Üritatud kindlustuspettuste arv Eestis on kõrge. EKsL andmetel suudeti mullu tõendada enam kui pool tuhat “kelmikat” skeemi. Kasko tundub olevat kindlaim viis skeemitamiseks, sest pea pool kõigist pettustest on seotud autodega.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil tõendati mullu 506 kindlustuskelmust, millega üritati välja petta 1,4 miljonit eurot.
2022. aastal oli ligi pool kindlustuskelmustest vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko pettused, mida 239 korral üritati läbi viia. Liikluskindlustuse kelmusi oli 16% kõigist kindlustuspettustest.
Kodukindlustuse kelmusi oli 27 protsenti, mida tuvastati 137 korral. Kõige rohkem kasvaski kodukindlustuse pettuste arv. Neist omakorda kolmandik oli seotud veeavariidega.
Valdav enamus ehk 400 kindlustuskelmust olid sellised, kus kindlustuselt üritati välja petta alla 3000 euro. Üle 10 000 euro suurusi pettusi oli 30, suurim summa oli 55 000 eurot. Viiendikul juhtudest oli tegu tahtliku või lavastatud õnnetusega ning 10% suurendasid teadlikult kahjusummat.
Petised parasiteerivad korralike kindlustajate najal
EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul maksavad pettused lõpuks kinni kõik kindlustajad, pettusega vahelejääja kaotab õiguse hüvitisele või seda vähendatakse.
“Kindlustus on mõeldud ootamatu sündmuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. Kindlustuse kasutamine vana asja väljavahetamiseks uuema vastu võib esmapilgul tunduda ahvatlev, kuid vananemine või kulumine ei ole kindlustusjuhtum – kindlustusandja pole sellise riskiga kindlustusmakse arvutuse valemites arvestanud.”
“Kui selliste pettuste hulk kasvab, siis see tähendab, et meie kõigi järgmine makse on kõrgem, sest maksame kinni ka kindlustuspettused,” selgitas Reimets.
Gjensidige kindlustuse Eesti filiaali juhi Denis Nikolajev selgitab, et pea pooltel juhtudest proovitakse varjata kindlustuskaitse puudumist või hüvitamisest keeldumise alust.
„Kui pärast õnnetust üritatakse sõlmida kindlustusleping, siis see on kindlustuskelmus. Kui näiteks autoklaasi lennanud kivi on teinud täkke või tagurdades on autot mõlgitud, siis on hilja hakata kaskolepingut sõlmima,“ ütles Nikolajev.
„Sageli ei teata, et kindlustusandjal on kahtluse korral õigus teha järelepärimisi. Kui kindlustuspettur esitab sama juhtumi kohta kahjunõude mitmele kindlustusandjale, siis see tuleb tihti välja. Kindlustus teeb kahtluse korral ka järelepärimisi välisriikidesse, näiteks reisivahendajatega kadunud või rikutud pagasite kohta, “ lisas Nikolajev.
Allikas: EKsL
