Üle-euroopaline liikluspolitsei võrgustik ROADPOL hoiatab, et kergliikurite laiem kasutamine levimine toob kaasa liiklussurmade kasvu. Prantsusmaa, kus elektritõuksid, rollerid ja teised kergliikurid on massiliselt levinud, lõi kokku 2022. aasta jalgratturite ja tõuksijatega juhtunud avariide tulemused: liiklussurmad on selles segmendis kasvanud koguni 30%.
Kokku hukkus 2022. aastal Mandri-Prantsusmaa teedel 3260 inimest. Kahjuks on viimastel aastatel surmaga lõppenud avariide arv stabiilselt tõusnud u`0,5% aastas.
Võrdluseks ei võtnud prantslased muidugi pandeemia-aastaid vaid aasta 2019, mis oli viimane enne COVID-pandeemiat.
Prantsusmaa ülemereterritooriumide teedel hukkus 2022. aastal 281 inimest, mis on 11% rohkem kui 2019. aastal (+27 hukkunut).
Riikliku ministeeriumidevahelise liiklusohutuse vaatluskeskuse (ONISR) andmetel on 2022. aastal autojuhtide suremus liikluses langenud, võrreldes 2019. aastaga, hukkus 1563 inimest (-59).
Kaherattaliste mootorsõidukite kasutajaid hukkus 715 (-34). Seega vähem kui 50% liiklussurmadest on autos sõitjad, seevastu kasvab aasta-aastalt kergliikuritega liiklejate surmaga lõppenud avariide arv.
Kahjuks on viimastel aastatel surmaga lõppenud avariide arv stabiilselt tõusnud u`0,5% aastas. Võrdluseks ei võtnud prantslased muidugi pandeemia-aastaid vaid aasta 2019, mis oli viimane enne COVID-pandeemiat, ja liiklussurmade tõus on tingitud kergliikluse levikust.
Liiklusohutuse vaatluskeskuse ekspertidele teeb muret kergliikluse arenguga kaasas käiv mure: jalgratturite, tõuksijate, e-tõukside jms. kasutajate suremuse tõus.
Teedel hukkus 244 jalgratturit, mis on 30% rohkem kui 2019. aastal (+ 57 hukkunut). Samamoodi kaotas elu 34 tõukerattasõitjat, võrreldes 10-ga 2019. aastal, kusjuures ligikaudu 600 sai raskelt vigastada.
Üle-euroopaline trend
Paradoksaalsel moel kasvab koos keskkonnateadlikkuse tõusuga ja autostumise vähenemisega Euroopas ka kergliikuritega avariisse sattunute arv. Vigastuste ja liiklussurmade tõus selles segmendis on seotud mitmete asjaoludega: noorem generatsioon ei pea vajalikuks juhiloa olemasolu, mis omakorda tähendab, et liiklusesse minnakse kehvemate teadmistega.
Ka Eestis on jalgrattaluba ja kiiver kohustuslikud vaid kuni 16-aastaseks saamiseni. Kuna elektritõukside levik on plahvatuslik, peaks seadust muutma nii, et juhiloata isik neid kasutada ei tohiks. See tundub paljudele aga isikuvabaduse piiramisena.
Elektritõuksidega kihutajad, hoolimatud jalgratturid, kes kasutavad liiklemiseks kõnniteid, ohustavad iseenda kõrval ka nõrgemaid – jalakäijaid. Mitmekesi tõuksil seisvad sõitjad, purjus tõuksijuhid jne. on probleem, mille lahendamiseks puuduvad praegu head vahendid, nii politsei kui rendifirmade käed jäävad siin lühikeseks.
Ei saa ka nõuda, et rendifirmad varustaksid rattad kiivritega – kui eelmine rentnik on käinud kobarasse või on tal halb hügieen, on kiivrist rohkem kahju kui kasu.
Seega on mõtlemisainet rohkem kui küllalt ning prantslaste avaldatud kurb statistika on vaid tilgake meres – probleem kasvavate kergliiklussurmadega on üleüldine kogu Euroopas ja rohelisest mõtteviisist pole kuigi palju kasu kui liiklusseadust ei tunta.
Kaanepilt on tehtud tuisuilmaga Nõmme ühel suuremal tänaval. Mitut kiivrit näete? Aga kui mitut rikkumist? Kahe ratturi ees liikus veel kolmaski väike rattur, kellel samuti polnud kiivrit.
Fotod: Ylle Tampere
