Eestis saab aastaringi jagada tinglikult kaheks: suve- ja talverehvihooajaks. Ükski vastutustundlik sõidukijuht ei sõida aastaringselt suverehvidega, sest mõistab kui ohtlik see on. Huvitaval kombel aga on päris palju neid, kes arvavad, et lamellidega või naeltest puhastatud talverehvidega suvel sõitmine on okei. Ei, ei ole. Kohe selgitame, miks.
Talverehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini ja kohustuslik 1.detsembrist 1. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel kasutada talverehve 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Muul ajal on talverehvidega sõitmine keelatud.
Paljud arvavad, et sama jooksu rehvide kasutamine aastaringselt on ökonoomsem nii auto kui rahakoti jaoks. Levinud kokkuhoiumeetod on vanadelt talverehvidelt naelte eemaldamine: nii saab hooaja venitada sügisesse, mil on aeg soetada uued naastud või lamellid. Selline käitumine on ohtlik.
[dropcap]! [/dropcap]Soojemad temperatuurid halvendavad pehmemast kummisegust valmistatud talverehvide sõiduomadusi ja muudavad autosõidu ohtlikuks ja ettearvamatuks.
[dropcap]! [/dropcap]Talverehvide kasutamine suvel pikendab pidurdusteekonda.Suviste temperatuuridega pikeneb kiirusel 100 km/h auto pidurdusmaa kuus meetrit, võrreldes samaväärsete suverehvidega.
[dropcap]! [/dropcap]Talverehvidega sõitmine suvel vähendab auto stabiilsust teel. Auto jääkkiirus kohas, kus suverehvidel auto juba seisaks, on 37 km/h.
[dropcap]! [/dropcap]Talverehvidega suvel sõites riskite auto halvemast juhitavusest tingitud juhtimisvigadega. Näiteks erineb auto kiirus ümberpõikel 15% ning kurvides on auto aeglasem.
[dropcap]! [/dropcap]Suurem veeretakistus talverehvidega sõitmisel suurendab kütusekulu hinnanguliselt vähemalt 10% kuni 15%.
[dropcap]! [/dropcap]Talverehvid tekitavad asfaldil suuremat müra. Talve- ja suverehvide turvisemustrid erinevad üksteisest, jäätunud pinnaga haardumise tagamiseks on talverehvide turviseplokid keerulisema kujuga. Soojal asfaldil hakkavad need resoneerima ja tekitavad müra.
[dropcap]! [/dropcap]Temperatuuril üle +7°C muutub talverehvide pehme koostis kustutuskummi sarnaseks. See kulub kiiresti, ei haardu, on ebastabiilne, kurvides aeglasem jne. “Kustutuskummi”-reegel kehtib nii lamell – kui naelavabaks muudetud naastrehvide kohta.
SPETSIALIST ANNAB NÕU
Goodyear Eesti esindaja Risto Kivisiku sõnul on igal juhul parem soetada soojema hooaja jaoks uued suverehvid ning talverehvid järgmisel hooajal lõpuni kasutada.
Kivisiku sõnul eeldatakse ekslikult, et aastaringselt talverehvidega sõitmine on odavam. „Kiputakse unustama rehvide mõju auto käitumisele, stabiilsusele ja kütusekulule. On aga välja selgitatud, et talverehvidega sõites kulutab auto kuni 10% rohkem kütust kui suverehvidega.”
“Olulisim aspekt on aga turvalisus – talverehvide omadused on parimad madalatel temperatuuridel ning soojemate ilmaoludega halvenevad need märgatavalt,“ räägib Kivisikk.
Hinnatundlikul kliendil on suverehvide ostmiseks kolm varianti: osta kas kasutatud, taastatud või uued ökonoomsemad rehvid.
Kivisiku sõnul on kasutatud rehvide puhul suurimaks probleemiks teadmatus, kuidas neid on kasutatud ja hoiustatud. „Rehvi pind ja muster ei pruugi palju öelda – kahjustunud võib olla karkass või rehvisegu omadused on ebakorrektse hoiustamise tõttu muutunud halvemaks.”
Ka taastatud rehvid, kuhu on liimitud uus kiht mustrit, ei ole parim variant. Kolmest odavamast variandist soovitab Kivisikk eelistada pigem odavama hinnaklassiga uusi rehve, sest Euroopa tootjate ökonoomsed rehvid ei maksa oluliselt rohkem kui kasutatud või taastatud, kuid kvaliteedierinevus on ilmselge.
Allikas ja meedia: Goodyear
