Duster on mudeliuuendusega teinud väga suure sammu edasi, pakkudes rohkem mugavust, moodsamat tehnoloogiat ja laiemat mootorivalikut ning on nüüd palju sobilikum täisväärtuslikuks pereautoks. Aga kas ta on suutnud säilitada oma eelkäijate maastikuvõimekuse ja praktilisuse, mida varasemad omanikud armastasid?
Esimene Dacia Duster nägi ilmavalgust 8. detsembril 2009 ehk pisut üle 15 aasta tagasi ja muutus kiiresti automaailmas omamoodi fenomeniks. Tegu oli käegakatsutava vastusega praktilisele küsimusele, kas võimekas maastur saab olla üheaegselt nii vastupidav kui ka taskukohane.
Auto lihtsus ja soodne hind võitsid kiiresti paljude südamed, olgu siis Ida-Euroopa metsateedel või Maroko liivakõrbetes. Selle iseloom peitus mitte keerukates lahendustes, vaid ta lihtsalt täitis oma vähesed tähtsad lubadused – viia sõitja punktist A punkti B teeoludest hoolimata.
Duster sai juba esimeses põlvkonnas nii populaarseks, et konstruktoritel oli keeruline luua teine põlvkond eelkäijast oluliselt parem – ja seda ei tehtudki. Nii välisilme kui kogu kontseptsioon jäeti võimalikult eelkäija sarnaseks ning selgus, et tegu oli õige otsusega. Samas polnud see ainult näokergitus, Dacia täiustas pidevalt kõiki tehnilisi lahendusi.
2024. aastal jõudis kohale kolmas põlvkond, mis lükkas lati üha kõrgemale. Uue Dusteri põhiväärtused on jäänud samaks, kuid kaasaegne tehnika ja rohelisemad jõuallikad muudavad selle veelgi universaalsemaks.
Robustsus kohtub elegantsiga
Kolmanda põlvkonna mudel on säilitanud oma väljanägemiselt paljugi eelmistest, kandes endas samas väga palju viiteid varsti saabuvale kauaoodatud Bigsterile. Seitsme istekohaga vigurdamine jääb siiski viimatimainitule, Duster on rangelt viiekohaline.
Kõlab uskumatult, kuid uus Duster on täpselt sama pikk kui teise põlvkonna eelkäija ehk 4,34 meetrit. Ent ta näeb nüüd välja oluliselt sihvakam ning ka ruumikasutus on muutunud – tagumine kaitseraud pole nii esileulatuv ja selle arvelt lisandus kriitiline hulk millimeetreid tagaistujaile, mis omakorda on väga oluline peredele.
Kui varem oli Duster selgelt pigem tööhobuse kui iluasja staatuses, siis uus mudel püüab olla mõlemat. Laiem esivõre, teravamad jooned ja Y-kujulised LED-esituled annavad palju moodsama väljanägemise, kuid ka väiksema õhutakistuse, mis ühtlasi parandab kütusekulu ja stabiilsust maanteel.
Kui esimene ja teine põlvkond olid seest pigem spartalikud, siis kolmas enam mitte niivõrd. Kasutatud on kvaliteetsemaid materjale, ergonoomika on hoolikalt läbi mõeldud ja varustusse on lisandunud ka sellist, mida varem Dacia seest ei oleks osanud otsidagi.
Sõitjateruum on Dusterile iseloomulik ning ka pakiruum piisavalt mahukas. Hübriidmudeli puhul tuleb küll arvestada selle väiksema mahuga, kuna veoaku on paigutatud auto põhja alla. Siiski jääb mõlemal juhul piisavalt ruumi nii matkavarustuse kui ka igapäevaste ostude jaoks.
Erinevused hübriidi ja nelikveolise versiooni vahel on väliselt vähemärgatavad, kuid sisemuses hakkavad kohe silma viimase suur käigukang (nelikvedu saab ainult koos käsikastiga), maastikurežiimide valiku pöördlüliti ning isegi käsipidurit tuleb vanamoeliselt sikutada.
Kaks iseloomu, üks eesmärk
Kõige olulisem muudatus peitub mõistagi põhja all: uus Duster liigub Renault-Nissani ürgvanalt B-platvormilt, mida on kasutatud alates autodest nagu K12 Nissan Micra (aastast 2002) ja kolmanda põlvkonna Renault Clio, palju uuemale CMF-B arhitektuurile.
See toob kaasa hoopis uued võimalused. Uus platvorm (kuigi selle säästuversioon) võimaldab paindlikkust ja sobib hästi nii traditsioonilistele sisepõlemismootoritele kui ka elektrifitseeritud jõuallikatele.
Mootoreid on kolm: vana hea tuttav üheliitrine, mis töötab nii bensiini kui surugaasiga (LPG), täiesti uus kolmesilindriline 1,2-liitrine poolhübriid ning Renault’ valikust juba vaikselt välja langema hakkav 1,6-liitrine täishübriid. Diiselmootorit loomulikult ei ole ja Euroopasse ei tule ka.
Sellest valikust peaks igaüks leidma endale sobiliku. Kui teil on läheduses LPG tankla ning vaja sageli pikki maanteesõite teha, siis on LPG kahtlemata parim variant. Et aga varuratas puudub (selle asemel on gaasiballoon) ning tegu on esiveolise mudeliga, siis väga raskele maastikule ronida sellega ei tasu.
1,6-liitrine täishübriid on Renault’ mudelite seast vana tuttav. See on saadav samuti vaid esiveolisena ning sobib suurepäraselt linnaliiklusse, kus hübriidsüsteemi kasu väljendub kõige selgemini. Ehkki suurtel koormustel (näiteks möödasõit) jõudu napib, siis sõidumugavuse poolest on ta ületamatu ning kolmest kõige sõiduautolikum.
4×4 versus hübriid: missugune valida?
Vastus sellele küsimusele on lihtne: kõik sõltub sellest, missugused on teie kasutusharjumused. Õnneks on Dacia teinud ühest mudelist kolm erinevat autot – mõtle ainult oma sõidud läbi ja leia selle põhjal endale sobilik versioon.
Erinevused ei seisne ainult jõuallikas, vaid ka kõiges muus. Nelikveoline mudel on hea valik neile, kes hindavad lihtsust ja usaldusväärsust, olles valmis ka maastikul ronima ja mudaseid teid trotsima. Kui otsite autot, millega võib muretult minna nii metsa kui põllule, on tegu parima valikuga.
See versioon viib Dusteri tõeliselt tagasi oma juurte juurde, olles robustne ja lihtne nagu varasemadki põlvkonnad. Üle kivide ja juurikate roomamine on selle auto leivanumber – ei mingit liigset keerukust, vaid klassikalised maastikurežiimid ja käsikasti madalad käigud. Maanteel on auto esiveoline, tagasillale suunatakse olenevalt vajadusest kuni 50% veojõust.
Hübriid aga on vastupidiselt mõeldud pigem linnas liikleja jaoks, kes hindab ökonoomsust ja mugavust. See on parim neile, kes soovivad säästa kütust ja loodust, kuid samas nautida kõiki Dusteri poolt pakutavaid eeliseid.
See versioon esindab täiesti teistsugust lähenemist. Siin on rõhk linna- ja maanteesõidul, kus hübriidsüsteem tagab sujuva ja vaikse liikumise. Elektriajam võimaldab rahulikku kiirendamist ja aitab vähendada kütusekulu, kuid on maastikul tagasihoidlikum. Madalam kliirens ja esivedu muudavad selle rasketesse oludesse vähem sobivaks.
Lõpetuseks: kas legend jätkub?
Kolm põlvkonda Dusterit on suurepärane tõestus sellest, et lihtsus ja praktilisus võivad ajas areneda oma olemust kaotamata. Nelikveoline versioon viib Dusteri justkui tagasi mudeli algusaegade juurde, olles ehe ja töökindel kaaslane raskemates oludes. Samas pakub hübriid nüüd linnakeskkonda paremini sobivat alternatiivi.
Olgu valikus üks või teine, mõlemad tõestavad, et Duster ei ole lihtsalt sõiduk, vaid ka filosoofia. See on auto, mis ei luba peensusi ega keerukaid lahendusi, vaid pakub kindlust, et viib teid alati kohale – ükskõik kui keeruline teekond ka poleks – ning samas ei maksa kosmilisi summasid. Hinnakirja leiab siit.
Dacia populaarseima mudeli, Sandero vastu uus Duster Euroopa müüginumbrite poolest muidugi ei saa, maksumus paneb asjad paika. Kui aga otsite autot, mis suudab pakkuda mõistliku rahasumma eest enamat kui pelgalt transpordivahendit, siis Duster III võib olla just see, mida vajate.
Fotod: Indrek Jakobson, Dacia
