Suur osa Tallinnas ringi liikuvatest velotaksodest ei ole tehniliselt korras ning nende juhid üritavad igal sammul sõitjaid tüssata. Hiljutine mupo ja politsei ühisreid näitas, et olukord on vaatamata pidevale kontrollimisele halb.
Keskkonnasõbralikud velotaksod (veloriksad) võiksid olla iga linnaliikluse ehteks ja motiveerida liiklejaid neid muudele sõiduvahenditele eelistama: näiteks Berliini keskväljakul on see liiklusvahend ülipopulaarne.
Puhas ja mugav sõiduvahend loob pedaaliva juhiga isiklikuma kontakti ja võimaldab palju rohkem ümbrust näha kui autoaknast.
Tallinnas on veloriksad aga paras peavalu: klient peab kartma oma turvalisuse ja rahakoti pärast ning juhid lasevad seadusi lihtsalt üle.
Lisaks sellele, et paljudel vedajatel puuduvad teenindajakaardid, on suuri vajakajäämisi sõidukite tehnilises seisukorras.
Nii näiteks tuli hoiule võtta üks velotakso, millel sisuliselt puudusid pidurid – need rippusid tagumiste rataste vahel traadi otsas ja juht pidurdas veloriksat füüsiliselt, jalga maha pannes.
Kõige rohkem muret teeb aga see, et velotaksojuhid tüssavad halastamatult oma kliente. Seaduse järgi peab igal velotaksol olema nähtaval kohal hinnakiri, et potentsiaalne sõitja oleks teadlik oma sõidu lõpphinnast.
Paraku peidetakse hinnakirju istme all olevasse kasti (võetakse välja kui keegi nõuab või kontrollib) ja hind lepitakse suuliselt kokku. Kui klient küsib maksumuse kohta, siis öeldakse, et sõit maksab näiteks 50 eurot.
Ütlemata jäetakse fakt, et kohale jõudes kasseeritakse 50 eurot iga sõitja pealt. Heausksed turistid maksavad sõidu eest ära ja pöörduvad siis korrakaitsjate poole – paraku on siis juba hilja.
Sel moel tüssavad velotaksojuhid teenivad endale kuupalgaks tuhandeid eurosid. Nende enda väitel on ühe kuu teenistus 5000 kuni 6000 eurot kuus.
Mitmed vahelejäänud juhid on tunnistanud, et suvekuudega teenivad kogu aasta sissetuleku ja hooajavälisel ajal ei tee nad ka muud tööd.
Näide 7. augusti juhtumist Viru tänaval, kus perekond kahe lapsega pöördus mupo patrulli poole kaebusega: kahe velotaksoga sõit pidi algse kokkuleppe järgi maksma 50 eurot (25 eurot ühe sõiduki pealt), kuid kohale jõudes tuli summaks 160 eurot – iga inimese eest 25 eurot + boonus teisele rikšajuhile.
Analoogseid kaebusi laekub muposse palju, paraku kehtiva seadusandluse alusel on väga raske tüssajaid pihtide vahele võtta, mupo ettepanekule velotaksodele nõudeid karmistada on tagasi lükatud väitega – ebaproportsionaalselt karmid nõuded takistavad ettevõtlust.
Mupo teeb kõik selleks, et tüssavat ettevõtlust ohjata. Velotaksojuhtide hulgas on ka õiguskuulekaid ja kliente ausalt teenindavaid velotaksojuhte, kes ilmselt maksavad ka riigimakse, kahjuks on aga ebaausad juhid ka nende ausa kuvandi määrinud.
Allikas: mupo
