Soome Teedevalitsuse hinnangul arvestatakse teede talvise korrashoiu puhul võimalikult palju ka keskkonnaga ning arutatakse asjatundjatega läbi võimalikud viisid kuidas ühte või teist tööd loodusele vähem valusalt teostada.
Värskest Euroopa kliimaraportist selgub, et üks põhjus, miks mullad kõikjal vaesuvad, peitub teede soolamises ja kemikaalide ülekasutamises. Keskkonnaga arvestamine olukorras, kus prioriteediks on inimeste turvalisus, ei pruugi alati olla mõistlik, soomlased näevad aga ka medali teist külge. s
Soome Teedevalitsus (Väylävirasto) võttis mullu hinnata, kui palju arvestatakse teede talvehoolduse puhul keskkonnariskidega. Selgus, et üldiselt on teehooldajad teadlikud: kasutatavaid hooldusmeetmeid arutatakse läbi keskkonnakaitsespetsialistidega ja olukorral hoitakse aktiivselt silma peal.
Samas tagatakse liiklejate turvalisus kõikjal vajalike libedusetõrjemeetmete abil. Soola kasutamist libedatõrjel piiratakse eeskätt põhjavete piirkondades.
Talvises teehoolduses on põhirõhk libedatõrjel. Sool (naatriumkloriid) ja puisteliiv aitavad liiklust sujuvamaks ja ohutumaks muuta.
Nende ainete kogused suurenevad aasta-aastalt tänu järjest kasvavale liiklusele ja soojematele talvedele. Uuel aastal pruugib olukord muutuda, sest 2020. aastal kehtima hakkav liiklusseadus lubab edaspidi sobiva ilmaga Soomes aastaringselt suverehvidega sõita.
Samal ajal ei selgitata seaduses, milline täpsemalt on sobiv ilm, küll on spetsialistid viidanud inimeste tervele mõistusele ja oskusele hinnata talverehvide vajalikkust. Paraku ei pruugi see päriselus nii olla ning hooldajatel tuleb edaspidi veel rohkem ja veel ägedamate vahenditega teid lumevabana hoida.
Seadusemuutuse tegelik põhjus on soov inimesi naastrehvide kasutamiselt lamellidele ümber harjutada: on ju teada, et lamellidega võib aastaringselt sõita. Kuigi see tegelikkuses pole soovitatav: universaalset, igale poole sobivat rehvi pole siiani suudetud välja mõelda.
Ent nagu ütlevad hiidlased: “ootame-vaatame”. Tegeleme järgmiste murekohtadega siis kui need on käes. Seni vaatame üle, mida teevad Soome teehooldajad, et natukenegi loodusele vähem haiget teha.
Soolakasutuse piirangud põhjavee kaitseks:
• Kloriidide kasutamist piiratakse põhjavee kvaliteedi kaitse eesmärgil.
• Järjest enam võetakse jälgimise alla olulised põhjaveepiirkonnad.
• Põhjavete piirkondades on kloriidide asemel katsetatud bioloogiliselt lagunevaid formiaatühendeid, eeskätt kaaliumformiaati. Senised kogemused on üpris positiivsed. Labori- ja välikatsete tulemusel näivad need ained sobivat libedusetõrjeks ega kahjusta asfaltkatet. Nende kasutamise kohta on koostamisel täpsemad juhendid.
• Põhjavee kaitsestruktuure rajatakse suuremate ehitusprojektide raames.
• Formiaatide kõrge hinna tõttu jäävad nende kasutusalaks peamiselt põhjaveepiirkonnad.
Soola ja liiva tõhususe suurendamine
• Libedusetõrjeks kasutatakse soolalahusega niisutatud teralist soola või ainult lahust. Naatriumkloriidi asemel on lubatud kasutada ka kaltsiumkloriidi, aga ainult väikeses koguses teralise naatriumkloriidi niisutamiseks. Niisutatud sool ja soolalahus püsivad paremini teepinnal ja toimivad paremini kui kuiv sool.
• Soola kasutatakse pigem ennetava meetmena, mitte jäätunud teede sulatamiseks. See vähendab vajamineva soola kogust.
• Soola kasutamise negatiivsete mõjude leevendamisel aitavad kaasa optimaalsem soolamise sagedus ja kogus. Tulemuseks on kuivem ja ühtlasema kvaliteediga tee.
• Soolapuistajailt eeldatakse soolamise oskuste olemasolu ja töö täpsust, mis võimaldab hoida soolakoguseid kontrolli all, ilma liiklusohutuses järeleandmisi tegemata.
• Puisteliiva püsivus ja toime tiheda liiklusega teedel paraneb, kui sellel lisada väikeses koguses soola.
Teekatte eluea pikendamine
Teekatte kestvuse pikendamise eesmärgil jagatakse keskmise liikluskoormusega teed vastavalt teekattele kas peamiselt soolaga või peamisel liivaga hooldatavateks.
Nii ollakse paremini valmis muutuvateks ilmaoludeks niisugustel teedel, mis taluvad soola kasutamist. Teedel, mis soola hästi ei talu, kasutatakse liiva ja teisi puistematerjale, mis aitab teekatte eluiga pikendada. Sellega on võimalik vähendada vajadust teede pindamiseks ja remondiks.
Puistematerjali oskuslik kasutamine
Liivatamine suurendab tolmu teket ja ühtaegu kulutab taastumatuid loodusvarasid. Soomlased on selles osas võtnud kasutusele mitmed n-ö mõistlikud puistematerjali kasutamise viisid.
• Puistematerjali kasutamise ja selle mõjude püsivuse seisukohast on olulised ennetavad meetmed nagu teekatte karestamine.
• Õige puistematerjali valik aitab saavutada paremat efekti ja vähendada tolmu teket. Puiste koristamine tänavatelt ja maanteedelt ajastatakse võimalikult samale ajale.
• Teekatte kulumise ja liivatamise tulemusel tekkivat tolmu vähendatakse sel moel, et eelistatakse vastupidavamaid teekattematerjale ja kevadel puhastatakse teed liivast aegsasti.
Aktiivne järelvalve
Järelvalvet tõhustatakse veelgi. Keskkonnaanalüüsides jälgitakse soola kasutamist teehooldusklasside alusel ning puisteliiva ja formiaatide koguhulka. Riikliku järelevalve all on teevõrgu mõjualasse jäävate põhjavete seisund.
Jalgsi ja jalgrattaga liiklemise soodustamine
Kõnni- ja jalgrattateede aastaringne korrashoid aitab kaasa jalgsikäimise ja jalgrattaga liiklemise ohutusele, sujuvusele ja atraktiivsusele ka talvel.
Soome linnades ja suuremates keskustes luuakse järjest nn kvaliteetkõnniteed. Vajaduste ja võimaluste alusel võidakse määratleda riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös esmatähtsad kergliiklusteed, mille talvine hooldus on ograniseeritud sõltumata, kellele see tee kuulub.
Korrashoid püütakse saavutada kõrgel kvaliteeditasemel, et toetada jalgsi ja jalgrattaga liiklemist. See on võti autokasutuse vähendamiseks. Mis omakorda vähendab kulusid sõiduteede korrashoiule.
Materjalidest tegi kokkuvõtte Lena Murd. Allikas ja pilt: Väylävirasto
