Soojad talved on metskitse arvukust kasvatanud ning et ka liiklustihedus maanteedel kasvab, juhtubki liiklusavariisid rohkem. Mullu jõudis ametlikku statistikasse 4885 liiklusavariid, kus üheks osapooleks õrn ja ilus kabris. Seda on kümnendiku võrra rohkem tunamullusest.
2019. aastal fikseeriti Eestimaa teedel 4885 liiklusavariid metskitsedega, mida on 10% rohkem kui tunamullu. Kaunis ja peenekoivaline kabris on sõiduki ees kaitsetu: enamasti jätab ta autoga kokku põrgates elu.
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) ulukiõnnetuse eksperdi Urmas Salmu sõnul oli õnnetuste kasv prognoositav: „Eelkõige on see seotud metskitse kõrge arvukusega, aga ka liiklusintensiivsusega meie teedel.“
„Samas on selgelt näha, et aasta lõpus tänu suurele küttimismahule liiklusavariide arvu kasv aeglustus,“ lisas Salmu. Metskitse jahihooaeg algab 1. juunil ja kestab 31. jaanuarini. Suvel võib küttida üksnes noori sokkusid või nõrgemaid ja haigeid loomi.
Metskitsi kütitakse vastavalt “ühiskondlikule tellimusele” ehk sellele, mida teadlased soovitavad. Lõppeval hooajal oli soovituslik arv kõigi aegade suurim, 31 619. Metskitse arvukuse piiramise üheks eesmärgiks on vähendada loomade sattumist maanteedele, lisaks kahjustavad kitsed põlde ja levitavad parasiite.
Metsik metskitseõnnetuste kasv
2018. aastal kasvas metskitse ja sõiduki kokkupõrkamiste ametlikult fikseeritud arv hüppeliselt: kui 2017. aastal juhtus avariisid 2916, siis 2018. aastal juba 4408 ning mullu küündis see peaaegu 5000ni. Siinjuures tuleb meeles pidada, et ametlikku statistikasse paljud kergemad kokkupõrked ei jõua: autojuhid tihti ei teagi, et peaksid juhtunust teavitama.
Kõige rohkem kabrise ja sõiduki kokkupõrkeid juhtub Harjumaal, sest seal on liiklus kõige tihedam. Järgnevad Tartu- ja Pärnumaa.
Kitsed liiguvad hilja ja vara
Kabris (ld. k Capreolus capreolus) on Euraasia mandri arvukaim hirvlane. Eestis on tema arvukust hinnatud isegi kuni 200 000 isendini, viimaste aastate soojad talved on populatsiooni jõudsalt kasvatanud. Metskits valib toitu ning liigub seda otsides palju ringi.
Kõige tõenäolisem, et auto ette astub metskits varahommikul või hilisõhtul, harvad ei ole ka kohtumised keskpäeval ja näiteks saartel ning väiksema inimasustusega aladel on nad julgelt liikvel igal ajal.
Statistika järgi valdav osa sõiduki ja kabrise kokkupõrgetest varahommikul või hommikupoolikul ja hilisõhtul. Auto ette jäänud loom enamasti hukkub ning isegi kui ta metsa lonkab, sureb ta seal verekaotuse ja nälja kätte.
| MAAKOND | LIIKLUSÕNNETUSI KOKKU |
| Harjumaa | 902 |
| Hiiumaa | 26 |
| Ida-Virumaa | 215 |
| Jõgevamaa | 273 |
| Järvamaa | 216 |
| Läänemaa | 198 |
| Lääne-Virumaa | 382 |
| Põlvamaa | 339 |
| Pärnumaa | 464 |
| Raplamaa | 291 |
| Saaremaa | 184 |
| Tartumaa | 646 |
| Valgamaa | 211 |
| Viljandimaa | 306 |
| Võrumaa | 232 |
| KOKKU | 4885 |
.
219 surnud põtra ja 3 koolnud hunti
2019. aastal fikseeriti Eesti teedel 219 põdra surmaga lõppenud avariid, neist 27 juhtusid raudteel. 18 korral sai põder viga, aga jooksis metsa.
Huntidega toimus 3, hirvede ja karuga 10, ilvesega 6 liiklusavariid. Metssead said sõidukiga kokku 103-l korral, nende juhtumite arv langeb pidevalt, sest hooletutest autojuhtidest on ette jõudnud seakatk.
Hukkunud või leitud surnud ulukist tuleb teada anda
Kõigile liiklejatele meeldetuletuseks: kui maanteel on loomaga kokku põrgatud, tuleb helistada telefonil 1313 ja anda juhtunust teada, et jahimehed saaksid minna sündmuskohta kontrollima.
Autolt löögi saanud metslooma ei tohi jätta vigastatult metsa valudesse piinlema. Ka juhul kui märkate tee ääres veel elus või surnud looma, andke sellest telefonil 1313 teada.
Kuidas kokkupõrget ulukiga vältida?
Nõuanded on lihtsad: kui juhid, siis keskendu sõitmisele. Väldi kõrvalisi tegevusi roolis. Vali ohutu kiirus ja ole valmis, et iga hetk võib teele jalutada metsloom. Sina oled tema kodus, mitte tema sinu auto ees. Tema on loom, sinul on pea otsas ja mõistus peas.
Märk “metsloomad teel” on seal asja pärast. Oled hoiatatud, et loomad lähevad märgitud alal sagedasti üle tee. Ja kui märki ei olegi, tasub ikka olla tähelepanelik kõikjal, kus tee lookleb metsa või põldude vahel.
Päikesetõus ja -loojang, aga ka pilvine mõnus suveilm on loomade liikumise lemmikaeg. Kui käib jaht, on nad jooksus, pole võimatu, et mõni uluk jookseb just sinu auto ette. Silmad lahti!
Jälgi ka eelsõitjate käitumist: mõni pidurdus võib olla looma tõttu, ohutuledega antakse märku teel olevast ohust. Ära sõida mööda vaid võta hoog maha. Ning hoia ka oma auto sõidukorras ja tuled puhtad.
Olgu su süda õige koha peal. Inimene ei ole tegelikult looduse kroon vaid üks osa suurest pildist. Ulukiga põrkudes ei pruugi see ka inimesele hästi lõppeda. Enamasti ei lõpegi. Kui nähtavat viga ei saa, siis surnud elukas kõnnib unedes veel kaua…
Loe siit, millal on kõige tõenäolisem ulukiga kokku põrgata maanteel
Kaanepilt: Pexels
