reisijal vaja esitada biomeetriline pass, muus osas töötab ABC nagu tavaline piirikontroll ikka: tuvastatakse automaatselt inimese nägu ja kontrollitakse, kas esitatud pass kuulub ikka talle.
Euroopa Liidus planeeritakse ka Schengeni riikide-ülest Entry-Exit süsteemi kasutuselevõttu. Antud muudatus puudutab Schengeni alal reisivaid kolmandate riikide kodanikke, kelle puhul kaob tulevikus vajadus piirikontrolli templijäljendit reisidokumenti kanda.
Süsteemis salvestatakse Schengeni alale saabunud või lahkunud isiku info, tuvastamine toimub biomeetriliste andmete põhjal.
Allikas: PPA. Kaanepilt: Ylle Tampere
