LKF juhatuse liige Mart Jesse kinnitab, et sõidukikaardi nõuet eiravad äpitakso juhid on jätkuvalt suur probleem taksonduses. Kõige rohkem rikkujaid on omamaises Bolt’is. Äpitaksode avariisse sattumise tõenäosus on tavataksodest 2 korda suurem ja juhtumite arv on drastiliselt kasvanud.
“Asi on tõesti korrast ära ja on põhjust eeldada, et ilma riigi sekkumiseta asjad paremaks ei lähe,” ütleb Mart Jesse. Ta ei rutta näpuga äpitakso klientide suunas viibutama, et käskida neil juhi tausta kontrollida.
“Kliendi vaatenurgast ei ole vahet, kas sõiduk on registreeritud taksona või mitte. Kui õnnetus juhtub, saavad kliendi kahjud igal juhul hüvitatud,” selgitab Jesse olukorda, kus äpitakso teeb avarii, klient või tema vara kannatavad ning selgub, et taksol ei olnud seadusega nõutud dokumente.
“Kui seaduse nõuetest hiilitakse kõrvale, on kõige suurema portsu otsas taksojuht ja äpiteenust pakkunud sõiduki omanik, sest liikluskindlustuse raames võib kindlustusandja esitada tagasinõude ja vabatahtliku sõidukikindlustuse osas vähendada hüvitist või üleüldse hüvitamisest omanikule keelduda.”
Äpitaksodega põhjustati 2019. aastal Eestis 370 liikluskindlustuse juhtumit. 2018. aastal oli see number 228. Kasv 62 protsenti! Aastaga on omajagu lisandunud ka äpitaksosid ja teenus laienenud, sellegipoolest on vahe hirmutav.
“Statistika osas on absoluutnumbritest olulisem info see, et äpitaksod põhjustavad õnnetusi ligi 2 korda sagedamini kui tavataksod,” räägib Mart Jesse.
Samas põhjustavad tavataksod oma suurema läbisõidu ja peamiselt linnaliikluses osalemise tõttu õnnetusi keskmiselt 4-5 korda sagedamini kui harilikud sõidukid.
Kindlustuspoliisi hind pole enam vabandus
Mart Jesse tõdeb, et äpitaksode kindlustuse osas on arenguid turul olnud ning platvormide poolt takistusena esile toodud kindlustusteenused on turule tulnud: kes tahab, saab sõidukikaardiga auto kindlustada täpselt selleks ajaks kui teenust osutab ja muul ajal kasutada n-ö tavakindlustust.
“Positiivsed muutused ei ole kaasa toonud äpitakso teenuse osutajate poolt seaduste järgima hakkamist, vaid nüüd on otsitud uued vabandused,” muretseb LKF juht.
“Nüüd ütlevad nad seda, et nad ei peagi kontrollima seaduse nõuete täitmist ja lisaks puudub ka riigil andmevahetus. Mõlemad argumendid on aga järjekordsed ettekäänded, millel pole tegelikkusega mingit pistmist,” viitab Jesse Bolti vastusele, et riigil puudub automatiseeritud (mass)kontrollimise rakendus.
“On ju selge, et kui klient tellib äpi kaudu takso, eeldab ta, et teenusepakkuja saadab seaduse nõuetele vastava auto. Kui juht või sõiduk ei vasta seaduse nõuetele, on tegemist ebaseadusliku veoga,” segitab Jesse. “Kui platvorm seda vahendab, on automaatselt tegemist ebaseadusliku veo vahendamisega.”
Sellest tulenevalt on Jesse arvates ilma igasuguse vaidluseta selge, et platvorm peab kontrollima oma vahendatavate juhtide ja sõidukite vastavust seaduse nõuetele. Klient ei pea aga end kindlasti süüdi tundma selles, et sõiduki või juhi paberid ei ole korras ning ta juhtumisi ei tulnud selle peale või ei osanud seda kontrollida.
“Siinkohal aga soovisingii kiita UBERit ja Yandexit. Esimene järgib seaduse täitmist laitmatult ja teisega on probleeme harva. Nii kummaline, kui see ka ei ole, suhtub kõige üleolevamalt seadustesse just kohalikku pärituolu Bolt,” on Mart Jesse nõutu.
*LKF- Liikluskindlustuse Fond
Pilt: Bolt
