Kui nii mõnigi suur autofirma on keerulistes oludes (alguses kiibikriis ja tarneraskused, seejärel tarbija nõrkus ja kõrged intressimäärad) oma odavbrändi kokku pakkimas, siis Daciast tundub see kõik mööda minevat. Müük sujub ja kliendid ei kurda.
Ehkki Rumeenia tootja ei osalenud Münchenis Euroopa autoaasta tippsündmusel IAA2023 Mobility, jättes esindusliku rolli kandmise emafirmale, arenevad asjad Miovenis (seal asub Dacia peakorter) omasoodu. Ja ehkki uusi mudeleid ei tule peale sama kiirelt kui Vändrast saelaudu, on ettevõtte plaanid paigas ning klientidel, mida oodata.
Kui praegu koosneb prantsuse suurfirma odavbrändi (nimetame asju õigete nimedega – asjad, mis ei maksa palju, ongi odavad, ehkki ei pruugi seepärast olla halvad) mudelirivi suures plaanis neljast autost: Sandero (ja Sandero Stepway), Jogger, eakas Duster ja täiselektriline Spring, siis varsti hakkab see välja nägema hoopis teistsugune.
Spring on neist kindlasti vastuolulisim. Baseerudes väljaspool Euroopat toodetaval Renault Kwidil, on tegu lihtsa autoga, mis ei paku kindlasti kolmeharulise tähe all liikuvate autodega võrreldavat sõidukogemust, kuid sihtotstarbelise kasutamise juures näiteks pere teise autona võib olla optimaalseim liikumisviis. Ka see ka nii on, selgub meie testi tulemusel juba mõne aja pärast.
Kuid ega teisedki mudelid oma loogikalt palju ei erine, kuigi nad tarbivad võrguelektri asemel peamiselt bensiini. Kas ka diislikütust, seda otsustavad tarbijad, ütleb Dacia idasuuna brändijuht Grzegorz Zalewski. “Seni, kuni on nõudlust, seda oma klientidele ka pakume,” märkis ta. Arvestades, et augustis müüdi Eestis vaid 11% sõiduautodest diiselmootoriga, räägib see number enda eest.
Dacia väärtuspakkumine kliendi jaoks ei ole kunagi olnud võimalikult madal hind või erilised kasutusomadused. “Dacia loogika on alati olnud pakkuda kliendile parimat väärtust tema raha eest,” rõhutas Zalewski ning lisas: “Kui vaja, siis laiendame seda ka täiselektrilistele sõidukitele. Meie põhimõtted rohepöörde käigus ei muutu.”
Loomulikult pole Euroopas autotootjat või -importijat, keda jätaks mõjutamata uue heitmestandardi Euro 7 saabumine mõne aasta pärast. Dacia ei ole ses osas erand. Ja kuigi Renault Grupi juht Luca de Meo on Euroopa Liidu juhtfiguure mõistusele kutsunud ja soovitanud keeruliste otsustega mitte kiirustada, siis see rong on tõenäoliselt läinud. “Kohane või sure” – see kreedo on tuttav igas äris, ka autotööstuses.
On välja arvutatud, et Renault Clio klassi auto hinnale lisab uute normidega toimetulek mitu head tuhandet ning on jätuvalt küsitav, kas tarbija on nõus seda kinni maksma. Samas tuleb arvestada, et Euro 7 muudab kallimaks kõik autod (välja arvatud muidugi täiselektrilised), tootjast sõltumata.
Muutused Dacia tooteportfellis on toimunud tegelikult kogu aeg, mõned kiiremini, mõned aeglasemalt. Juba üle 10 aasta tagasi nägi ilmavalgust esimene Dacia Duster, mis küll ametlikult 2017. aastal teise põlvkonnani jõudis, kuid oma olemuselt, välimuselt ja sisemuselt jäi siiski selleks, mis ta oli.
Aga iga asi saab ükskord otsa, ka kõige parem. “Duster on vaieldamatult olnud parim asi, mis Dacia kui automargi ajaloos juhtunud on,” ütles Zalewski. Ja oleks hullumeelsus sellega lõpp teha, vastupidi, kolmanda põlvkonna Duster tuleb igal juhul. See saab olema praegusega võrreldes veidi suurem, aga autode kasvamine mudelipõlvkondade kaupa ongi pigem reegel.
Kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad, ütleb eesti vanasõna. Paraku kehtib see ka autotööstuses ja nii suruvad uued mudelid oma eelkäijad välja mõnikord täiesti põhjendamatult. Kui selle põhjuseks on vähene ostuhuvi, siis on asi mõistetav, kui aga mitte, siis jäävad küsimused õhku rippuma.
Kõige esimese asjana on oodata juba järgmisel aastal täishübriidset Dacia Joggerit, mis on varustatud klientide ammuse unistuse – automaatkastiga. Kõlagu see kuidas tahes, aga tänapäeva inimene ka Euroopas ja Eestis enam ei taha käike käsitsi vahetada. Ameerikasse saabus see trend juba eelmisel sajandil, nüüd on ka meil võimust võtnud. Kohane või sure!
Loomulikult ootab maailm aga ennekõike Bigsterit. Autot, mis oli juba ammu 95% ulatuses valmis, peaks esitletama parimal juhul järgmisel aastal. Kas peenhäälestamine võttis tõesti nii kaua aega? Pole ka ime, sest selle mudeliga soovib Dacia siseneda täiesti uuele, C-segmendi linnamaasturite turule ning seal on klientide ootused hoopis teised kui Dusterile või Sanderole.
Müncheni autonäituse (või oli see liikuvusfestival?) suurimaks uudiseks Dacia jaoks jääb siiski hoopis täiesti uue, B-segmendi krossoveri turuletulek pärast 2025. aastat. Sellise auto loomist arutas varem Dacia turunduse, müügi ja operatsioonide asepresident Xavier Martinet ning nüüd kinnitas seda Münchenis ka Renault Grupi asepresident ja inseneeria valdkonna direktor Gilles le Borgne.
Umbes 4,2 meetri pikkuse auto (võrdluseks: Renault Captur on 4329 mm pikk) loomine saab olema Dacia jaoks kõige tähtsam projekt pärast kolmanda põlvkonna Dusteri ja uue Bigsteri avalikkuse ette toomist. See B-klassi linnamaastur täidaks sisuliselt tühimiku Sandero Stepway ja uue Dusteri vahel ning kinnistaks veelgi Dacia positsiooni tarbijale maksimaalselt väärtust pakkuvate autode tootjana.
Pildid: Dacia, Indrek Jakobson
