Tugev polaarpööris hoiab meie tänavust talve piltlikult Arktika kohal lõksus ning Põhja-Atlandilt suunduvad aina uued tormid Euroopat rüüstama. Pikem prognoos lubab, et märtsis asi rahuneb, aga tavapärasest tuulisemad ilmad on meie edaspidine reaalsus aastaringselt. Tosin mõistlikku reeglit aitavad ka rasketes oludes teele jääda.
Kui väljas on kehv ilm ja teeolud rasked, on autojuhi esimene küsimus: “Kas seda sõitu saab edasi lükata?” Kel vähegi võimalik, teeb oma plaanid ümber ja läheb sõitu siis kui ilm rahunenud.
Kui sõit on hädavajalik, siis on järgmine samm Riigi Ilmateenistuse lehelt hoiatuste vaatamine: ohukategooriaid kokku on kolm ja kui kaardil on kollaseid või oranže kohti ning need jäävad tee peale, tuleks juhised läbi lugeda ja nende järgi käituda, punast ehk kõrgeimat hoiatust õnneks juhtub väga harva, aga sellega tõesti ei tasuks liiklema minna.
1. Planeeri teekonda ja varu aega
Kui sõit on möödapääsmatu, tasub lahti võtta portaal tarktee.ee ja sinna kõrvale autos näiteks Waze, kus reaalajas on värskemad muutused nähtavad. Tarktee võimaldab teekonda planeerida ja arvestada raskete ilmaoludega sõitmiseks kuluvat aega.
Just aeg on see tähtis komponent tormise ilmaga sõites, mida tuleb küllaga varuda, isegi tund-poolteist tavapärasest rohkem kui teekond viib teise Eesti otsa.
Tipptunde saab vältida, väljudes varem või sättides mineku hiljemaks. Tõsi, tormiga sõites on eelistatud päevane aeg. Alati saab ju ootajaid teavitada, et hilinemine on seekord möödapääsmatu. Tark tormis ei torma. Tasa sõidad, kohale jõuad, jne.
2. Paki kaasa hädapärane varustus
Ei, see ei ole ülepingutatud soovitus, raskete ilmaolude puhul autosse kaasa võtta vett ja näksimist ja soojad riided ja paar tekki. Ütleme siis nii, et filifjonkad, kes armastavad katastroofe, ei jäta midagi juhuse hooleks.
Helkurvest, parem kui -vestid kõigile sõitjatele. Esmaabipakk üle vaadata. Pudel-paar joogivett ja termosega soe jook kaasa. Taskulamp. Paar-kaks töökindaid puhuks kui auto kallal peab asjatama. Kihiline riietus kõigil reisijatel. Pikemale teekonnale natuke näksimist kaasa: rosinaid, pähkleid, šokolaadi, võileibu.
Puksiirköis, väike labidas, lumehari sõidavad talvisel ajal nagunii kaasa. Kui pöial pole keset kämmalt, võib kaasa võtta ka mootorsae, et teele langenud puud eest ära saaks.
3. Tangi kütusepaak ja lae aku täis
Miks on tähtis tangitud või täis akuga autoga teele minna? Sest kui elekter kaob, ei pruugi bensiinijaamast ja laadijast midagi saada.
Kütusekulu on tugeva tuulega suurem, eriti kui tuul vastu puhub. Jah, taganttuulega mitte, aga Murphy seadus ütleb, et tuul on pea alati vastu.
Nali naljaks, teed ei ole sirged ja tuul ei puhu ainult tagant ja pealegi, sa ei tea täpselt, kas sinu teekonnal on tuul vastu või tagant. Ja juba 25 m/s tuuleiilidega võib auto kütusekulu veerandi või isegi kolmandiku võrra suurem olla.
Seega tangi auto kaelani täis, pistikhübriidil ja elektriautol lae akud täis. Kontrolli, et rehvid on korras, tuled töötavad ja sa oskad neid kehva ilmaga ka kasutada.
Vaata üle telefonid, et nende akud oleksid laetud, võta kaasa varuakupank ja vajalikud laadimisjuhtmed. Päästeameti soovitus muuseas on, soetada lisaks patareidel töötav raadio. Sest kui asjad karmiks kisuvad, jagatakse Vikerraadiost täistunnil olulist infot. Autoraadio häälesta Vikri peale.
4. Hoia silmad lahti
Kõlab jälle nagu ülepingutatud meeldetuletus – autojuhil ongi ju silmad lahti! Paraku on tänapäeval nii palju segajaid ja see meeldetuletus pole sugugi asjatu. Raskete ilmaoludega peab keskenduma teele ja ennetama võimalikke ohte.
Nutiseadmete kasutamine või infolustis surfamine, ühe silmaga Delfi lugemine või videote vaatamine (te üllatute, kui paljud seda teevad!) sõidu ajal on ohtlik. Kui raadio mängib, saab sealt olulist infot. Nutiseadme võibki kindalaekasse panna.
Kaassõitjatele tuletaks meelde, et juhi häirimine võib kaasa tuua avarii. Seega ei ole vaja kiljuda ega plädrata ega teha kõigest, mis paistab, pidevalt pilti. Püsige vagusi, olge asjalikud. Ja soovitavalt vait, pilk teel. Andke autojuhile vaikselt märku, kui näete teel midagi ebatavalist.
5. Hoia distantsi
Jäta korralik õhuvahe enda ja eelsõitja vahele. Tee ruumi suurtele sõidukitele, veokitele ja bussidele. Ole valmis kiirabi või politsei operatiivsõiduki lähenemiseks ja anna neile teed. Ühesõnaga – käitu teiste liiklejatega arvestavalt.
Asulavälisel teel turvalise pikivahe hoidmiseks on paar lihtsat nippi. Kehva ilmaga kellegi “tagumikus istumine” tekitab ohuolukordi. Möödasõit aga ongi kõige ohtlikum manööver – pigem hoia ühtlast kiirust ja ära suru iga hinna eest, sest selles mängus on rohkem kaotajaid kui võitjaid ja kiirema kabelimatsu nimel pole mõtet rabeleda.
6. Ära jää jalgu
Mõistus tuleb võtta teele kaasa igal ajal ning enesehinnang peab olema alati adekvaatne, aga raskete ilmaoludega on see veel eriti tähtis. Kui oled algaja juht või kardad sõita või on mõni muu takistus, siis ära sõida!
Kuigi valida tuleb teeoludele vastav kiirus ning mingites oludes võibki olla väga okei sõita Tallinn-Pärnu maanteel 90 km/h alas näiteks 50 km/h, siis põhjendamatult aeglane sõit on lubamatu.
Tormi ja tuule peale ei pea endära nikastama ning maanteel enda taga kolonni kinni hoidma. Kui sõitmisega hakkama ei saa, ja kolonni turvaliselt endast mööda lasta ka ei mõista, siis ära kehvades oludes teedele roni. Võta parem aega lähedastega olla, ja lõpuks ongi maailm parem paik.
7. Ole üllatusteks valmis
Tugeva tuulega sõitmine midagi keerulist või hirmsat ei ole, kuid üllatusi võib rohkem olla. Muidu nii tavalised asjad – sildade alt või pealt läbi sõitmine, põldude vahele jõudmine, vastutulevad veokid või bussid ja neist mööda sõitmine ning isegi suurema ehitise nurga varjust välja sõitmine – võivad rooli käest rebida.
Mõne suurema eseme varjus on hea ja tuulevaikne, aga seda üllatavam on varju kadumisel tuule tõmbe – lükkevõime. Samamoodi võib ka tuulevaikus ohtlikult üllatada. Abiks on sõidule keskendumine ja sobiva sõidukiiruse valimine.
Tugev tuul lennutab oksi, liiklusmärke ja igasugust muud kraami. Kõik, mis on kerge ja omab lauppinda, võib tuulega lendu minna ning nagu metsloom ootamatult auto marsruudiga ristuval trajektooril kihutada.
Kui lauppind on suur, siis võib ka raske asi – näiteks reka – pikali kukkuda. Kui näiteks vastutulev reka ümber kukub või kui tugev tuuleiil selle ootamatult oma reast välja lükkab, siis võib tuju päris ära minna.
Üle tee kukkunud puu, varisenud oksad, sügav lomp või lihtsalt halb nähtavus varitsevad piltlikult iga nurga taga ning ainus võimalus neil end mitte üllatada lasta, on sõita mõistusega, ettevaatavalt.
8. Külgtuules sõitmine nõuab vilumust
Tugevas külgtuules ei anna suure sõidukite – busside ja veokite – taga sõitmine kütusesäästu, sest külgtuul “puhub” tuulekoti minema.
Küll aga võib seal turbulentsi olla ning see raputab autot tüütult. Veelgi suurem oht on, et kui eesolev auto näiteks teel olevast oksast või muust risust – ja tormiga on seda palju – üle sõidab, siis lendab see tagasõitjale esiklaasi.
Niisiis on pikivahe hoidmisel palju põhjusi. Ja veel: moodsatele juhiabidele ei tohi külgtuules (ega tormis üldse) loota, sa pead igal ajahetkel olema ise sada protsenti roolis.
9. Kasuta tulesid õigesti
Enne sõituminekut kontrolli, et kõik tuled töötavad, kui mõni pirn on läbi, vaheta see ära või lase vahetada. Sõidu ajal kasuta neid õigesti.
Eriti pimedas ja lähituledega võib juht märgata teel olevat takistust liiga hilja. Märja, sodise või musta jääga kaetud tee peal on auto pidurdusteekond oluliselt pikem, see suurendab ohtlikke olukordade tekkimise võimalust.
Seepärast – kui lülitad kaugtuled ümber lähituledele, vähenda ühtlasi sujuvalt kiirust. Jäta meelde, et sõidukiirus peab olema selline, et tuledevihus nähtava distantsi jooksul suudad vajadusel sõiduki seismiseni peatada. See muide pole lihtsalt soovitus, vaid Liiklusseadusest tulenev kohustus.
Eriti tormise ilmaga ajab õudselt närvi, kui autodel mõni tuli ei põle või siis põlevad ainult leed-päevatuled. Autojuht ei teagi ilmselt, et tulede automaatika tekitab olukorra “ise ei näe ja teistele ei näita (eriti tagantpoolt)”.
Seega, õpi oma auto tulesid kasutama, see on abiks igal ajal. Muide, torm ei tähenda automaatselt, et udutuled tuleb sirama panna – ka nende kasutamisel on reeglid, mis selgeks teha.
10. Ära sõida vette tundmatus kohas
22. veebruari torm ujutas Pärnu ja Haapsalu rannad üle ja meelitas kohal kõvasti tormi- ja katastroofituriste, kuis neid parasjagu meedias tituleeriti. Pärnu rannas sõitis mõni uljam ka otse vette, aga see on väga halb mõte.
Ära kunagi sõida vette tundmatus kohas. Hooga vette sõitmisel võivad olla tuhandetesse eurodesse ulatuvad täiesti soovimatud tagajärjed.
Kindlasti peaksid teadma, kus ja kui kõrgel on sõiduki mootori õhuvõtt. Tea, et kui töötavasse mootorisse vett satub, siis on ka kõige härjamal Hummeril vesi ahjus. Ennetuseks sobib tundmatutesse lompidesse sõitmist vältida.
Kui lomp või üleujutatud tee ei ole kuidagi välditav, kahla see kasvõi jala enne läbi. Ahjaa, kummikud pane ka autosse! Kui vesi ületab kummiku serva, siis on see ilmselt ka sinu (sõidu)autol hea tervise säilimise jaoks liiga sügav. Isegi kui su sõiduvahendiks on moodne maasturitaoline.
11. Ära eelda, et sinuga ei juhtu
Isegi kui oled enda arust justkui kõigiks üllatusteks valmis, võib juhtuda ikka: kõige reaalsem on stsenaarium, kus üksi või mitmekesi tormist merd imetlema minnes saab romantika otsa hetkel kui manööverdades valearvestuse teed ning auto poolenisti lompi ära uputad.
Äsjase tormiga on Saaremaalt täpselt selline näide olemas – hops! ja ratta alt oligi kraaviperv kadunud, ilmavaatlusest sai minisuplus.
Päästeamet jõuab küll reeglina ruttu, aga tormiga peavad nad neid ruttu jõudmisi väga palju tegema. Ja võibolla saad hoopis ise mõnd teist hädalist aidata – head karmat pole kellelgi liiga palju.
12. Järgi korraldusi vastuvaidlematult
22. veebruaril möllanud torm tõi selgelt esile käärid inimeste uudishimu ja turvalise käitumise vahel: hoolimata sellest, et uppuvate tänavate ette olid pandud sissesõitu keelavad märgid, oli neid, kes ikka läksid.
Oma isekuses teeme politseile ja päästjatele nii hulgaliselt lisatööd ja kui ei vea, siis seame päriselt iseend ja kaaslasi ohtu. Milleks? Kui märk on ees ja politsepatrull keelab sõitmise, siis nii on.
Kui vaja, tuleb auto maha jätta, kui vaja, hoonetest evakueeruda. Ühtegi sellist korraldust ei anta kergekäeliselt, ja just sellepärast tuleb vastuvaidlematult teha, mis nõutud.
Kui tahad, et su päevad oleksid erinevad ja põnevust täis, õpi abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks. Endleid ja katastroofivideosid siis muidugi aega teha ei ole, see-eest saad anda oma panuse üldise turvalisuse kasvatamisse.
Pildid ja videod: Ylle Tampere
