Rahvastiku vananedes kasvab 50+ sõidukijuhtide osakaal liikluses. Seda, kui palju on Eestis 50-60-aastasi autojuhte, võib tuletada üldisest statistikast. Uuringute põhjal saab aga öelda, et ealised iseärasused annavad paraku juba selles vanusegrupis tunda. Kui tead riske, oskad neid ennetada.
50-60-aastased autojuhid moodustavad olulise osa liikluses osalejatest. Selle grupi sõiduoskused mõjutavad nii nende endi kui teiste liiklejate turvalisust.
Alljärgnevalt analüüsime, millele peaksid 50-60-aastased autojuhid tähelepanu pöörama, arvestades nende terviseriske, reaktsioonikiirust, võimekust võrreldes noorematega liikluses toime tulla, ka soolist dimensiooni ning tüüpilisi liiklusõnnetusi. Samuti käsitleme sobiva auto valikut, sõiduaega ja ergonoomilisi aspekte.
Peamised terviseriskid
50-60-aastaste autojuhtide tervislik seisund võib olulistelt mõjutada nende võimet liikluses toime tulla: mida tervem ja puhanum on sõiduki juht, seda ohutum ta liikluses on.
Levinumad terviseprobleemid selles vanuses hõlmavad ülekaalu, nägemis- ja kuulmiskahjustusi ning liigeste vaevusi. Ülekaal võib suurendada südame-veresoonkonna haiguste riski ning mõjutada füüsilist liikumist, mis omakorda võib mõjutada reaktsiooniaega. Kõrge vererõhk ja südamehädad omakorda võivad olla ootamatute (mõnikord fataalsete) terviserikete põhjuseks.
Uuringud näitavad, et 50-aastaste autojuhtide reaktsioonikiirus võib olla aeglasem kui 30-aastastel juhtidel, kuid see on individuaalselt erinev – suure kogemusega liikleja suudab vaatamata vanusele tulla liikluses ka keerukate olukordadega toime tulla.
Selles eagrupis võib autojuhtidel olla suurem tähelepanu hajumise risk, kuid seegi sõltub üldisest tervislikust seisundist ja harjumustest.
Üks levinumaid “möödalaske” on prillikandmise vajaduse eiramine. Umbes 50-aastaselt hakkame märkama, et oleks vaja pikemaid käsi ehk paljudel tekib raskusi teksti selgelt lugemisega. Isegi kui juhiluba veel kehtib, oleks mõistlik selles vanuses oma nägemist isegi korra aastas kontrollida ja vajadusel teha õiged prillid.
Uuringutest tuleb välja huvitav tõsiasi: nimelt ohustab reaktsioonikiiruse langus rohkem mees- kui naisjuhte. See võib olla seotud hormonaalsete muutustega. Siinkohal tuleb meelde tuletada, et üldistused ei ole head, sest terviseriskid on individuaalsed.
“Kõksud” võivad sageneda
50-60-aastaste autojuhtide seas esinevad tüüpilised liiklusõnnetused hõlmavad sageli tagant otsasõite, teelt väljasõite ja ristmikul toimuvaid õnnetusi. Need võivad tuleneda tähelepanu hajumisest, valest hinnangust ja aeglustatud reaktsioonist.
Liiklusriskide ennetamine 50+ eagrupis
Eesti mees on tantsulõvi ja eesti naine toidab kuus last ja mehe – sellise suhtumisega tervelt elatud aastaid just juurde ei tule.
Tervise- (ja liiklus-)riskide ennetamiseks tuleb igal juhul harjutada omale sisse iga-aastane “tehnokontroll” ehk üldine terviseseisundi hindamine. Nägemine, kuulmine, lihasskeleti tervis, vaimne heaolu, kroonilised haigused, verepilt – see on lühike ja kaugeltki mitte lõplik loetelu komponentidest, millest “tehnoülevaatus” koosnema peaks.
Regulaarset tervisekontrolli ei peaks keegi meist alahindama ja valehäbist üle saamiseks võiks kalendrisse iga aasta peale teha märke, et perearstiga ühenduse võtmine meeles püsiks.
Uuringute põhjal aitab 50-60-aastaste eagrupis liiklusriske vähendada uuendustega kohanemine: auto valiku puhul tuleb mõelda oma vanusele ja eelistada rohkema turvavarustusega ning ergonoomilisemat sõidukit – ehk ei olegi see nali, kui räägitakse, et küpses eas mees sõidab Volvoga või mersuga!?
Teadlaste sõnul aitab autojuhtide vaimu küpsemas eas virge hoida elukestev õpe: treeningsõidud enne talve, et libedasõit käe sees oleks; täiendkoolitused ja uute liiklusseadustega kursis oleks – see pole piinlik “oi, ma olen loll” vaid otse vastupidi, tänuväärne moodus liiklusriske ennetada.
Oma füüsise ja vaimu tervena hoidmine peaks olema elustiili lahutamatu osa. 50+ vanuses on ka selgeks saanud, et minuti pikkus on 60 sekundit ja õigel ajal kohale jõudmiseks tuleb varuda aega. Kui väärtustada oma aega ja iseennast, püsime autojuhtidena kaua heas vormis.
Kokkuvõtteks
50-60-aastaste autojuhtide võimekus liikluses toime tulla on mitmetahuline teema, millel on mõju nende endi ja teiste liiklejate turvalisusele.
Tervis, reaktsioonikiirus, kogemused, aja planeerimise oskus ja ennetav sõidustiil on selles vanuses olulised tegurid. Mööndusi ei peaks tegema ka sõiduki mugavusele ja turvalisusele.
Allikaviited:
- National Institute on Aging. “Older Drivers.” https://www.nia.nih.gov/news/older-drivers
- AAA Foundation for Traffic Safety. “Senior Drivers.” https://seniordriving.aaa.com/
- University of Michigan Transportation Research Institute. “Aging and Driving.” https://umtri.umich.edu/what-were-doing/research/older-drivers
Kaanepilt: Pixabay
