Accelerista autoritega liitub tänasest Vladimir Niinimäki – autohuviline ja muuhulgas ka Alfa Romeo Club Estonia esimees, kes on seni pigem madalamat profiili hoidnud ja vaid endale ja oma sõpradele kirjutanud. Kuid head autojuttu ei saa kaua sahtlis hoida ning loodetavasti on temalt tulemas veelgi lugusid.
Mäletan iga kohtumist uue Alfa Romeoga alates 2013. aastast. Esimene uuem Alfa, mida proovisin, oli üsna populaarseks osutunud Giulietta – 9 aastaga müüdi ligi pool miljonit eksemplari, mis pole nišibrändi jaoks üldse halb. Mulle sattus sõitmiseks QV ehk Quadrifoglio Verde, esiveoline 177 kW kuum luukpära.
Huvitav auto, mis mõjus mulle mudeli 156 otsese järeltulijana, kuna sõiduelamused olid väga sarnased ja Giulietta oli kohati isegi teravam. Kolm aastat hiljem ilmus turule Giulia, kellega suhtlemine muutis mind poisikeseks, kes armus esimest korda ja ei teadnud, kuidas oma tundeid väljendada. See oli juhitavuse ja sõidunaudingu tipp!
Ma lubasin, et ühel päeval ostan selle endale… ja viis aastat hiljem sõitsin omaenda Giuliaga United Motorsist välja, käed kergelt värisemas ja ise aru saamata, mis just juhtunud oli.
Giulia tuli müüki koos oma vanema venna Stelvioga – Alfa Romeo esimese linnamaasturiga, millest sai margi uus edasiviija, tuues hädavajalikku raha. Muidugi ei ole Stelvio juhitavuse poolest nii särav, kuid omas klassis oli ja jääb üheks paremaks juhi autoks.
Olen linnamaasturite suhtes jahe, kuid turg armastab neid – ja seega ka tootjad, sest see on võimalus uute mudelite arendamiseks raha teenida. Ja Alfa kuulutaski välja mitu linnamaasturit, millest esimene on Tonale – uue disainiga kompaktne linnamaastur, mis on loodud itaallaste uueks müügimenukiks.
Ja nüüd seisin ma tema kõrval ja nägin esimest korda elusuuruses. Ma pole Tonale kohta ühtegi arvustust lugenud ega vaadanud, soovides oma arvamust nullist kujundada. Ja issand, kui ilus ta on. Alfa Romeo disaini tunneb kohe ära, see on üks väheseid automarke, millel on oma ainulaadne geneetiline kood.
Nina meenutab klassikalist RZ-d ja moodsamat Brerat. Tagumised piilarid on pisarakujulised, avaldades austust 8C-le. Ikooniline veljekujundus, mis on sama klassikaline kui Porsche Fuchs või BMW-BBS-i kärgveljed. Peeglitelt ja sõitjateruumist leiab Itaalia lippe – austusavaldusena riigile, kus sündis üks maailma vanimaid automarke. Teda märgatakse teel ning klubi hea tava kohaselt tervitavad ka teiste Alfa Romeode omanikud.
Tonale on tõeline Alfa, mis on loodud armastuse ja austusega automargi vastu. Selle sisu on meeldiv. Jah, see ei tekita sama vau-efekti, mida 159 või Brera sõitjateruum omal ajal tekitas, kuid see on läbimõeldud – lakooniline, ent impulsiivne; sportlik, ent stiilne.
Alcantaraviimistlusega istmed on kurvides toetavad, kuid mittereguleeritav käetugi on liiga kõrge ja hea asendi leidmine keeruline. Kohandatav digitaalne armatuurlaud meenutab Alfa eri ajastute armatuurlaudasid. See on Alfa esimene täielikult digitaalne paneel ja mul on hea meel, et insenerid ei koormanud seda teabega üle, nagu paljud tootjad teevad. Ümbritsev valgustus, massiivsed alumiiniumist käiguvahetuslabad, Maseratilt laenatud multimeedia. Kõik on omal kohal, tunnen end nagu kodus.
Dünaamikas tundsin, et sõidan väikese Stelvioga. Kõik Tonaled tulevad hübriid- või diiselmootoriga ja mina sain esimese variandi. Vedrustuse seadistus on väga hea kompromiss spordi ja mugavuse vahel. Jah, ta kipub veidi kalduma, kuid ma võrdlen seda Giuliaga sõitmise kogemusega, mis on minu arvates konkreetse juhitavuse etalon.
Vedrustus neelab hoolimata 20-tollistest velgedest täiuslikult alla kõik konarused, olles samas tundlik trajektoorimuutuste suhtes. Vaikses sõidurežiimis pole mingeid etteheiteid, kuid kui sõita veidi aktiivsemalt, ärkab mootor ellu umbes 4-5 tuhande pöörde juures ja gaasipedaali reaktsioon pole nii kiire nagu ma tahaksin. Aga ma ei usugi, et Tonale rajapäevadel sage külaline saab olema.
Tonale on tänapäeva turule ideaalne Alfa Romeo. See ei ole kompromissitu, ta räägib teiega sama keelt, olles samas täispilet alfisti klubisse. Siin on raske muud nõu anda kui et proovige seda ise. Uskuge mind, elu on liiga lühike, et igavate autodega sõita.
Tonale hinnad algavad 34 701 EUR juurest, hinnakiri on leitav siin.
Fotod: Vladimir Niinimäki
