Ford Mustang Mach-E: kas ilu suudab päästa maailma?

Elektriautode pealetung näib olevat vääramatu ning ei tundu olevat ühtegi argumenti, miks Ford ei sooviks sellest turust osa saada. Jättes nišitoote Focus Electricu kõrvale, on Mustang Mach-E krossover Fordi esimene täiselektriline auto. Valitud nime üle on juba palju irisetud (miks ma ei imesta!), kuid laheda, ent sealjuures kauni välimuse, avara interjööri ja läbimõeldud tehniliste lahenduste üle vaieldakse hoopis vähem.

Kui ülesandeks on ristata metsik preeriahobune rammusa piimalehmaga, siis eeldatava tulemuse üle saaksid kriitikud ilmselt veel kaua hambaid teritada – aga Fordi inseneridel oli selg vastu seina ning nad vedasid neile pandud koorma auga välja. Nende töö resulteerus autos, mis on konkurentsitult kauneim (sealjuures ka fotogeeniline!) läbi meie mitme proovisõiduaasta, kuid seejuures jahmatavalt praktiline ning kannab teenitult Mustangi nime. Müts maha!

Moodne ja ruumikas

Sisenedes püüab esimese asjana pilku tõeliselt suur keskekraan (15,5“). See ületab ootusi – toimetab kiirelt ja kuvatav pilt on teravam kui konkurentide väiksematel infolustisüsteemidel. Ainus, mida kriitikud üksmeelselt ja õigustatult välja tõid, on füüsiliste nuppude nappus ning menüüde keerukus – nii tuleb eesliikuva rondi sinise suitsupilve sissehingamise vältimiseks liikuda täiesti ebaloogilisse kohta menüüs ning alles seejärel saab õhuliikumise siseringlusele suunata. Otseteed on alati head!

Kõige olulisem teave kuvatakse aga juhi ees paiknevas digitaalses (kitsas) pardaarvutis (10,2”). Esiklaasinäidikut pole küll saada, aga see-eest paigaldab Ford siia kvaliteetse B&O helisüsteemi (560W) kümne kõlariga. Viimane andis testis laitmatu tulemuse ja olnuks ka imelik teistsugust oodata.

Mach-E on ehitatud Fordi uuele GE1 platvormile, mis erinevalt mitmest konkurendist (näiteks Volkswagen, Toyota) tagab tänu kõrgepingeaku nutikale asetusele nii juhile kui kõrvalistujale ohtralt pea- ja õlaruumi ning kahetasemeline keskkonsool võimaldab väikesi asju mugavalt ära paigutada. Ka tagaistmel on piisavalt jala, pea- ja õlaruumi, vaid keskel istuja puhul tuleb teha pisut kompromisse. Kuid nagu enamiku selliste autode puhul, on kolmekesi taga istumine pigem erand kui reegel.

Pagasiruum on pereautole igati kohane, üle 4,7-meetrine pikkus tagab juba iseenesest piisava mahukuse. Põranda all on panipaik, kuhu on mugav paigutada laadimisseadmed, juhtmed ja rehvi täitmise komplekt, kuid ka ees kapoti all on suur hoiuruum esmavajalike asjade jaoks. Tagaistmed on kokku klapitavad peaaegu tasaseks pinnaks, suurendades mahtu kuni 1690 liitrini.

Nii kallis auto tuli suunata arusaadavalt munakivitesti ning tulemus üllatas kahjuks negatiivselt – üle nõrga nelja auto välja ei vedanud. Põhjus on tüüpiline – liiga palju odavat plasti on keeruline kokku panna nii, et see ebameeldivalt häälitsema ei hakkaks. Hinnaklassi arvestades oleks võinud koostekvaliteet pisut parem ja materjalid kõikjal pehmemad olla.

Proovisõiduauto värvi nimi on Lucid Red, kuid väärib eraldi märkimist, et tegu on jahmatavalt ilusa tooniga. Lisaks pakutakse veel seitset eri varianti, kuid ükski neist ei küündi oma kauniduselt punasele isegi lähedale (vast ehk ainult kollane). Oleme aastate jooksul nii mitmeidki testiautosid värvivaliku pärast otsesõnu hukka mõistnud, kuid uus elektri-Mustang on sellest patust prii. Seega punane ja ainult punane!

Mach-E (mõned turundajad kipuvad auto nime läbivalt suurtähtedega kirjutama, meie reeglina mitte) on saadaval kolmes eri versioonis: Mach-E, AWD ja GT. Kõik need on varustatud ühe ja sama 88 kWh kõrgepingeakuga, kuid erinevad mootori, varustuse ja mõistagi hinna poolest. Proovisõiduautoks oli hinna ja varustuse poolest keskmine ning meie hinnangul ka optimaalne AWD-versioon.

Sõidab Mustangi nime vääriliselt

Tehaseandmed lubavad ühe laadimisega läbida versioonist olenevalt 500-610 kilomeetrit, testiauto puhul oli selleks paberil 540 km. Päriselu on muidugi midagi muud: piripardani täis laetud aku lubab üksnes 313-kilomeetrist tegevusraadiust ning ses osas tuleb teda usaldada – auto sõidab tegelikult ka nii kaugele, kui algselt lubatud. Seda kõike muidugi ideaaltingimustes, kus temperatuur akna taga ja sõitjateruumis oli praktiliselt sama, talvel on lennukaugus ilmselt veel lühem.

Keskmine energiakulu ligi 1200 kilomeetrit peamiselt maanteel väldanud proovisõidu lõpuks oli täpselt 20 kWh/100 km, liikumiskiirus matkis päriselus toimuvat. Siiski tuleb arvestada, et elektriauto roolis olles on parem jalg instinktiivselt pisut kergem kui mootoribensiini tarbiva sõiduki puhul, sest kuigi sõiduulatuseärevus ei ole tänapäeval normaalsete elektriautode puhul enam teema, ei soovi ju keegi tee ääres autoabi oodata. Ei läinud seda vaja ka meie testisõidu vältel.

Ent unustagem korraks tüütud läbisõidunumbrid, sest Mustangi (vabandused puristide ees, aga sedapuhku kutsume autot just nii) väärtused on hoopis mujal. Mach-E-ga on lihtsalt väga hea sõita! Juhitavus on nagu ehtsal sportkupeel ühendatuna suurepärase vedrustuse (Magneride) ja nobedusega.

Ford on üritanud elektriauto massi peita vedrustust jäigemaks timmides ning mõneti on see ka õnnestunud, ehkki füüsikaseaduste vastu ei saa ja teravates kurvides kipub auto kalduma nagu iga teinegi linnamaastur – kuid seda oluliselt suuremate kiiruste juures. Miinuspoolele võib kanda arusaadavalt kaasneva jäikuse ja konarlikumal teekattel võib see pikapeale tüütama hakata. Õnneks ei juhtu seda tihti.

Mach-E kiirendus, mis on tänu testiauto elektriajami 351 hobujõule kohe saadaval, surub juhi iga pedaalivajutusega seljatoe vastu. Pidurdamine on soovi korral tugev, kuid etteaimatav ja samuti lineaarne. Regeneratiivpidurdust saab seadistada ühe pedaaliga sõitmiseks või standardseks, mis omakorda lubab vabajooksuga veeremist ning viimane võimaldab säästlikul juhil üsna palju energiat säästa.

Tippmudel GT on müügis üksnes nelikveolisena, süsteemi koguvõimsuseks on siis juba 487 hj ja pöördemomenti on saadaval lausa 860 Nm! Optimaalsetes tingimustes õnnestub sprint „nullist sajani“ vaid 3,7 sekundiga ning tippkiirus on sel juhul piiratud 200 km/h (teistel 180 km/h).

Kokkuvõtteks: kas ilu päästab maailma?

Ei, juba vanarahvas teadis rääkida, et ilu ei sünni patta panna ning üksnes kaunidus pole piisav, et üsna soolast hinnasilti õigustada. Kas piisab, kui lisada siia veel nullemissioon ja keskkonnasääst? Kindlasti mitte, sest Mustang Mach-E voorused sellega kaugeltki ei piirdu – auto sõidab väga hästi, ei tarbi üle mõistuse palju elektrit ning suudab vajadusel transportida ka ämma, koera ja kõike muud vajalikku.

Ford Mustang Mach-E ei ole kindlasti odav auto. Hinnad algavad 66 900 eurost ja lõpevad 91 700 euro juures pluss lisavarustus. Proovisõiduauto maksis umbes 75 tuhat eurot, mis on juba kindlasti noobelmarkide hinnakirja tasemel – kuid uus särtsu-Mustang pakub vastu ka väärtust kogu selle raha eest. Konkurentidel on nüüd peamurdmist – ja mitte vähe!