Tõde varjatakse … võib-olla! Mida teadlased ka ei räägiks, on selge, et valged jutid üle sinitaeva võivad vabalt olla ka keemiapilved. Ükskõik, milline lainer võib olla “keemialennuk”, mis pritsib meid uimastavaid ja mürgitavaid aineid.
Tähelepanelikel kodanikel on õnnestunud koguda küllaldaselt pildimaterjali selle sigaduse toimumise tõestuseks. Piloot ja lennukoolitaja Toomas Uibo võttis ette viimase aja kõige populaarsemad fotosüüdistused, analüüsis neid põhjalikult ning teeb tulemused siinkohal teatavaks. Tõde võib olla šokeeriv, seega nõrganärvilistel palume edasi mitte lugeda.
Ürginimene teadis kaljukindlalt, et äike tekib siis – ja ainult siis – kui taevased väed tema peale vihastavad. Teistmoodi polnud see ju üldse võimalik. Selle asjaga nalja ei tehtud, ja kes näis Suure Jõu viha tekkimises süüdi, see ka tihti peajagu lühemaks sai. Kui Sina tahad olla ürginimesest targem, loe Acceleristat ja tunne rõõmu, et tead rohkem kui mõni teine.
Interneti sisu on nagu inimkonna süljetops. Sinna visatakse kõik mis keelel ja meelel. Endiselt on aga kirjutatud sõnal mingi nähtamatu, müstiline jõud, mis paneb meid uskuma kõige veidramaid asju. Ennevanasti oskasid kirjutada ainult targad mehed, ja see mida nad kirja panid oli kirjutamist väärt.
Tänaseks on moodsast maailmast kirjaoskamatus välja juuritud ja lugeja kriitiline mõtlemine tõsiselt proovile pandud. Kõik kes lauset moodustada suudavad ja enam-vähem arusaadavalt end väljendada oskavad, tihti oma mõttetera ka internetti üles laevad.
Vastuvõtjate kriitikameele ebaühtlast taset võib väga selgelt näha Facebooki sõprade seas. Kui ikka midagi kirja on pandud, ju siis see ka tõde on ning väärib jagamist. Õnneks on võimalik sellest süljetopsist leida ka alternatiivseid infoallikaid, mis annavad hea võimaluse oma arvamust erinevatest nähtustest ja sündmustest peenhäälestada.
Üks viis kirjasõnas sündmusi tekitada ja tõde kuulutada, on need välja mõelda. Sellist meetodit kasutavad paljud internetiavaruste portaalid ja väljaanded. Mõned neist näevad välja kui soliidsed uudistelehed, kuid sisu toodetakse tihti mingi muu, suurema sündmuse eesmärgil (klikid, raha, propaganda, hirmutamine, mõjutamine jne.).
Chemtrailsi kogukond tundub mulle kui ususekt. Nad ei tee kellelegi liiga, ajavad oma asja ja teenivad oma usku. Nad on veendunud, et lennunduses eksisteerib globaalne vandenõu, mille tulemusena piserdatakse kõikidest õhusõidukitest, meie peale rahustavat ainet.
Ilmekaks tõestuseks olevat valged jutid lennukite taga. See aine pidavat meid taltsaks tegema ning tagatipuks valimiskastide juures meie otsuseid mõjutama. Öeldakse, et mida suurem on vale, seda lihtsam on inimestel seda uskuda. Nii, et milleks siis end tõde kuulutades tagasi hoida?
Accelerista toimetaja saatis mulle lingi hulga piltidega, kus aktiivne kogukond paljastab sellesinase vandenõu. Samasugust tehnikat fotode näol kasutatakse tihti ka päevauudistega manipuleerimisel. Pilt ütleb ju rohkem kui tuhat sõna; ja kui sinna lisada veel kontekstiväline selgitus, muutub kõik justkui veelgi usutavamaks.
Lennundusega kursis olevale inimesele on paljud asjad ilmselged, kuid ka nemad võivad mõne foto lahtiseletamisega hätta jääda. Eks teadust tehakse väga erineval moel; ja reisilennuki piloot ei peagi teadma mida mõnele ekperimentaallennukile külge riputatakse. Proovin nendele piltidele omad selgitused anda. Usu või ära usu! Ise tead, millega riskid.
MIS ON TÕDE? LOE PILDI ALT ŠOKEERIVAT PALJASTUST!
[dropcap]TU KOMM [/dropcap]Keeruline öelda, mida siin katsetatakse. Internetiavarustes otsides leiab ka õige foto. Antud juhul ongi tegu fragmendiga suuremast pildist, kus rääkiva mehe ümber askeldavad rõõmsate nägudega, kaamerate ja fotoaparaatidega inimesed.
Võimalik, et tutvustatakse mõnda teadusprojekti. Tegu on lihtlabase fotomanipulatsiooniga, kus suurest pildist on kontekstivabalt üks osa välja tõstetud ja antud sellele soovitud tähendus.
[dropcap]TU KOMM [/dropcap]Lennuki lennuvõime säilimiseks on ülioluline, et tema raskuskese püsiks teatud piirides. Selleks on igal mudelil välja arvutatud piirväärtused, mille vahel raskuspunkt liikuda võib. Lihtsustatult öeldes on nii, et kui lennuki esiosa on tehtud liiga raskeks, ei pruugi see lendugi tõusta.
Raskus tagaosas tõstaks aga lennuki nina stardil taevasse ja sinna see jääkski. Selline start resulteeruks kindla katastroofiga. Kui sa pardale astud, võid olla kindel, et piloodid teavad, kus lennuki raskuskese stardil olema saab.
Pilt, millele viidates chemtrails inimesed vandenõud „paljastavad“, räägib just lennuki raskuskeskmega seotud testlennust. Anumad mis peaksid kujutama selle teooria kohaselt kemikaalide mahuteid, on tegelikkuses täidetud veega. Seda pumbatakse täppiselektroonika juhtimisel ühest anumast teise – selle tulemusena muutub lennuki raskuskese lennu ajal.
Testpiloodid võivad nii simuleerida inimeste või lasti liikumist. Nii saame lõpuks muuhulgas teada ka, mitu inimest võivad tagumise WC järjekorras seista, ilma et lennuki lennuomadused kannatada saaksid.
[dropcap]TU KOMM [/dropcap]Need, kes mäletavad Moskva olümpiamänge, mäletavad ehk ka kõlakat kuidas vene õhuvägi „pommitas“ Moskva kohal pilvi, et kommunismi päike soojendaks ka kõiki kohalesõitnud külalisi.
Tegelikkuses oli asi pommitamisest muidugi kaugel. Küll aga manustati teatud pilvedes lennates õhku soola mille peenem nimi on hõbejodiid (Agl).
Sellel tahkjal ainel on omadus siduda enda kristalli ümber veeauru (mida pilv ju on) mis kokkupuutel kondenseerub.
Kondenseerudes tekib teatavasti vesi mis antud juhul vihmana alla sadas. Nii välditi Moskvas vihma teket ja lihtsustatult öeldes lasti paljud pilved kunstlikult veest tühjaks enne kui nad Moskva kohale jõudsid.
Sellel pildil on näha ühte hõbejodiidi manustamise seadeldist lennuki tiiva taga. Antud juhtumil on tegemist kuivalade kunstliku niisutamisprogrammiga Texase osariigis.
Vasakul pildil on näha hõbejodiidi väljutamiseventiilid lennuki kere all. Kellel on asja vastu tõsisem huvi, siis neid agregaate saab osta siit. Protseduuri ingliskeelne nimetus on cloud seeding.
[dropcap]TU KOMM [/dropcap]Ühes eelmises artiklis rääkisin sellest, kuidas paljud suured lennukid on ehitatud nii, et maksimaalne stardimass on üsna oluliselt maksimaalsest maandumismassist suurem. Seega, kui suur lainer peaks mingil põhjusel peale starti koheselt maanduma minema, tuleb tema massi eelnevalt üksjagu vähendada.
Parim viis kiireks massi vähendamiseks on kütus õhku pihustada (fuel dumping/fuel jettison). Sellel pildil on nimetatud protseduur väga selgelt dokumenteeritud. Tegemist on siiski väga haruldase olukorraga. Võid olla kindel, et reaktivkütust pole sa oma kopsudesse kunagi sisse hinganud.
[dropcap]TU KOMM [/dropcap]Õnnitlen fotograafi, kes on tabanud üsna haruldase hetke. Kui tähele panete, siis lennuk on maandumas; telik on välja lastud, tagatiivad on all ja nina on kergelt ülespoole tõstetud. Kui see pilt peaks rääkima kemikaalide piserdamisest, siis tekib kohe küsimus, et miks seda nii madalal ja kõigile nähtavalt tehakse? See pidi ju ometi salajane vandenõu olema!
Tegelikkuses on pildile püütud õhu niiskuse, temperatuuri, õhurõhu ja lennuki kiiruse harvaesinev vahekord. Teatavasti muudab lennuki tiivaprofiil vastutuleva õhu laminaarse liikumise kurviliseks liikumiseks, mille tulemusena toimub ka õhuosakeste järsk kiirendamine.
Kui temperatuur, niiskus ja rõhk on sobivas suhtes, soodustab õhu penetreerimine veeauru teket; seda nii tiibade kohal, tagatiiva nurkades kui ka tiiva otstes. Tiivaotsa tekitatud aurujuga võib päris tihti ka Tallinna kodusele lennuväljale maandudes näha. Vaata rohkem aknast välja!
[dropcap]TU KOMM [/dropcap]Külmas ja niiskes õhus on olemas tingimused jää tekkeks. Jää tekib ja koguneb tavaliselt lennuki tiiva ning propelleri labade esiservale. Kui seda sealt ei eemaldata, muudab jää tiiva aerodünaamikat, tõstejõud väheneb ja halvimal juhul kaotab lennuk üldse lennuvõime.
Et seda ei juhtuks, on kõik suuremad masinad varustatud jäätõrje süsteemidega. Reaktiivlennukitel on tiiva esiserv tavaliselt elektriliselt soojendatav, mis takistab jää kinnitumist ja kasvamist. Turbopropellerlennukitel võib aga tiiva esiserval ja propelleritel näha musta kummikatet (ingl.k. de icing boot).
Jäätumise korral pumbatakse “bootsi” kahe kummikihi vahele õhku, mis muudab tiiva või propelleri esiserva geomeetriat. Jää on teatavasti habras; ja niipea kui kumm natukene liigub, lendab see sealt nelja tuule poole. Süsteem kordab protseduuri teatud intervalli tagant.
Lennuki katsetamisel õhus on teinekord vaja tekitada jäätumistingimused kunstlikult, kuna neid ei esine iga päev. On piirkondi, kus jäätumist ei esine kunagi. Sellel pildil on näha vee piserdamist lennutasandil, kus on miinuskraadid. Väljuv vesi kinnitub jääna pritsija taga lendavale, testitavale lennukile. Kuna seda tagumist lennukit näha pole, tekib hea võimalus tõlgendada fotot omasoodu.
[dropcap]TU KOMM [/dropcap]Iga lennuk tekitab enda taha nn keerisjälje mida me palja silmaga ei näe. Seda võib võrrelda vee keerisega kui viimased liitrid vett kraanikausist alla lähevad.
Mida suurem ja raskem on lennuk, seda võimsam on tema poolt tekitatud keerisjälg. Selline ringsuunaline õhu liikumine võib olla teistele lennukitele suureks ohuks. Seda eriti siis kui nad on väiksemad kui keerisjälje tekitaja. On teada mitmeid õnnetusi kus väiksem lennuk on lennanud suurema poolt tekitatud keerisjälje sisse ja kaotanud juhitavuse ning alla kukkunud.
Selle vältimiseks hoiavad lennujuhid lennukite vahel teatavaid kaugusi ning ka ajalist vahet, et keerisjälg jõuaks lahtuda. Kuidas aga keerisjälg nähtavaks teha? Laseme õhku kahjutut tossu ja see on nagu lakmuspaber, mis näitab meile õhu liikumise täpselt ette.
Nii saame teada kuidas mingi lennukimudel keeriseid tekitab. Nii saame meie inimesed jälle targemaks ja lennundus ohutumaks. Sellel fotol on näha suitsugeneraatori poolt tekitatud valge toss. Vaatlejad lendavad teise lennukiga eemal. Foto on aga suurepärane materjal vandenõuteooria „paljastamiseks“.
[dropcap]TU KOMM [/dropcap]Ka pilootide seas leidub irvhambaid. Et igavavõitu tööpäev meeleolukamaks muuta, võib suvalisele kleebisele kirjutada “Chemtrail”, selle kleepida pea kohal olevale overhead paneelile; ja üles pildistada ning internetti üles panna. Rõõmu kui palju! Tõsiusulised chemtrail inimesed saavad aga siit uusi „tõendeid“. Win-win situatsioon, nagu öeldakse.
[dropcap]TU KOMM [/dropcap]Neil pitidel on samuti raskuskeskme testid. Alumisel fotol on hiljem lisatud fototöötlusprogrammi kasutades punane tekst ja ohtu tähistav kleebis.
[dropcap]TU KOMM [/dropcap]See pilt on võetud blogist, mis kirjeldab Boeing B737 “anatoomiat”. Tegu on lennuki kütusetankimise juhtpaneeliga. Eks neid süsteeme on erineva disainiga. Sarnane välimus võib olla ka reovee paakide tühjendamise paneelidel. Ehk siis – kui näete sellist pilti, kahtlustage kütusetankimist või reoveepaakide tühjendamist enne, kui keemiapilvedele mõtlema hakkate.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Mis on tõde? Kes koolis käinud, siis teab, et tõde on see, mis väljendab asjade tegelikku seisu, tegelikke asjaolusid või tõeseid väiteid ja sisu. Analüütilises filosoofias on sõna “tõde” “tõesuse” tähenduses. Tavaelus ja igapäevases kõnepruugis on tõde saanud märksa laiema tähenduse – see võib olla elutõde, usk, väärtushinnangute kompleks, ka tunnetatav omadus.
Alētheia (ἀλήθεια) tähendab vanakreeka keeles siirust-ausust ja tegelikkust (faktuaalsust, tõsiasjalisust, reaalsust). Sõna ἀ-λήθεια sõnasõnaline tähendus on ‘varjamatus; aval-ilmsus’. Ladinakeelsel sõnal veritas on mitu tähendust; ta väljendab (kokkuleppelist) tegelikkust ja on seotud aususe, heausklikkuse ja siiruse mõistega. Mõlemas keeles on see ka jumalanna (Aletheia, Veritas) nimi. Ja selle jumalanna tütar on Voorus.
Tõe kriteeriumid on avatus, ausus, siirus, usaldusväärsus, usutavus, ustavus, lojaalsus ning teiselt poolt kokkulepe ja nõusolek. Ja ehkki tõde peaks olema seotud tegelikkuse, objektiivsuse, reaalsuse ja tõendatavusega, siis tänane hektiline infoväli soosib kõikvõimalike ebatõdede tekkimist.
Kuidas sellest segasest ummikseisust välja rabeleda? Eriti rabeleda vaja ei olegi, tuleb valida, mida lugeda; oma peaga mõelda ja uudishimulikult asju ka omal nahal kogeda. On vaja nii haridust, kui haritust. Ja tasakaalukat meelt, et ära kuulata eri seisukohad.
Konkreetseid soovitusi ka: lennukitega seonduva kohta saab palju teada Lendame Targalt koolituselt ja piloodikursustelt saab ka lennukogemuse. Toomas Uibo kõik artiklid on leitavad Accelerista lehelt. Kellele väheks jääb, uurib lisa Forte ja Novaatori teadusuudiseid vahendavatest portaalidest.
Tasub vaadata ka telesaateid nagu Rakett69 ja Mõistlik või mõttetu. Nimetatute puhul on teadlased andnud oma suure panuse saate sisu loomisel. Tõde on huvitav – ta on tihtipeale arvatust lihtsam ja kergemini leitav. Ja alati tasub ka küsida – kelle huvides on ebatõdesid tõe pähe esitada ja paanikat külvata? Jõudu tõeotsingutel!
Alusmaterjal: D5 vuuduportaal. Definitsioon Wiki. Tekst: Toomas Uibo. Pildid: D5 ja Ylle Rajasaar
Lendamise ABC: 15 jahmatavat fakti lennundusest – kas tõde või fantaasia?
Lendamise ABC: lennukoolitaja Toomas Uibo teeb füüsikaga lennuhirmule tuule alla
Tere! Arusaadav, et käesolevaid pilte saab seletada, aga kuidas on visuaalse vaatlemisega? Räägime piltidest kus taevas on lennuradadest võrgustik, ning aegamööda valgub laiali, mitte ei haju ära! Olen ka ise vaatlusi teinud ja olen märganud, et samal trajektooril lendavatest lennukitest tuleb niiöelda erinevat kondentsi. Samas kui ühe lennuki jäljed kaovad üsna kiiresti, siis teise omad jäävad ja valguvad laiali ühtlaseks massiks. Olen ka ise korduvalt näinud olukorda, kus kõrgelt lendavalt lennukilt järsku hakkab jälgi tulema, ning varsti see lõpeb, lisaksin selle, et see (kondents) on samuti sellise valguva iseloomuga olnud mitte hajuv!