2017. aasta veebruaris kehtestas Vabariigi Valitsus uue liiklusohutusprogrammi (LOP), mille lõppeesmärgiks on säästa aastaks 2025 vähemalt 254 inimelu ja vältida 950 liiklejal raskeid vigastusi. Maanteeameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe selgitab, milliseid muutusi liiklusohutusprogramm kaasa toob.
Kas meil on lootust turvalisemale linnaliiklusele, mis hõlmaks keskkonna planeerimist tervikuna? Kas LOP tegevuste hulka on planeeritud Eestit kattev kergliiklusteede võrgustik? Kas tiheasustusalade piirkiirused muutuvad? Kuidas tavaliikleja igapäevaselt uue liiklusprogrammi mõjusid oma nahal tunneb?
Neid ja veel mõne üsna ebamugava küsimuse me Alo Kirsimäelt küsisime. Tema vastustest kumab positiivne noot: esialgu ei ole veel täpseid tegevusi kavandatud, ka ressursse napib, aga lootust on et plaan, säästa lähiaastatel hulga inimelusid ning kujundada Eesti liikluskultuursemaks, ka päriselus kord tõeks saab.
UUS LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM PÜÜAB NÄHA TERVIKUT
Ühe inimese hukkumisega ühiskonnale kaasnev kahju ületab tänastes hindades 2 miljonit eurot. Prognoositav liiklussurmade ärahoidmine võimaldab vähendada sotsiaalmajanduslikku kahju vähemalt 521 miljonit eurot.
Liiklusohutusprogramm aastateks 2016–2025 läheneb liiklusohutusele terviklikult ning selle eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine nii, et aastate 2023-2025 keskmisena ei hukuks liikluses mitte üle 40 inimese ja raskesti vigastatute arv ei ületaks 2023–2025 aastate keskmise väärtustena 330 inimest aastas.
KOLM PEAMIST OHUTUST MÕJUTAVAT VALDKONDA
Liikluse suuremaks ohutuseks ja inimkannatuste vähendamiseks keskendutakse uues programmis kolmele peamisele liiklusohutust mõjutavale valdkonnale: vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja, ohutu liikluskeskkond ning ohutu sõiduk.
Erinevalt senisest traditsioonilisest liiklusohutuse käsitlusest, kus peamine vastutus liiklusohtude vältimises oli rõhutatult sõidukijuhil, näeb uus nullvisioon ette ülesanded igale osapoolele liikluses.
Nullvisioon lähtub eeldusest, et ükski inimene ei ole päriselt eksimatu ning selleks, et olukord paraneks, tuleks kujundada liikluskeskkonda selliselt, et võimalust eksida ning sellega kaasnevaid kahjusid oleks vähem.
Uus liiklusprogramm juurutab mõtteviisi, mille aluseks on arusaam, et vastutus liikluses lasub nii transpordisüsteemi kavandajatel, elluviijatel kui haldajatel. Liiklejate ainus kohustus on liiklusreeglite täitmine.
Valdkonnas – vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja – keskendutakse liikluses osalejate ohutu ja alalhoidliku liikluskäitumise kujundamisele ning ühise vastutuse põhimõttele. Ühise vastuse põhimõte seisneb enda ohutuse tagamises ja vastutustundlikus suhtumises teistesse liiklejatesse.
Ohutu liikluskeskkonna kujundamisel lähtutakse keskkonnasäästlikkusest ning aastaaegade eripäradest liikluse korraldamisel. Eesmärk on, et liikluskeskkond oleks lihtsasti mõistetav ja liiklejad tajuksid sellest tulenevaid ohtusid.
Sõidukite puhul on rõhk ohutumate sõidukite kasutamises ja näiteks juhiabisüsteemides, mis ei lase juhil ilma teatud tingimusi täitmata autot või seadet kasutada.
MILLISED MUUDATUSED TOOB LOP LIIKLEJATELE PÄRISELUS KAASA?
Olulisem kui Valitsuse heakskiit, on igaühe panus maksimaalselt liiklusohutuses kaasa rääkida ja vastutustundlikumalt käituda. Tähtis on ühise vastutuse põhimõtte – enda ohutuse tagamise kohustus ja vastutustundlik suhtumine teiste teekasutajate ohutusse – rakendamine.
Liiklejate puhul keskenduvad meetmed kahele erinevale aspektile – esimene on seotud liikleja mõttemaailma ja arusaamadega ning teine liikluskeskkonnaga. Konkreetsed tegevused puudutavad juhi terviseseisundit ja vanusegruppide põhist liiklusharidust.
LOPi lisaks on nelja-aastase kestvusega elluviimiskava (2016-2019). Seega edasiste aastate konkreetseid tegevusi veel kavandatud ei ole.
Esimese perioodi lõpuks peaks olema riigiteedel selgem liikluskorraldus ning tagatud kooskõla kehtestatud kiirusrežiimi ja tegeliku keskkonna vahel.
Jalakäija ja jalgratturi osalusel toimunud mootorsõidukiga kokkupõrgetes hukkunute ja raskesti vigastatute arvu vähendamiseks on planeeritud ehitada ohutusnõuetele vastavaks Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas riigiteede pikendustel kesklinna ja linnaosi/asumeid ühendavad magistraaltänavatel ca 200 teeületuskohta (tegevuse rahastus ei kajastu hetkel riigieelarves).
MILLISEKS MUUTUB LINNARUUM NULLVISIOONI TINGIMUSTES?
LOPi lähtepunktiks on liiklusohutuse filosoofiline lähenemisviis – nullvisioon. Nullvisioon ei ole liiklusohutusprogrammi eesmärk, vaid tegemist on eelkõige strateegilise raamistikuga liiklusohutuse alases mõtteviisis ja sellest tulenevates järeldustes ning toimingutes.
Oluline on see, et süsteemi kavandajad, elluviijad ja haldajad mõistaksid, et inimese elu ja tervis on tähtsamad kui mobiilsus ja teised teeliiklussüsteemi kavandamise eesmärgid. Et igapäevaselt esitataks endale küsimus: kas see, mida ma praegu teen võib põhjustada kellegi raskesti vigastada saamist või hukkumist?
Meetmed on suunatud liikluskeskkonna kujundamisele ja haldamisele selliselt, et liikluskeskkond oleks lihtsasti mõistetav, liiklejad tajuksid sellest tulenevaid ohtusid ning väheneks eksimuste võimalus ja et eksimuse korral ei oleks tagajärjed liialt rängad.
Suurimaks väljakutseks on ohutu linnalise liikluskeskkonna kujundamine, sh kõndimise, jalgrattaga sõitmise ja ühistranspordi kasutamise võimaluste parandamine ja lahenduste väljatöötamine, et vältida ühesõidukiõnnetusi ja võimaldada ohutuid möödasõidutingimusi maanteel.
KAS PIIRKIIRUSE ALANDAMINE TIHEASUSTUSALADEL OLEKS REAALNE?
Ohutu sõidukiirusega arvestamine on oluliseks lähtekohaks liiklusruumi kujundamisel. On vastuvõetamatu, et linnaliikluses, kus enamuse tänavate kogupikkuses on maksimaalne lubatud sõidukiirus 50 km/h või väiksem, saavad raskelt viga ja hukkuvad inimesed.
Linnaliikluses on raskeimate tagajärgedega eelkõige jalakäijate ja sõidukite liikumisteede ristumisel toimunud liiklusõnnetused. Pelgalt madalama sõidukiiruse kehtestamisest (täna on see võimalus teeomanikul olemas) tihtipeale ei piisa.
Lisaks tulebki tee-ehituslike ja liikluskorralduslike meetmetega tagada, et sõidukite tegelikud liikumiskiirused jääksid ohututesse piiridesse. Ülal kirjeldatud nelja suurlinna projekti realiseerimine võimaldaks aastaks 2020 säästa vähemalt 16 jalakäija ja jalgratturi elu.
KAS LOP TOETAB ÜLE-EESTILISTE KERGLIIKLUSTEEDE VÕRGUSTIKU RAJAMIST?
Liiklusohutusprogramm sätestab ohutuse põhimõtted, millega arvestada teistes arengudokumentides kavandatud tegevuste elluviimisel. ITS lahendustest realiseerub automaatse hädaabiteate edastamise süsteem eCall, juhitavad liikluskorraldusvahendid ja reaalajas liiklus-, tee- ja ilmaolude hoiatuste edastamine.
Aastani 2019 planeeritud tegevuste loetelus üle-Eestilise kergliiklusteede strateegia elluviimise tegevust ei ole. On väga tõenäoline, et antud tegevus tuleb kaalumisele uue Transpordi Arengukava (2021+) ettevalmistamise protsessis.
MILLISED ON LÄHIAJA TEGEVUSED LOP ELLURAKENDAMISEL?
Tänaseks on üle-Eestiliselt tööle rakendatud liiklusõnnetuste uurimiskomisjon. Tallinnas nn Kristiine ristmikul on tööd alustanud liiklusjärelevalvesüsteemid (kiiruskaamerad).
Veel sellel aastal realiseerub keskpiirde paigaldamine vastassuunda kaldumise ja laupkokkupõrgete vältimiseks 1+1 ristlõikega tee kahel katselõigul ning alustatakse 2+1 ristlõikega keskpiirdega tee ehitust.
Vabariigi Valitsus kinnitas 16.02.2017 liiklusohutusprogrammi aastateks 2016-2025 ja selle elluviimiskava 2016-2019. Liiklusohutusprogrammiga määratakse järgneva kümnendi liiklusohutuse põhimõtted, millest riigi liiklusohutuse kujundamisel lähtutakse.
Uus liiklusohutusprogramm on jätk esimesele Eesti rahvuslikule liiklusohutusprogrammile aastateks 2003–2015. See on koostatud Transpordi arengukava 2014–2020 alaprogrammina kümneks aastaks.
Liiklusohutusprogrammi rahastatakse riigieelarvest ja osaliselt omavalitsusüksuste eelarvetest. Aastateks 2016-2019 planeeritav koguvajadus on 18,52 miljonit eurot. Olemasolevad eelarvelised vahendid moodustavad 11,45 miljonit eurot.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Alo Kirsimäe vastused meie küsimustele on ausalt otsekohesed. Neist saab välja lugeda, et tegevuskava on üldsõnaline ehkki olemas on paar konkreetset mõtet ning midagi on juba ka tehtud (Kristiine ristmiku kiiruskaamerad töötavad, piirded tulevad).
Rahastamisega on nagu igas muus tegevusvaldkonnas: Eesti väiksuse juures peaks iga euro kasutamine olema erakordselt hästi terviku ja tuleviku seisukohast läbi mõeldud. Praegu kipub igaüks tekinurka ikka oma lõua alla vedama, et siis kõva häälega kireda: “Näe, ära tõin!”
Päriselus on asjad lihtsamad kui nad tegevuskava lokkavat kantseliiti lugedes tunduvad: iga liikleja vastutab iseenda ja teiste heaolu eest. Selleks, et olla normaalne inimene, ei pea ostma suurt autot ja kallist kasukat. Piisab, kui mõistus ja südametunnistus omavahel koostööd teevad.
Üle-Eestiline kergliiklusteede võrgustik, mida arendataks ühistranspordiga käsikäes on muidugi utoopia, meil kulub selleni jõudmiseks kaugelt rohkem kui uus liiklusohutusprogramm ette näeb. Küll saab astuda samme piirkiiruste kooskõlastamisel kaasaegsete sõiduvahenditega: kiirteed kiiremaks, linnaliikluses vunki maha.
Kuidas seda “ah, viskan kümme lubatule peale” – mentaliteeti välja juurida, seda meie öelda ei oska. Panustaks jälle kord mõistusele ja südametunnistusele, vastutustundele ja vabandamisoskusele kui midagi nihusti läheb. Vähem taneltalvelikke troppe, rohkem marijüssilikke ja jubejussilikke mõtlevaid inimesi! Unistada tuleb julgelt ja suurelt!
Liiklusprogramm ja selle dokumendid on täismahus leitavad siit
