Kui sa seni arvasid, et pole midagi ebaseksikamat kui diiselauto tahmafilter, siis eksisid. Vaja on üht säravat noort naist, veidi pisaraid ning aasta keskkonnategu ongi sündinud. Lõppeval nädalal klikkisid kümned tuhanded Delfi artiklit, et teada saada, mis kole asi on DPF, maakeeli tahmafilter, mis Brigitte Susanne Hundi elu tuksi keeras.
Tekst: Uku ja Ylle Tampere
Diisli tahmafilter, inglise keeles DPF (Diesel Particulate Filter) on auto heitgaasisüsteemi osa, mis eemaldab heitgaasidest tahmaosakesi. Tahmafilter püüab tahmaosad heitgaasidest kinni, säilitab neid endas ja sobival hetkel regenereerimise(põletamise) teel muudab süsnikdioksiidiks.
Tahmane heitgaas siseneb DPF filtri kanalitesse, mis on teisest otsast suletud. Filtri poorsed seinad püüavad peenosakesed kinni ja need sadestuvad, tahmast puhastatud heitgaasid väljutatakse.
Teatud aja tagant põletatakse DPF-i kogunenud peenosakesed kõrgel temperatuuril kahjutumaks tolmuks ja väljutatakse summuti kaudu. Põlemisprotsess kestab mõnest minutist mõnekümneni.
Põletamine on oluline filtri töövõime säilitamiseks: vastasel juhul DPF ummistub ja tuleb välja vahetada. See maksab paar tuhat eurot ja rohkem, sõltuvalt automargist. Kui aga tahmafiltrit kasutada nagu kord ja kohus, on kestab see kogu auto eluea.
Korralik inimene teeb nii
Olgu siis uue või kasutatud auto ostmisel töötab korralik inimene esmalt kaanest kaaneni läbi käsiraamatu – enne ei saa ju autoga sõita! Samamoodi käitub korralik inimene muidugi uue külmiku, rösteri ja ka WC-poti puhul. Kasutusjuhend on A ja O!
Majutusasutusse sisenedes tutvub korralik inimene alati evakuatsioonijoonisega, enne merre ujuma minekut jätab aga meelde päästevahendite asukoha ja piltkirjas juhendi, mida teha, kui uppumine peale hakkab.
Enne iga uue nutirakenduse allalaadimist ja “agree” nupu vajutamist loeb korralik inimene läbi 20 lehekülge litsentsilepinguid, otsib mõistetele selgitusi ja alles siis annab oma nõusoleku.
Kui kõik vajalikud materjalid läbi töötatud, veedab korralik inimene aega, nuputades tugevaid salasõnu, et neid ette nähtud regulaarsusega vahetada – ikka nii, et igas rakenduses ja keskkonnas on erinev ja ükski kunagi ei kordu.
Tema päevad on tihedad ja õigesti elatud.
Üks oluline tunnus on nii korralikul inimesel muidugi veel: teda ei ole olemas.
Päris inimene teeb naa
Päris inimese jaoks on elu sisu muus: ta ostab asju, kasutab neid, võimalik, et tunneb neist natuke ka rõõmu ning siis viskab minema. Või müüb maha.
Aega käsiraamatute sirvimiseks või lepingute läbilugemiseks ta ei kuluta või kui, siis hädavajadusel. Juhul kui Youtube’ist videot ei leia, siis on abiks ikka kasutusjuhend tolmust puhtaks puhuda.
Sama kehtib ka tavalise inimese autode puhul: autot kasutatakse nagu rösterit. Mootor käima, gaas peale ja sõidame. Kui mõni tuluke kuskil armatuuris vilgub, siis sellega tegeleme kunagi hiljem.
Enamus tänapäevaseid autosid kannatavad tavakasutaja stiili ära suurema kobisemiseta. Kui armatuuris tuli põlema hakkab, siis muidugi oleks aeg sõidukile tähelepanu pöörata.
Nüüd pange tähele: neid, kes päris inimesi ja nende teadmatust autodest ära kasutavad, on (kahjuks) päris palju.
Pealtnäha ontlik autoremonditöökoda pakub teile plinkiva armatuuritule probleemi lahendamiseks võimalust, auto tarkvara muuta nii, et tuli enam ei põleks. Sest tegelikult ei tähenda see tuli ju midagi, auto sõidab ikka.
Või seesama DPF: võtame selle vahelt lihtsalt ära ja tuled laseme niuksti! surnuks. Auto sõidab nagu muiste, võimsustki näikse juurde tulevat ja kütusekulu langeb.
Mis saab olla veel toredam!? Ametlikus hoolduses on DPFi vahetamine mitu tuhat eurot, tuttav remontija teeb auto ägedamaks paari sotiga.
Seda, et ülevaatuselt sellise sõidukiga läbi ei saa, unustab ta öelda. Ja seda, et Maanteeamet on DPF filtrita autod ja kiibituuningu luubi alla võtnud, ta ei teagi. Või lihtsalt ei usu.
Suunamudija mudib ka maas lamades
Me ei rõõmusta selle üle, et suunamudijal oma autoremondiga kehvasti läks ja autoesindusega suhtlusest negatiivne kogemus sai. Maaslamajat ei lööda.
Küll aga tuleb rõõmu tunda sellest, et sajad tuhanded inimesed on lõppeval nädalal Delfis, Fortes, EE-s ja ERRs ning kes teab kus veel käinud lugemas, mis asi see DPF on ning kuidas peaks autoomanik käituma, et see puhtamat linnaõhku loov (nõutud) lisavarustus kauem vastu peaks.
Loodetavasti mõtlevad need inimesed edaspidi mitu korda, mis kütuseliiki nende järgmine sõiduvahend võiks tarbida ja ehk ei lase nad end ka turundusel ümber rääkida ostma oma kasutuseks tegelikult sobimatut tüüpi mootoriga sõidukit. Diiselmootoriga sõiduk nõuab pikemaid sõite.
Ühtlasi rõõmustame selle üle, et tänu Brigitte suunamudimisele on tema üle naernud, tema kallal ilkunud ja ka talle kaasa tundnud inimesi igasugu soss-seppadel juba palju keerulisem lohku tõmmata.
Tänu Brigittele saame rääkida aasta keskkonnateost ja haridussündmusest ühekorraga: tänu talle sai muditud sadade tuhandete inimeste meelsust nii, et mõnes nurgataguses autoremonditöökojas ei lähe enam läbi odav “lõikame selle DPF-i maha” – diil.
Puust ja punaseks: miks see ikkagi on halb mõte?
Autolt tahmafiltri eemaldamine on pettus, mis materialiseerub eriti halvaks otsuseks hiljemalt liiklusseaduse muudatustega, mis tehnoülevaatusel just tahmafiltrile ja teistele heitgaase puhastavatele seadmetele rohkem tähelepanu sunnivad pöörama.
Kui ka sul on kaasaegne diiselmootoriga auto, mis on toodetud XX-aastatel, aga pole olnud seni aega Brigitte õpetlikku lugu lugeda, siis soovitame – see mõni kulutatud minut pealtnäha meelelahutusele võib hilisemas elus säästa tuhandeid eurosid.
Ja veel tasub üle korrata kuldne reegel, et kui sõiduvalikus on peamiselt lühikesed linnaotsad (kuni 10 km) ning aastas kokku vähem kui 20 000 km läbisõitu, oleks mõistlik eelistada bensiinimootori, hübriidi või ka elektri jõul edasiliikuvat autot. Veel parem, ühis- või renditransporti.
Loe näiteks siit DPF filtri kohta rohkem
Pildid: Uku Tampere
