Soome suurim parkimissektori ettevõte ParkkiPate on oma igapäevasest klienditeeninduse praktikast kogunud kokku nimekirja parkimisega seotud eksiarvamustest, mis üllatavad isegi kogenud spetsialiste. Soome moodi parkimislapsused on asjakohased ka Eestis. Alljärgnevalt kummutamegi ridamisi müüte nii siin- kui sealpool Soome lahte.
ParkkiPate statistikast selgub, et tegu pole üksikjuhtumitega – väärarusaamad ulatuvad mobiilirakenduste valest kasutamisest kuni täiesti loogikavabade tõlgendusteni parkimisreeglitest.
GPS ja Venemaa? Ei, pigem kasutusviga
Üks levinumaid eksitusi puudutab parkimisrakenduste GPS-funktsiooni. ParkkiPate tegevjuhi Christian Metsäranta sõnul usuvad mõned autojuhid tõsimeeli, et nende telefoni GPS ei tööta, kuna Venemaa häirib süsteeme.
„Tegelikult on asi enamasti hoopis selles, et juht on valinud vale parkimisala või unustanud makse aktiveerida. Süü ei ole ei rakenduses ega geopoliitikas, vaid kasutajas endas,“ selgitab Metsäranta.
Katkine makseautomaat ei vabasta vastutusest
Teine levinud väärarusaam on see, et kui piirkonnas olev makseautomaat ei tööta, ei pea ka parkimise eest maksma. Metsäranta sõnul see ei kehti – kui parkimist on võimalik tasuda mobiilirakenduse abil, peab juht seda võimalust kasutama.
Sama kehtib olukorra kohta, kus kinnistu omanik on soovitanud parkimisrakendus alla laadida. Üks juht tõlgendas juhist liiga sõna-sõnalt – rakenduse küll laadis, aga ei avanud ega kasutanud seda kunagi.
Parkimiskell – tehnoloogia ja tõlgenduste ohver
Kõige veidramad juhtumid seonduvad aga parkimiskella kasutamisega, mis Soomes on endiselt väga levinud ja mille eiramine on sagedasim parkimisrikkumine. Levinud on näiteks eksiarvamus, et digitaalse parkimiskella tühjenenud aku või patarei vabastab vastutusest. Autojuht on see, kes peab veenduma, et parkimiskell töötab.
Parkimiskellaga seotud segadused ei piirdu ainult tehnikaga. Üks autojuht tõlgendas tähist „1AP“ kui õigust parkida üheks hommikupoolikuks („1 aamupäivä“ soome keeles), kuigi tegelikult tähendas see „üks autokoht“. Teine juht arvas, et sildil „1 h“ ja parkimiskella pilt tähendab, et kell tuleb seada kella ühele, mitte parkimise algusajale.
Samamoodi arvatakse ekslikult, et tähis „24 h kiekolla“ tähendab ööpäevaringset vaba parkimist, ehkki tegelikult tähendab see vaid 24-tunnist parkimisaega parkimiskella alusel.
Sageli lähevad kiirel hetkel sassi ka kellaajad – kell 7 või 19 asemel seatakse kell 5 või 17 peale, põhjustades trahve, mida oleks saanud vältida elementaarse tähelepanuga.
Ainult klientidele? Või kellele?
ParkkiPate toob välja ka olukorrad, kus juhid tõlgendavad piiranguid valikuliselt. Näiteks jättis üks juht parkimiskella panemata, sest arvas, et silt „kaupluse klientidele, kellaga 2 h“ teda ei puuduta – ta ju ei läinudki sinna poodi.
Samalaadselt eksivad paljud külalised kortermajade parklates, arvates, et parkimisloa kasutamise kohustus kehtib vaid elanikele, mitte neile endile.
Veel leidub autojuhte, kes tunnistavad, et unustasid rakenduse käivitada, aga püüavad „tasandada“ olukorda, sisestades hiljem sama kaua kestva parkimise. Mõni arvab, et võib parkida reeglite vastaselt, kui tema sõiduk kellelegi justkui ette ei jää. Teine usub, et öösel kontrolli ei toimu ja seetõttu võib end vabalt tunda.
Metsäranta sõnul näitavad need juhtumid, kui halvasti mõistetakse parkimisreeglite olemust. „Pilet tuleb osta ka siis, kui rongivagun on tühi. Parkimiseeskirjad pole kiusamiseks, vaid loovad süsteemi, kus parkimiskohad on olemas neile, kellel on nende kasutamiseks õigus.“
Kaebused valesse kohta
Christian Metsäranta tõdeb, et ParkkiPate klienditeenindusse tuleb tihti kaebusi parkimistrahvide kohta, mille on määranud hoopis mõni teine ettevõte või kohaliku omavalitsuse järelevalve.
„Paljud peavad ParkkiPatet sünonüümiks parkimiskontrollile. Isegi kui meie pole trahvi väljastanud, küsitakse meilt: ‘Miks te lihtsalt ei tühista seda?’“
Ka kinnisvaraomanikud eeldavad teinekord ekslikult, et nende piirkonda kontrollitakse automaatselt.„Ühe eramaja omanik tuli vihaselt küsima, miks me kunagi ei kontrolli tema maja ees parkimist. Pidime talle selgitama, et kontrolli tehakse ainult lepingulisel alusel, mitte niisama.“
Kord ja loogika – mitte suva ja soovmõtlemine
ParkkiPate näitevaramu toob esile olulisima – autojuhid peaksid mõistma, et parkimisreeglid ei ole subjektiivsed tõlgendatavad „soovitused“, vaid selged juhised, mis kehtivad kõigile ühtemoodi. Ja nagu Metsäranta tabavalt märgib – parkimisreegleid ei eksisteeri kiusamiseks, vaid korra ja aususe tagamiseks.
📌 Peamised valearusaamad Soome autojuhtide seas:
GPS ei tööta – arvatakse, et Venemaa häirib
Katkine automaat = tasuta parkimine (ei vasta tõele)
Parkimisäpp alla laetud, aga mitte avatud – piisav? (ei ole!)
„1AP“ tähendab „üks hommikupoolik“ (ei – see tähendab üks autokoht)
„1 h“ kellal tähendab kell 1 – tegelikult tähendab see parkimise algusaja märkimist
„24 h kiekolla“ tähendab 24/7 – vale
Öösel ei valvata – valvamine toimub ka öösel
Ainult elanikud vajavad parkimisluba – sageli peavad ka külalised seda kasutama
Eestis on levinud sarnased eksiarvamused
Eestis kehtivad parkimise kohta üsna konkreetsed reeglid, kuid nende järgimine või mõistmine võib igapäevaelus osutuda keeruliseks. Eriti palju segadust tekitavad kaubanduskeskuste parklad, erasõiduteed ja mobiilse parkimise reeglid. Toome alljärgnevalt välja parkimislapsused, mis autojuhti vastutusest ei päästa.
Eramaa parklas ei saa trahvi teha, kui ma poes käin
Tegelikkus: Eramaa ehk eraparkla kasutamisel kehtivad parkla omaniku kehtestatud reeglid. Kui parkla on kaubanduskeskuse, tankla või muu asutuse omanduses, võib seal parkida ainult vastavalt nende reeglitele – näiteks tasuline parkimine, parkimiskella nõue või ajalimiit. Neid reegleid tuleb järgida hoolimata sellest, et oled „klient“ või oled harjunud seal tasuta parkima.
Õiguslik alus:
Liiklusseaduse § 3 – teeomanikul (sh eraomandis oleva parkla omanikul) on õigus kehtestada parkimisreeglid. VÕS § 866 – tegemist on tasulise kasutuslepingu (nt parkimislepingu) sõlmimisega, mis kehtib hetkest, mil sõiduk parklasse siseneb.
Kui parkimisautomaat ei tööta, siis ei pea maksma
Tegelikkus: Parkimise eest tasumise kohustus ei kao ka siis, kui parkimisautomaat on rikkis. Alternatiivne võimalus on parkida kasutades mobiilset rakendust, minna lähimasse töötavasse automaati või üldse mitte parkida.
Õiguslik alus:
Kuna parkimise korraldaja (sh kohalik omavalitsus) pakub üldjuhul mitut makseviisi, on kohustus tasuda endiselt olemas. Kui parkimine jääb maksmata, võib järgneda leppetrahv või viivis.
Parkimiskell ei pea nähtav olema, kui see on olemas
Tegelikkus: Parkimiskella kasutamisel peab kell olema nähtavalt paigutatud esiklaasile ja sellele peab olema märgitud parkimise algusaeg. Kell peab olema loetav väljastpoolt sõidukit. Kui see on kindalaekas või halvasti nähtav, võrdsustatakse olukord kella mittekasutamisega.
Õiguslik alus:
Liiklusseaduse § 21 ja kohalike omavalitsuste määrused, mis reguleerivad parkimist parkimiskella alusel.
Kui parkisin ainult mõneks minutiks, siis trahvi ei tehta
Tegelikkus: Kahjuks tehakse küll. Kui parkimistingimusi rikuti (nt parkimiskell puudus, parkimine tasulises tsoonis jäi maksmata), ei oma tähtsust, kas tegemist oli 2 minuti või 2 tunniga. Valvurid lähtuvad fikseeritud ajamärgist ja kehtivatest tingimustest, mitte tunnetuslikust „lühiajalisusest“.
Kui telefon ei tööta või aku on tühi, ei saa parkimistrahvi teha
Tegelikkus: Parkimistasu maksmise kohustus on autojuhil, mitte teenusepakkujal. Kui parkimisrakendus ei tööta või telefon on katki, peab leidma muu viisi (nt paberpilet, automaat, teise inimese telefon) või ei tohiks üldse parkida.
Kui pargin kõnnitee ääres, aga keegi ei jää ette, siis see pole probleem
Tegelikkus: Kõnniteele parkimine on lubatud ainult siis, kui see on tähistatud vastava liiklusmärgiga või kui vähemalt 1,5 meetrit teekattest jääb jalakäijatele vabaks. Paljud kõnnitee-äärsed pargid, eriti vanalinnas või magalarajoonides, ei täida seda tingimust.
Õiguslik alus:
Liiklusseaduse § 20 lg 5 p 6 – keelab parkimise kõnniteel, kui pole tagatud jalakäijatele ohutut läbipääsu vähemalt 1,5 m ulatuses.
Ajutise keelumärgi paigaldamine ei kehti, kui ma sellest ei teadnud
Tegelikkus: Kui liikluskorraldusvahend (nt keelumärk) on paigaldatud vähemalt 24 tundi enne kehtima hakkamist, siis kehtib see olenemata sellest, kas juht märki märkas või mitte. Seetõttu tuleb jätta kontaktandmed nähtavale kohale või kasutada parkimist ainult ametlikult lubatud kohtades.
Õiguslik alus:
Liiklusseaduse § 3 ja § 22 – liiklusmärke tuleb järgida, kui need on paigaldatud nõuetekohaselt.
Parkimiskorraldaja ei või mulle trahvi teha, ainult politsei võib
Tegelikkus: Eraparklates (nt EuroPark, Snabb, Ühisteenused hallatavad alad) ei tee parkimiskontrollid „trahvi“ liiklusrikkumise eest, vaid väljastavad leppetrahvi, mis tuleneb parkimislepingu rikkumisest.
Õiguslik alus:
VÕS § 158 ja § 866 – kui isik ei täida kokkulepet (tasuline parkimine, kellaaeg), on parkimise korraldajal õigus nõuda leppetrahvi.
Kokkuvõtteks
Eestis reguleerib parkimist Liiklusseadus, millele lisanduvad kohalike omavalitsuste määrused ning eraparklate lepingulised tingimused, mis põhinevad võlaõigusseadusel (VÕS). Parkimisel tuleb järgida liiklusmärke ja lisainfot (sh parkimiskella või -tsooni); tasuda parkimise eest nõutud viisil; paigutada parkimisdokumendid nähtavale kohale; arvestada, et ka eraparklas kehtib „leping“, isegi kui see on sõlmitud vaikimisi (nt sisenedes alale, kus on nähtav infotahvel); mitte lootma jääda heale õnnele või „minutilisele“ eksimusele – parkimiskontroll ei arvesta subjektiivseid põhjendusi.
Allikas: ParkkiPate pressiteade, Liiklusseadus. Kaanepilt: Ylle Rajasaar