LaupÀev, 25. mai 2024
2017. aasta veebruaris kehtestas Vabariigi Valitsus uue liiklusohutusprogrammi (LOP), mille lÔppeesmÀrgiks on sÀÀsta aastaks 2025 vÀhemalt 254 inimelu ja vÀltida 950 liiklejal raskeid vigastusi. Maanteeameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo KirsimÀe selgitab, milliseid muutusi liiklusohutusprogramm kaasa toob.

Kas meil on lootust turvalisemale linnaliiklusele, mis hÔlmaks keskkonna planeerimist tervikuna? Kas LOP tegevuste hulka on planeeritud Eestit kattev kergliiklusteede vÔrgustik? Kas tiheasustusalade piirkiirused muutuvad? Kuidas tavaliikleja igapÀevaselt uue liiklusprogrammi mÔjusid oma nahal tunneb?

Neid ja veel mĂ”ne ĂŒsna ebamugava kĂŒsimuse me Alo KirsimĂ€elt kĂŒsisime. Tema vastustest kumab positiivne noot: esialgu ei ole veel tĂ€pseid tegevusi kavandatud, ka ressursse napib, aga lootust on et plaan, sÀÀsta lĂ€hiaastatel hulga inimelusid ning kujundada Eesti liikluskultuursemaks, ka pĂ€riselus kord tĂ”eks saab.

liiklusohutusprogramm

UUS LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM PÜÜAB NÄHA TERVIKUT

Ühe inimese hukkumisega ĂŒhiskonnale kaasnev kahju ĂŒletab tĂ€nastes hindades 2 miljonit eurot. Prognoositav liiklussurmade Ă€rahoidmine vĂ”imaldab vĂ€hendada sotsiaalmajanduslikku kahju vĂ€hemalt 521 miljonit eurot.

Liiklusohutusprogramm aastateks 2016–2025 lĂ€heneb liiklusohutusele terviklikult ning selle eesmĂ€rk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vĂ€hendamine nii, et aastate 2023-2025 keskmisena ei hukuks liikluses mitte ĂŒle 40 inimese ja raskesti vigastatute arv ei ĂŒletaks 2023–2025 aastate keskmise vÀÀrtustena 330 inimest aastas.

KOLM PEAMIST OHUTUST MÕJUTAVAT VALDKONDA

Liikluse suuremaks ohutuseks ja inimkannatuste vÀhendamiseks keskendutakse uues programmis kolmele peamisele liiklusohutust mÔjutavale valdkonnale: vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja, ohutu liikluskeskkond ning ohutu sÔiduk.

Erinevalt senisest traditsioonilisest liiklusohutuse kĂ€sitlusest, kus peamine vastutus liiklusohtude vĂ€ltimises oli rĂ”hutatult sĂ”idukijuhil, nĂ€eb uus nullvisioon ette ĂŒlesanded igale osapoolele liikluses.

Nullvisioon lĂ€htub eeldusest, et ĂŒkski inimene ei ole pĂ€riselt eksimatu ning selleks, et olukord paraneks, tuleks kujundada liikluskeskkonda selliselt, et vĂ”imalust eksida ning sellega kaasnevaid kahjusid oleks vĂ€hem.

Uus liiklusprogramm juurutab mĂ”tteviisi, mille aluseks on arusaam, et vastutus liikluses lasub nii transpordisĂŒsteemi kavandajatel, elluviijatel kui haldajatel. Liiklejate ainus kohustus on liiklusreeglite tĂ€itmine.

Valdkonnas – vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja – keskendutakse liikluses osalejate ohutu ja alalhoidliku liikluskĂ€itumise kujundamisele ning ĂŒhise vastutuse pĂ”himĂ”ttele. Ühise vastuse pĂ”himĂ”te seisneb enda ohutuse tagamises ja vastutustundlikus suhtumises teistesse liiklejatesse.

Ohutu liikluskeskkonna kujundamisel lÀhtutakse keskkonnasÀÀstlikkusest ning aastaaegade eripÀradest liikluse korraldamisel. EesmÀrk on, et liikluskeskkond oleks lihtsasti mÔistetav ja liiklejad tajuksid sellest tulenevaid ohtusid.

SĂ”idukite puhul on rĂ”hk ohutumate sĂ”idukite kasutamises ja nĂ€iteks juhiabisĂŒsteemides, mis ei lase juhil ilma teatud tingimusi tĂ€itmata autot vĂ”i seadet kasutada.

MILLISED MUUDATUSED TOOB LOP LIIKLEJATELE PÄRISELUS KAASA?

Olulisem kui Valitsuse heakskiit, on igaĂŒhe panus maksimaalselt liiklusohutuses kaasa rÀÀkida ja vastutustundlikumalt kĂ€ituda. TĂ€htis on ĂŒhise vastutuse pĂ”himĂ”tte – enda ohutuse tagamise kohustus ja vastutustundlik suhtumine teiste teekasutajate ohutusse – rakendamine.

Liiklejate puhul keskenduvad meetmed kahele erinevale aspektile – esimene on seotud liikleja mĂ”ttemaailma ja arusaamadega ning teine liikluskeskkonnaga. Konkreetsed tegevused puudutavad juhi terviseseisundit ja vanusegruppide pĂ”hist liiklusharidust.

LOPi lisaks on nelja-aastase kestvusega elluviimiskava (2016-2019). Seega edasiste aastate konkreetseid tegevusi veel kavandatud ei ole.

Esimese perioodi lĂ”puks peaks olema riigiteedel selgem liikluskorraldus ning tagatud kooskĂ”la kehtestatud kiirusreĆŸiimi ja tegeliku keskkonna vahel.

JalakĂ€ija ja jalgratturi osalusel toimunud mootorsĂ”idukiga kokkupĂ”rgetes hukkunute ja raskesti vigastatute arvu vĂ€hendamiseks on planeeritud ehitada ohutusnĂ”uetele vastavaks Tallinnas, Tartus, PĂ€rnus ja Narvas riigiteede pikendustel kesklinna ja linnaosi/asumeid ĂŒhendavad magistraaltĂ€navatel ca 200 teeĂŒletuskohta (tegevuse rahastus ei kajastu hetkel riigieelarves).

MILLISEKS MUUTUB LINNARUUM NULLVISIOONI TINGIMUSTES?

LOPi lĂ€htepunktiks on liiklusohutuse filosoofiline lĂ€henemisviis – nullvisioon. Nullvisioon ei ole liiklusohutusprogrammi eesmĂ€rk, vaid tegemist on eelkĂ”ige strateegilise raamistikuga liiklusohutuse alases mĂ”tteviisis ja sellest tulenevates jĂ€reldustes ning toimingutes.

Oluline on see, et sĂŒsteemi kavandajad, elluviijad ja haldajad mĂ”istaksid, et inimese elu ja tervis on tĂ€htsamad kui mobiilsus ja teised teeliiklussĂŒsteemi kavandamise eesmĂ€rgid. Et igapĂ€evaselt esitataks endale kĂŒsimus: kas see, mida ma praegu teen vĂ”ib pĂ”hjustada kellegi raskesti vigastada saamist vĂ”i hukkumist?

Meetmed on suunatud liikluskeskkonna kujundamisele ja haldamisele selliselt, et liikluskeskkond oleks lihtsasti mÔistetav, liiklejad tajuksid sellest tulenevaid ohtusid ning vÀheneks eksimuste vÔimalus ja et eksimuse korral ei oleks tagajÀrjed liialt rÀngad.

Suurimaks vĂ€ljakutseks on ohutu linnalise liikluskeskkonna kujundamine, sh kĂ”ndimise, jalgrattaga sĂ”itmise ja ĂŒhistranspordi kasutamise vĂ”imaluste parandamine ja lahenduste vĂ€ljatöötamine, et vĂ€ltida ĂŒhesĂ”idukiĂ”nnetusi ja vĂ”imaldada ohutuid möödasĂ”idutingimusi maanteel.

KAS PIIRKIIRUSE ALANDAMINE TIHEASUSTUSALADEL OLEKS REAALNE?

Ohutu sÔidukiirusega arvestamine on oluliseks lÀhtekohaks liiklusruumi kujundamisel. On vastuvÔetamatu, et linnaliikluses, kus enamuse tÀnavate kogupikkuses on maksimaalne lubatud sÔidukiirus 50 km/h vÔi vÀiksem, saavad raskelt viga ja hukkuvad inimesed.

Linnaliikluses on raskeimate tagajÀrgedega eelkÔige jalakÀijate ja sÔidukite liikumisteede ristumisel toimunud liiklusÔnnetused. Pelgalt madalama sÔidukiiruse kehtestamisest (tÀna on see vÔimalus teeomanikul olemas) tihtipeale ei piisa.

Lisaks tulebki tee-ehituslike ja liikluskorralduslike meetmetega tagada, et sĂ”idukite tegelikud liikumiskiirused jÀÀksid ohututesse piiridesse. Ülal kirjeldatud nelja suurlinna projekti realiseerimine vĂ”imaldaks aastaks 2020 sÀÀsta vĂ€hemalt 16 jalakĂ€ija ja jalgratturi elu.

KAS LOP TOETAB ÜLE-EESTILISTE KERGLIIKLUSTEEDE VÕRGUSTIKU RAJAMIST?

Liiklusohutusprogramm sĂ€testab ohutuse pĂ”himĂ”tted, millega arvestada teistes arengudokumentides kavandatud tegevuste elluviimisel. ITS lahendustest realiseerub automaatse hĂ€daabiteate edastamise sĂŒsteem eCall, juhitavad liikluskorraldusvahendid ja reaalajas liiklus-, tee- ja ilmaolude hoiatuste edastamine.

Aastani 2019 planeeritud tegevuste loetelus ĂŒle-Eestilise kergliiklusteede strateegia elluviimise tegevust ei ole. On vĂ€ga tĂ”enĂ€oline, et antud tegevus tuleb kaalumisele uue Transpordi Arengukava (2021+) ettevalmistamise protsessis.

MILLISED ON LÄHIAJA TEGEVUSED LOP ELLURAKENDAMISEL?

TĂ€naseks on ĂŒle-Eestiliselt tööle rakendatud liiklusĂ”nnetuste uurimiskomisjon. Tallinnas nn Kristiine ristmikul on tööd alustanud liiklusjĂ€relevalvesĂŒsteemid (kiiruskaamerad).

Veel sellel aastal realiseerub keskpiirde paigaldamine vastassuunda kaldumise ja laupkokkupÔrgete vÀltimiseks 1+1 ristlÔikega tee kahel katselÔigul ning alustatakse 2+1 ristlÔikega keskpiirdega tee ehitust.

Vabariigi Valitsus kinnitas 16.02.2017 liiklusohutusprogrammi aastateks 2016-2025 ja selle elluviimiskava 2016-2019. Liiklusohutusprogrammiga mÀÀratakse jĂ€rgneva kĂŒmnendi liiklusohutuse pĂ”himĂ”tted, millest riigi liiklusohutuse kujundamisel lĂ€htutakse.

Uus liiklusohutusprogramm on jĂ€tk esimesele Eesti rahvuslikule liiklusohutusprogrammile aastateks 2003–2015. See on koostatud Transpordi arengukava 2014–2020 alaprogrammina kĂŒmneks aastaks.

Liiklusohutusprogrammi rahastatakse riigieelarvest ja osaliselt omavalitsusĂŒksuste eelarvetest. Aastateks 2016-2019 planeeritav koguvajadus on 18,52 miljonit eurot. Olemasolevad eelarvelised vahendid moodustavad 11,45 miljonit eurot.

[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Alo KirsimĂ€e vastused meie kĂŒsimustele on ausalt otsekohesed. Neist saab vĂ€lja lugeda, et tegevuskava on ĂŒldsĂ”naline ehkki olemas on paar konkreetset mĂ”tet ning midagi on juba ka tehtud (Kristiine ristmiku kiiruskaamerad töötavad, piirded tulevad).

Rahastamisega on nagu igas muus tegevusvaldkonnas: Eesti vĂ€iksuse juures peaks iga euro kasutamine olema erakordselt hĂ€sti terviku ja  tuleviku seisukohast lĂ€bi mĂ”eldud. Praegu kipub igaĂŒks tekinurka ikka oma lĂ”ua alla vedama, et siis kĂ”va hÀÀlega kireda: “NĂ€e, Ă€ra tĂ”in!”

PĂ€riselus on asjad lihtsamad kui nad tegevuskava lokkavat kantseliiti lugedes tunduvad: iga liikleja vastutab iseenda ja teiste heaolu eest. Selleks, et olla normaalne inimene, ei pea ostma suurt autot ja kallist kasukat. Piisab, kui mĂ”istus ja sĂŒdametunnistus omavahel koostööd teevad.

Üle-Eestiline kergliiklusteede vĂ”rgustik, mida arendataks ĂŒhistranspordiga kĂ€sikĂ€es on muidugi utoopia, meil kulub selleni jĂ”udmiseks kaugelt rohkem kui uus liiklusohutusprogramm ette nĂ€eb. KĂŒll saab astuda samme piirkiiruste kooskĂ”lastamisel kaasaegsete sĂ”iduvahenditega: kiirteed kiiremaks, linnaliikluses vunki maha.

Kuidas seda “ah, viskan kĂŒmme lubatule peale” – mentaliteeti vĂ€lja juurida, seda meie öelda ei oska. Panustaks jĂ€lle kord mĂ”istusele ja sĂŒdametunnistusele, vastutustundele ja vabandamisoskusele kui midagi nihusti lĂ€heb. VĂ€hem taneltalvelikke troppe, rohkem marijĂŒssilikke ja jubejussilikke mĂ”tlevaid inimesi! Unistada tuleb julgelt ja suurelt!

Liiklusprogramm ja selle dokumendid on tÀismahus leitavad siit

KOMMENTEERI SIIN