Kui mõelda Ford Caprile või Ford Mustangile, tuleb silme ette pilkupüüdev klassikaline sportauto. Aga enam see nii pole – nüüd tahab Ameerika mark, et te mõtleks neid nimesid kuuldes elektrilistele linnamaasturitele.
Muidu on hea uuest autost kirjutades võrrelda seda eelkäijaga, aga siinkohal seda küll teha ei maksa. Kui vana Capri oli huvitava disainiga sportauto, siis uus on selle vastand.
Muidugi ei saaks kupee tänapäeval elektrilise linnamaasturi müüginumbrite vastu ning nimi ei tee sellest õnneks halba autot. Kui kaalute vana Capri asemele uut, siis pange see leht kinni, aga kui otsite praktilist elektriautot, siis võib Volkswagenil põhinev Ford sobida küll.
Väikese hinnavahega kolm varustustaset
Capri on saadaval kolmes varustustasemes, mille hinnavahe on väike. Soodsaim, 46 000-eurose alghinnaga mudel on tagaveoline ning 77 kWh akuga, mis annab 210 kW/286 hj ning ideaaltingimustes 627 km sõiduulatust, sprint “sajani” vältab 6,4 sekundit.
Keskmisel Premium mudelil on sama aku, kuid hind on tänu lisavarustusele paarsada eurot kallim. Kalleim versioon Premium AWD algab u. 49 000 eurost, 79 kWh mahuga aku võimaldab sõita kuni 560 km ning 250 kW/340 hj toel kiirendada “sajani” 5,3 sekundiga.
Juba tagaveolisel baasmudelil on ees istmesoojendused ja massaažifunktsioon, võtmevaba sisenemine ja käivitus ja kohanduv kiirushoidik. Premium lisab panoraamkatuse, elektrilise tagaluugi, maatriks-LED esituled ning muidugi nelikveo ja suurema aku.
Fordi garantii on kolm aastat, mis jääb alla nii Cuprale kui Kiale. Fordi sõiduautode edasimüüja Eestis on Inchcape ning uusim Fordi salong asub Tartus aadressil Kalda tee 13. Hinnakirjaga saab täpsemalt tutvuda siin.
Igav, kuid mitte kole välimus
Vaatamata prooviauto kenale sinisele toonile, ei ole Capri minu arvates väljast ei hea ega halb, vaid lihtsalt kiiresti ununev. Tänapäeval kurdetakse pigem, et disainerid pingutasid üle, kuid selle auto peale oleks just võinud paar tundi enam pühendada. Õnneks on tükike eelmist Caprit peidus kupeelikus kerejoones ning üldiselt on auto kena, kuigi sulandub massi.
Raske on leida marki, kes ei toodaks hetkel samas klassis konkureerivat mudelit, ning lihtne ja äge viis välja paista on teha huvitav disain nagu seda tehti Cupra Tavascani ja Kia EV6 puhul. Paraku jääb Capri disain minu jaoks igavaks ning kohati isegi kohmakaks hübriidiks kumeruse ja nurgelisuse vahel. Huvitav element on aga ümar tagumine kolmnurkaken, mis on väga haruldane, ning hõljuva katuse ilme koos mustade A-piilaritega sobib autole hästi.
Moodne ja nutikate lahendustega sõitjateruum
Seest on Capri etem ning sisuliselt üks-ühele koopia Explorerist. Üle kogu laiuse ulatuvad õhuavad, hõljuv kõlar ning heledad toonid teevad sõitjateruumi moodsaks ja ei jäta soodsa auto muljet. Istmed on elektrooniliselt reguleeritavad ja väga mugavad ning sobiva sõiduasendi leidmine on väga lihtne.
Ühe ebaloogilise nupuga saab ka istmete massaažifunktsiooni kasutada, kuid seda nuppu on keeruline käsitseda ning massaaž ise jätab soovida.
Piilarid on laiad ning nähtavus on linnamaasturi kohta üpris nigel, aga klaustrofoobiatunnet ei teki. Leidub plastmassi ja krobelisi materjale, aga nendega pidevalt kokku ei puutu ning häirima ei tohiks hakata.
Püstine ekraan on väga hea tarkvaraga nagu kõikidel uutel Fordidel ning reageerib kiiresti. Üllatavalt praktiline oli ainulaadne võimalus ekraani kallet muuta. Mina eelistasin sõita kaldes ekraaniga, kuid seda püstiseks lükates avanes ekraani taga olev panipaik kahe USB-C auguga, kuhu saaks kindlasti midagi ära peita. Juhi ees on väike ekraan, mis tuttav teistest Volkswageni grupi elektriautodest, ning see täidab oma funktsiooni, aga pole piisavalt konfigureeritav.
Rool on käes mõnus ja näeb hea välja, kuigi veidrad ringid rooli allosas ei sobi ülejaanud disainiga kokku ning nupud ei ole ei füüsilised ega puutetundlikud, vaid nõuavad nö poolt vajutamist ning nende kasutamine on kohmakas ja harjumatu.
Ruumi, kuhu asju toppida on rohkelt ning keskkonsooli alune ala on nutikalt ära kasutatud. Käetoe alune panipaik koos riiuliga on samuti üüratu. Tore oli ka, et keskkonsoolis on kaks ühesugust telefoni jaoks mõeldud kohta – üks juhtmevaba laadimisega ja teine ilma. Pea igal teisel autol on valik, kas juhtmevabalt laadides telefoni jaoks mõeldud kohas akut rikkuda või lasta oma seadmel mõnes suuremas avauses sõidu ajal ringi lennata. Ford on suutnud selle mure lahendada ning telefon püsib ilusti omal kohal ilma kompromissideta.
Ootamatul kombel on Capri pikem kui Explorer ning seetõttu on taga istumine sama meeldiv kui ees. Tagaistmed on mõnusad ja ilusad nagu eeski ning reisijatele jagub vaatamata kupeekerele pearuumi ning tänu elektrilisele ajamile ka rohkelt jalaruumi.
Keskel on õhuavad, kaks USB-C auku ning allaklapitav käetugi koos kahe topsihoidjaga. Väga meeldiv on, et esiistmete tagumisel küljel ei ole plastmassi, mis vastu põlvi kraabiks, vaid kogu seljatugi on pehme ja mõnus. Tagant on nähtavus vaatama sportliku kujuga esiistmetele üpriski hea ning panoraamkatusega on see veel parem.
572-liitrine pakiruum on segmendis üks suurimaid ning avaneb elektriliselt nii sõitjateruumist, võtmest kui tagant. Avaus on selle klassi kohta suur ja põrand peaaegu lapik. Väga mõnus on uudse lähenemisega pakiriiul, mis on luugi küljes ning liigub koos sellega eest ära, kuid on siiski väga kergesti eemaldatav ja toimib ideaalselt. Selline lahendus võiks olla kõikidel autodel. Samuti väga kiiduväärt on pakiruumi põrandamatt, mida saab igate pidi reguleerida (ka põranda kõrgust) ning endale sobilikuks sättida, et asju kenasti omal kohal hoida.
Põranda alt leiab veel suure avause, kuhu mahuvad kenasti laadimiskaablid ja hädaabikomplekt. Pakiruum ise on samuti suur ning väikeperele sobib Capri küll. Külgedelt leiab 12V pistiku, mitu nagi, praktilisi panipaiku ning hea varustuse korral ka elektriliselt juhitava konksu. Istmed käivad alla 60/40 jaotuses ning keskel on pakiruumist avatav suusaluuk.
Lihtne ja üllatavalt lõbus sõidukogemus
Vaatamata nimele ja heale võimsusnumbrile ei ole Capri sportauto, aga roolis igav ei tohiks hakata. Juhitavus on parem kui platvormikaaslasel Volkswagen ID.5-l ning seda eeskätt tänu heale roolitunnetusele. Nelikveolise versiooni 5,3-sekundiline kiirendus tundub reaalsuses kiiremgi ning ületab sellisest autost oodatut.
Samuti oli see versioon mugav nii ees- kui tagaistujatele, edestades suurelt menuka rivaali Tesla Model Y, aga kuuldavasti on esiveoline veidi vähem mugav ning tagaistujad rapuvad rohkem. Regeneratiivse pidurdamise tugevust kahjuks muuta ei saa, kuigi sõsar Cupra Tavascan seda võimaldab ning taga on Fordil trummelpidurid nagu Volkswageni elektriautodel.
Juhiabisüsteemid ja kaamerad on Capril väga head ning 360-kraadine vaade on oma klassi üks parimaid. Iseparkimissüsteem on kesine, aga nii tasemel kaamerate ning hea pöörderaadiusega võib ise ka paar liigutust teha.
Capri on hea auto, aga niivõrd tiheda rebimisega klassis kui seda on elektrilised linnamaasturid, peab 46 000-eurose alghinna õigustamiseks veidi rohkem välja paistma. Kuigi Fordi puhul midagi otseselt ei häiri, siis vau-efekt samuti puudub ning seetõttu kardan, et Capri müügihitiks ei osutu.
Parema hinnaga oleks tegemist hea ostuga ning huviliste õnneks on Fordil Eestis tihti suured soodustused. Soovitan Caprit noortele peredele, kelle vajadustele elektriauto vastab ning kes ei otsi seejuures silmatorkavat futuristliku disaini.
Meeldib:
- Moodne ja mugav sõitjateruum
- Mõnus sõidukogemus
- Nutikad praktilised lahendused
- Pikk sõiduulatus
Ei meeldi:
- Kõrge hind isegi baasmudelil
- Capri nimi siia ei sobi
Fotod: Mart Lumiste