Minu suhtumine elektrisõidukitesse on käinud seinast seina – rõõmust esimest korda Teslaga sõites kuni pettumuseni, kui elektrifitseerimisest sai kogu autotööstuse peamine eesmärk. Enamik elektrisõidukeid on seni osutunud üsna keskpärasteks, mis ei tekita ostusoovi. Lisaks muudab laadimisprobleem need rohkem mänguasjadeks kui täisväärtuslikeks sõidukiteks.
Pidades silmas, et oleme teel oma autode täieliku elektrifitseerimise poole, teeb mind väga kurvaks, et autod on muutunud väga sarnaseks nendele räigetele tulevikusõidukitele, mis on popkultuuris nii kaua ilmunud. Hea näide halbadest elektriautodest filmides on “Black Mirror” või “Mina, robot”. Kuid vahel on häid näiteid, filme nagu “Gattaca” või “In Time”, kus tegelased liiguvad ringi autodega, mis on selgelt elektrilised, kuid inspireeritud 60ndate ja 80ndate autokultuurist.
Ja minu tänane kangelane tundus olevat pärit otse legendaarsetest küberpungihittidest nagu “Tron” või “Blade Runner”. Hyundai Ioniq 5 võiks väga hästi olla üks autodest, millega Cyberpunk 2077 mängu Night City’s ringi sõidaksite. Teravad kere servad, LED-tuled ja legendaarsest Lancia Delta Integralest inspireeritud siluett. See masin on läbi imbunud 80ndate neoontulede, new-wave muusika, esimeste personaalarvutite arendamise ja MTV hõngust. Ma olen kindel, et Ioniq 5 ei jääks autovoos tähelepanuta.
Jah, see on nii väljast kui seest väga hea, mis teeb sellest juba praegu väga huvitava võimaluse elektriautode turul. Kuid sellest ei piisa, et hübriidkrossoveri ostmise asemel kulutada Ioniq 5-le 50 000 eurot. Jah, see on uskumatult ruumika interjööriga, mis pealegi on pagana mugav – istmed on pigem pehmed toolid puhkenurgas, milles tahaksid üksteise järel sadu kilomeetreid sõita.
Muidugi kuni aku tühjemiseni. Talvel juhtub see umbes 350 km järel. Suvel leebemates oludes saab kindlasti lisaks sõita. Mis on aga hea – Ioniq laeb väga kiiresti. Rocca Al Mares veedetud 40 minutiga suutsin aku 30% pealt täis laadida. Ja sellest 350 km-st piisaks mulle mõneks päevaks linnas ringi sõitmiseks.
Ma ei suuda uskuda, et mulle Korea auto nii väga meeldib. Pärast paaripäevast sellega elamist armusin tõsiselt – see on ilusasti ehitatud, mõjub väga täiskasvanulikult ja huvitaval kombel kallimalt kui see tegelikult on. Aga viimasel õhtul, kui talv Eestisse tagasi tuli, leidsin sellele teise kasutuse, mis pani minu jaoks (selleks hetkeks) punkti igaks päevaks parima elektriauto valimisel.
See võimaldab teil täielikult välja lülitada kõik turvasüsteemid, sealhulgas veojõu- ja stabiilsuskontrolli, mis muudab Ioniq 5 täpseks ja lõbusaks tööriistaks, mis annab täiesti uue kogemuse kontrollitud libisemises ja “sõõrikute” joonistamises. Pidev stabiilne pöördemoment, 100% ajast saadaval, nelikvedu ja madal raskuskese pakuvad palju rohkem naudingut kui samalaadsed tegevused sisepõlemismootoriga autos. Tundub, et elektrisõidukite maailm võib olla huvitav ja Hyundai on astunud selles suunas hea sammu.
Fotod: Vladimir Niinimäki
