Gruusia ringreis omal käel – mida põnevat näeb siselennul?

Digirändur ja Plane Spotting Estonia grupi üks eestvedajaid Silver Ader pani kirja Gruusia reisimuljeid siselennult Tbilisi külje all asuvast Natakhtarist Ambrolaurisse. Kuidas jõuda ringiga Tbilisist Kutaisisse? Siselende opereeriva lennufirma Vanilla Sky’ga on see lihtne, kui nende lennugraafikuga end kurssi viia.

Teeme kõigepealt mõisted selgeks: digirändur on inimene, kes ühendab töö ja reisimise. Tema kontor võib olla taevastes kõrgustes mandritevahelisel lennureisil või kustahes maailmanurgas, kus on internetiühendus.

Diginomaadi asendamatuks aksessuaariks on sülearvuti ja peotäis nutividinaid, mida tööks vaja. Enam-vähem kõik see ongi, mida endaga mööda ilma kaasas tassida: muu elu mahub enamasti ju seljakotti.

Veetsin septembris digirändurina kaks meeldejäävat nädalat Gruusias. Eelmisel aastatetagusel reisil avastasin Tbilisit ja seekord soovisin näha teisi piirkondi.

Üks põhimõtteline soov oli mul selle reisi jooksul lennata siselennuga Mestiasse, Gruusia mägiturismi pealinna. Reisifoorumitest mäletasin just selle lennu soovitusi kui fantastiliste vaadetega teekonda, millest kindlasti osa tahtsin saada.

Turistile vajalik info Gruusia siselendudest

Riigisiseseid lende Gruusias opereerib Vanilla Sky. Lennufirma kodubaasiks on väike Natakhtari lennuväli, mis jääb Tbilisist 23 kilomeetri kaugusele. Lisaks regulaarlendudele tehakse ka nn õhutaksot, ringvaatesõite ning kui vaja korraldatakse reisiseltskonna Gruusia-reis algusest lõpuni, tuuride, majutuse ja spaani.

Muide, Natakhtari kui bränd on tõenäoliselt paljudele tuttav samanimelistelt limonaadipudelitelt, mis ka meie poodides on saadaval. Loodan, et kõik Tarhunisõbrad siinkohal noogutavad…

Lennundushuviliste jaoks võib olla põnev teada, et Vanilla Sky opereerib siselende kahte tüüpi lennukitega: [wiki]Let L-410[/wiki] ja [wiki]Saab 340[/wiki].

Mõlemat tüüpi lennumasinaid on nähtud ka Eesti kohal taevas: Let L-410 on olnud PPA lennusalga kasutuses ja kaks Saab 340-t teenindasid Estonian Airi lende.

Kuhu saab lennata?

2019. aasta novembri seisuga saab Vanilla Sky’ga lennata nende sihtkohtade vahel:

[wiki base=”ET”]Tbilisi[/wiki]
[wiki base=”ET”]Batumi[/wiki]
[wiki base=”ET”]Kutaisi[/wiki]
[wiki base=”ET”]Mestia[/wiki]
[wiki base=”ET”]Ambrolauri[/wiki]
[wiki base=”ET”]Natakhtari[/wiki]

Hea teada

Lennata saab igast Vanilla Sky sihtkohast ainult ühte või heal juhul kahte sihtkohta valitud nädalapäevadel: näiteks Mestiast Kutaisisse lähevad lennud teisipäeviti ja reedeti.

Ent võimalust lennata Mestia ja Musta mere äärse kuurortlinna Batumi vahel, mis on üsna loogiline Gruusia lääneosa linnade külastamise järjekord, ei pakuta.

Batumist saab lennata üksnes Tbilisi rahvusvahelisse lennujaama ja tagasi. Lisaks tuleb alati arvestada, et ilm ennekõike võib teha plaanidesse korrektuure ja lend võidakse tühistada.

Broneerimissüsteem annab lendude aegadest ja sihtkohtadest ajakohase ülevaate. Kui kuupäevad pole mõnel juhul broneerimissüsteemist leitavad, tuleks vaadata veebilehe allossa Flight Schedule lingi alla: võimalik, et seal on need siiski olemas.

Reisija kohta 15 kg pagasit

Igal reisijal on lubatud Vanilla Sky lendudele kaasa võtta 15 kilogrammi pagasit, selle hulka on arvestatud ka käsipagasi kaal.

Lennates Natakhtarisse või Natakhtarist sisaldub lennupileti hinnas ka transfeer väikebussiga Tbilisi kesklinna. See on väga meeldiv üllatus!

Kõike eelnevat arvestades sobivad Gruusia siselennud pigem open-jaw põhimõttel reisimiseks, lennates kiirelt riigi teise serva ja seejärel liikudes maad mööda tagasi algpunkti, avastades kõike teele jäävat.

Lend tuleks broneerida nädalaid ette

Lend Mestiasse või Mestiast tasub broneerida nädalaid ette, sest Vanilla Sky enimnõutud lennud ongi Mestia ja Natakhtari vahel – Natakhtari on ju praktiliselt Tbilisi.

Põhjus on arusaadav, lendamise alternatiiv on päevapikkune (pausidega umbes 10h) sõit Gruusia unustamatus liikluses.

Seekord kolm nädalat ette endale sobivaid kuupäevi teades mul Mestia lendudele piletit saada ei õnnestunud. Külastasin Mestiat ja Ushgulit selle asemel ühe kohaliku reisifirma kahepäevase tuuriga, mis algas Kutaisis ja ka lõpes seal.

Ringiga Tbilisist Kutaisisse? Jah!

Lõpuks otsustasin reisiplaanide muutudes lennata Natakhtarist Ambrolaurisse kui Kutaisile kaardil lähimasse Vanilla Sky sihtkohta ja siis sealt sõita taksoga Kutaisisse.

Lihtsalt lendamise ja ka vaheldusrikkuse pärast, sest rohkem kui kolmetunnine marsasõit taas Tbilisi ja Kutaisi vahel ei tundunud eriliselt ahvatlev.

Valisin Vanilla Sky veebis omale sobivad kuupäevad. Krediitkaardiga maksmine oli lihtne ning paar minutit ja ca 15 eurot ehk 50 gruusia lari hiljem oligi lennupilet pooletunnisele lennule mu e-postkastis.

Lennupiletil oli inglise keeles välja kirjutatud transfeerile mineku kohtumispaik: Tbilisi Radisson Blu Iveria hotelli lähedal oleva jalgrattakuju juurest üle tee, seal ootab sinine Mercedes Sprinter, transfeer väljub alati tund ja 45 minutit enne väljalendu

Seekord oli õiges kohas ainsa bussina ootamas igasuguste tunnusmärkideta hall Volkswagen. Küsimiseks ust avades küsis juht „Airport?“, noogutasin, ning ta osutas rahvusvahelise käemärgiga „Kobi kiirelt peale“. Poleks küsinud, oleksingi vist jäänud lubatud Mercedest otsima.

Peale lühikest sõitu kiirteel läbisime Natakhtari linna. Pöörasime peatänavalt vasakule ja lennujaamahooneni jäi mõned minutid eikellegimaad.

Jõudsime Natakhtari lennujaamahooneni. Väikeses lennujaamas on pangaautomaat, ühe töötajaga check-in, üks turvavärav ja kümmekond istekohta lennule minejatele.

Lisaks on samas hoonekompleksis Vanilla Sky Georgia hotell koos restorani ja praktiliselt lennuraja ääres asuva välibasseiniga.

Kiirelt õhku, sulgpehmelt maha

Järgnes ootamatult sujuv check-in ja pardale minek. Lennujaama saabunud reisijatelt korjati ükshaaval ära passid, kõrvutati neid lendajate nimedega ning samal ajal kaaluti kaasas olnud pagas. Minul oli selleks üks 6-kilogrammine seljakott, mis jäi pagasina turvavärava lähedale ootele.

Turvakontrolli läbinud pagas on uste taga ootamas oma inimesi, kelle turvakontroll algas paari minuti pärast. Samaaegselt inimeste turvakontrolliga tõsteti kotid õrnalt ja hoolikalt väikebussile.

Let L-410 mõjub Vanilla Sky värvides ootamatult soliidselt. Let L-410 Turbolet on kahe turboprop mootoriga lühimaa reisi- ja kaubalennuk, mida ehitatakse Tšehhis Let Kunovice lennukitehases. L-410 esmalend toimus 1969. aastal.

1992. aastal sai Politsei- ja Piirivalveameti lennusalk (siis Piirivalveameti lennuosakond) annetusena kaks L-410 lennukit Saksamaalt. Üks annetati 2017. aastal Eesti Lennundusmuuseumile ja teine müüdi maha 2018. aastal.

Pagas ootas meid juba lennukis, paistis tugevalt ja turvaliselt kinnitatud olevat. Valisin koha lennuki keskossa, varuväljapääsu kõrvale. Põlveruumi oli istmete vahel rohkelt.

Lennu esimene ohvitser pidas meile lühikese ja väga lõbusas meeleolus lennueelse turvaloengu esmalt inglise ja seejärel gruusia keeles.

Startisime plaanitust 12 minutit varem. Lühike hoovõtt 948 meetri pikkusel hoovõturajal ja juba kogusime kiirelt kõrgust, suurte lennukitega võrreldes isegi harjumatult kiirelt.

Lendasime üle Tbilisi ja Kutaisi vahelise kiirtee, üle abstraktset maali meenutavate alade, üle haritava põllumaa. Üle Gori, Stalini sünnilinna, mis on mul endiselt Gruusias käimata sihtkohtade nimekirjas.

Ning jõudsimegi mägedeni, pilvede kohale. Mäed ronivad lennukile lähemale: lõpuks need vaated, millest olen nädalaid unistanud.

Lendasime mäeharjast mööda sellest madalamalt. Siis okasmets, silmapiiril Shaori järv Kutaisist põhja poole jäävas Ratša piirkonnas, mis on massturismi poolt seni suhteliselt avastamata.

Gruusia mägikülad on imeilusad ja juba paistabki eespool vasakul Ambrolauri lennuväli. Vaid minutite pärast puudutavad lennuki rattad sulgpehmelt lennurada.

Väike, hulkuv, metsikult ilus

Peagi ruleerib lennuk oma kohale. 2017. aastal avatud Ambrolauri lennujaam teenindab üksikuid regulaarlende nädalas. Meie pagasit tõstetakse autole ja kätte saame selle peagi lennujaamahoonest.

Väikese ja ümbrusega konrastsena mõjuva lennujaamahoone eest ootavad taksod. Väldin silmsidet juhtidega, see ka õnnestub, sel korral mind häälekalt oma taksosse ei kutsuta. Teel lennujaama hooneni vaatan tagasi ja teen veel ühe foto.

Üks paljudest kohalikest pontudest adopteerib mu ja järgneb mulle mitmesaja meetri jooksul. Hulkuvaid koeri kohtab Gruusias kõikjal. Õnneks on nad pigem sõbralikud, ettevaatlikud, arad.

Vasakut kätt on suvilad ja viinamarjaaiad. Pildistan vastutulevat heinaveokit. Järgnen kaugel eespooll kõndivale paarikesele linna suunas. Ambrolauri linna keskväljak on mõnesaja meetri kaugusel üle silla.

Avastan veel enne linna minekut vasakut kätt olevat sovjetiaegset söögikohta, kus saab tõeliselt imelist kebabi. Toidud on Gruusias eesti hindadega võrreldes üle poole soodsamad.

Seejärel kõnnin linna keskväljakule, pildistan paar turistikat ja valin keskväljaku kõrvalt takso koos üsna jutuka juhiga ligikaudu seitsmekümnekilomeetriseks mägiseks sõiduks läbi Tkibuli Kutaisisse.