Järjekordsel lumesaju kõrghetkel oli mul proovisõiduautoks Dacia Duster – askeetlik, aus ja odav. Hommikul sellega ummikus seistes mõtlesin taaskord sellele, mida inimesed valivad, et linnas mugavalt liikuda.
Minu ees RAV4-s istuv mees ilmselgelt ei hooli sellest, mis autoga ta sõidab. Minu selja taga on viis aastat vana 5. seeria BMW, mis surub mind nii kõvasti, et loen juhi prillide peegeldusest sõnumit, mida ta kirjutab. Mööda sõidab terve voog kõigis hallides toonides autosid. Särab vaid üksik punane Mazda MX5 – tundub, et see inimene ei mängi elu NPC-na.
Erkoranžis Dusteris istudes püüan ette kujutada, kes võiks olla see inimene, kes iga päev endale sellise auto valib. Ta on selgelt targem kui enamik linnamaasturite omanikke – sõitjateruumis on sama palju plastikut, aga auto maksab peaaegu poole vähem. Sellest on naljakas kirjutada, aga see on automaatkastiga, ja isegi väga mugavaga – enne oli Dacia vaid mehaanika peal. Aga mulle tundub ikkagi, et sellise Dusteri omanik teeb midagi valesti.
Tundub, et viga on esiveos. Olen veendunud, et ka linnas võiks selline auto olla nelikveoga. Eriti annab see tunda praegu, kui väljas sajab lund ja teed jäävad koristamata. Enamasti piisab möödasõiduks ka Dusteri esiveost ja kõrgest kliirensist, aga pagan, mul vedas ta võtta just siis, kui Eestile sadas aastane lumevaru. Ja uskuge mind, teile tundub väga kutsuv võtta käsikastiga nelikveoline diisel-Duster, kui esiveolist masinat lumehangest välja lükkate.
Jah, enamiku inimeste jaoks pole tavaliikluses ilmselt vahet, mis vedu autol on. Kuid Duster seikleb ka maastikul – nelikveolisel versioonil on elektrooniline diferentsiaalilukk, mis muudab selle maastikul väga võimekaks. Kellele aga esiveoline varianti sobida võiks? Võib-olla inimestele, kes otsivad odavat, aga mingigi maastikuvõimekusega autot? Võib-olla.
Muide, kui ma tõesti kiitsin Sanderot koostekvaliteedi eest, siis Dusteri kohta ma seda ei ütleks. Jah, ees on kõik hästi, aga kui kolm erinevat inimest teatavad, et kiirteel sõites puhub nende jalgadele tänavalt jäist õhku, siis on põhjust arvata, et kindalaekasse teibi kaasa panemisest tuleb päris palju kasu… Loodan, et uuendatud Dusteril see parandati.
Milles Duster on alati hea, on pakiruum. Laadisin talle linnast väljasõiduks kõiksugu asju ja ta oli igati oma ülesannete kõrgusel. Kinnitan teile, et mu Alfa Romeo 159 ei saa siin isegi ligilähedale.
Autot parkides vaatan tema poole tagasi – jah, see pole minu unistuste auto, aga mulle meeldib, et see Duster on lihtsalt hea. Ruudukujuline, lihtne ja odav. Lihtsalt ärge unustage teipi ja valige nelikveoline diisel – brošüüriga saab tutvuda siin.
Fotod: Vladimir Niinimäki
Päris imelik tekst ja raske lugeda. Ja proovisõidule autoga, millel kapott lumest puhtaks pühkimata? Mis nüüd siis juhtunud on, et tase selliselt langeb?